K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Kirs]

Akutoitel on RAJU võimeline väidetavalt liikuma 5 sõlmelise kiirusega kuni viis tundi.

[Smith]

Elektriautode probleemiks on jätkuvalt ropp hind ja see, et maakondades peavad inimesed ka 200 km tööle ja koju sõitma ilma vahepeal autot laadimata ja kodus ootab elektrivõrk, mis paari elektriauto samaaegse laadimise peale korgid läbi kõrvetab.

Elan suurematest linnadest 100km kaugusel ja eramajas.
Leibkonda kuulub mina, naine ja kaks last,peres kaks autot, üks diisel ja teine bensukas.
Bensukas selle pärast, et lühikeste otste pärast ei jaksa nende diislite DPFide, EGRide jms
remondi vahet käia. Teine on konksuga diisel, noh, meeste tegemiste jaoks.
Majal on katusel 19kw päikesepaneelipark. See sai tehtud majandusliku
investeeringuna viimaste aastate lõunamaareiside, uue teleka jms arvelt.
Töösõidud on päevas mõlemal kümnetes (mitte sadades) kilomeetrites. Juurde tulevad
laste kool , lasteaed, trennid jne. Kütusele kulub kuus raha ikkagi palju.
Nüüd planeerin tugevalt vahetada naise auto tulevikus elektriauto vastu sest
excel ütleb , et on rentaabel. Mitte mingi kallis, Nissan Leaf tüüpi masin.
Kui töölt tulles õhtul maja ees luti otsa panna, et ööga madala pingega täis laadida-
pole ju teab mis vaev?
Kui lähitulevikus saab auto akut hakata kasutama ka maja UPSina võimalike elektrikatkestuste
korral ja üldse pingestabilisaatorina - mida te kaklete ja jaurate?
Bensukaga saab teha vajadusel kasvõi eurotripi aga järkjärgult läheme elektriautodele niikuinii üle sest nad on juba praegu paljudes aspektides paremad ja soodsamad pidada.
Lisaks kõigele energiaalane julgeolek.

[Kapten Trumm]

Lähteülesannet lugedes imestan järelduste üle. Aga see selleks.

Üldiselt elektriauto pere esimese autona eeldab täna siiski väga rämedate kompromisside tegemist, sest mõistliku hinna elektriautod on üldiselt väikeautod, ühesillaveoga jne. Või siis lisa auto pidamist. Su enda post ju näitab seda, et hoolimata excelist, pead sa ikkagi täiendat autot - ilmselt su Nissan Leafi idee seda teha enam ei võimalda.

Teine on konksuga diisel, noh, meeste tegemiste jaoks.

Minu vajadusi enamvähem kattev igapäevauto oleks suur, kõrgendatud kliirentsiga neliveoline universaal. Nagu Volvo XC70 või Audi Allroad. Kuidas selle elektrilisena saamisega on lood ja palju raha tuleb lauale panna. Kuna XC70 tootmine on juba lõppenud, siis sellega on kindel, isegi hübriidi ei saa, parimal juhul väikse diisliga esiveoline. Audiga võibolla saab midagi, aga see pole mõistagi 30 000 eurose hinnaga. Juba tavalise mootoriga on hind 50k kandis.
Miks seda vaja, mitte näiteks Mitsubishi MiEV-i? Aga seepärast, et pere on suur ja suuremad lapsed üsna suured. Kuskile kaugemale sõiduks hunnik kotte pluss vasikasuurune koer. Kliirensit ja nelivedu on vaja, kuna ma lasen sellega paati vette. Näiteks selline moekas suht suur auto nagu Skorda Superb on mul välistatud, sest selle pagasiruumi suurus on täiesti olematu (auto suuruse kohta). Tegelt polegi universaal, vaid luukpäraga sedaan.

Elektriautode suur miinus on (jõudsalt paraneva sõiduulatuse kontekstis) siiski väga piiratud mudelite valik, põhimassi moodustavad sellest väikeautod, mis sobivad kasutuseks peamiselt linnaoludes.

Bensukaga saab teha vajadusel kasvõi eurotripi aga järkjärgult läheme elektriautodele niikuinii üle sest nad on juba praegu paljudes aspektides paremad ja soodsamad pidada. Lisaks kõigele energiaalane julgeolek.

Ega ikka ei ole nii küll.
Hoida paar kanistrit kütust kuskil garaazinurgas on kättevõtmise asi. 50 liitri kütusega saad oma kriisiasjad aetud, kuniks elu normaliseerub.
Kuidas toimiks nt päiksepatareidest auto laadimine täna?, kui seal on 10 cm lumekord peal ja ilm on hall.

Tegelt ei ole need DPF-id ja muud asjad nii suur teema nagu ajakirjanikud artiklites inimesi hirmutavad. Ma olen alates 2013 sõitnud kahe diiselautoga kokku 150 tuhat km ja on selleteemalisi probleeme olnud täpselt null tükki.

[Kilo Tango]

...

Kuidas toimiks nt päiksepatareidest auto laadimine täna?, kui seal on 10 cm lumekord peal ja ilm on hall.

Loed su postitusi ja nõustud enamusega ning siis äkki, viuhti, rappa.

Lume annab maha lükata ja ilma hallust tasakaalustab paljuski madal temperatuur. Päikesepaneelid nimelt on madaltel temperatuuridel tõhusamad, kui kõrgematel.

[Fuchs]

Oma kogemus päikesepaneelidega - viimase kuu lõikes on tootmine olnud ikka üpris nulli lähedal (eeldades et paneelid puhtad). Selle aastanumbri sees mina pole selget taevast veel näinud ja paneelid on olnud lumekihi all ehk siis täielik null. Ja ei saa ju väita et see mingi erakordne talv oleks?

[Kilo Tango]

Oma kogemus päikesepaneelidega - viimase kuu lõikes on tootmine olnud ikka üpris nulli lähedal (eeldades et paneelid puhtad). Selle aastanumbri sees mina pole selget taevast veel näinud ja paneelid on olnud lumekihi all ehk siis täielik null. Ja ei saa ju väita et see mingi erakordne talv oleks?

Lume all on loomulikult null. Miks sa lund maha ei lükka?

[Kapten Trumm]

Oma kogemus päikesepaneelidega - viimase kuu lõikes on tootmine olnud ikka üpris nulli lähedal (eeldades et paneelid puhtad). Selle aastanumbri sees mina pole selget taevast veel näinud ja paneelid on olnud lumekihi all ehk siis täielik null. Ja ei saa ju väita et see mingi erakordne talv oleks?

Mul on maal mõned hoovivalgustid, mis sai rumalusest ostetud päiksepatarei ja akuga.
Toimivad reaalselt maist septembrini. Ülejäänud aeg on see energia saagis nii pisike, et lamp vaevalt hõõgub, no ukselävel päris käsikaudu ei pea õiget võtit leidma, aga mingist valgustusest pole ka juttugi. Suvel toimivad igati hästi.

[Fuchs]

Lume all on loomulikult null. Miks sa lund maha ei lükka?

Praegusel kodukontori perioodil jah, kui õigel hetkel läheneda saab lükata lume maha üpris lihtsalt. Aga kui õige hetk maha magada ei pruugi olla see enam nii lihtne (tekib näiteks vastik jäätunud koorik peale) ja paneelidele üldiselt ei ole soovitatav sedasi kraabitsaga läheneda nagu näiteks autoakna puhastamine käib.

[Fuchs]

Mul on maal mõned hoovivalgustid, mis sai rumalusest ostetud päiksepatarei ja akuga.
Toimivad reaalselt maist septembrini. Ülejäänud aeg on see energia saagis nii pisike, et lamp vaevalt hõõgub, no ukselävel päris käsikaudu ei pea õiget võtit leidma, aga mingist valgustusest pole ka juttugi. Suvel toimivad igati hästi.

Mul on ka mõned sellised valgustid ostetud - need ongi lollidelt raha ära võtmiseks mõeldud tooted ja nende järgi ei saa võrrelda päris asju. Päris paneelidel on minu kogemusel november-jaanuar tootlikuse mõttes sellised suht mõttetud kuud.

[Kapten Trumm]

Lahendus on muidugi olemas ja see on kommunistlik - dimensioneerida oma päiksepark niipalju üle, et piisavalt voolu tuleks ka täna.
Muidu see pole odav lugu, nt 50 kW päiksejaama hind on umbes sama, mis päris rikkaliku varustusega Skoda Superbil.

[Some]

50kW jah, aga Elering pakub hajajaamu st kui päikesepatareidest ja akudest ei jätku, siis tuleb generaator appi. https://www.energia.ee/era/energiatooted/offgrid
Kuidas lahedused tunduvad? Geneka hind tuleb veel juurde.

[Walter2]

Lume all on loomulikult null. Miks sa lund maha ei lükka?

Mis kasu sellest on kui taevas on ikka hall ja päikest pole - pane neid paneele palju tahad? Isegi madalad temp.-id ei aita. Ega asjata pole nimetus - päikesepaneelid.

[Jaanus2]

Õige kaldenurgaga (ka tootluse mõttes, u. 45 kraadi) paneelidelt libiseb lumi ise maha kui vähegi päikest ja sooja tuleb. Ja kui ei libise - sel ajal pole mõtet olematu tootluse pärast ka lund maha ajama hakata. Katustelt varises meil ka vanasti lumi ise maha, ükski peremees ei käinud oma reheelamu katusel talvel lund maha lükkamas - 45 kraadi ja rohkem on ka traditsiooniline Eesti katusekalle.

[Kapten Trumm]

Tänased eramajad on üldiselt 1-korruselised ja siis pole katus 45 kraadise kaldega, vaid 20 kraadi või siis lamekatus.

[Väino]

Talvel peaks püstisem paneel paremini päikest püüdma, aga kuna ühe paneeli tootlikus on suht väike, siis vaevalt see kallutusmehhanism ennast tagasi teenib. Jalad võiks vähemalt nii pikad olla, et sulalumi maha libiseda saaks.