Stuka
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
"Akadeemias" nr 3 ja 4 on tõlgitud Juri Lotmani sõjamälestusi (soovitan lugeda). Lõike:
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub. Tiirutab ja lendab minema. Meie teravmeelitseme: ``Noh, pildistas, tuleks fotot küsida, koju saatmiseks.'' Või jälle: ``Saksa staabis märgatakse, et täna on habemed ajamata.'' Tulistame üksmeelselt ``raami'' pihta, kuid tema ei tee sellest väljagi. Pärast tema lahkumist oota junkerseid. Nii on alati. Kõigepealt kuuleme undamist, siis ilmuvad pommitajad~--- mitte kuigi palju, tavaliselt kolm, vahel kuus, sõltuvalt sellest, kas me liigume väikese grupi või hulgana.
See on Junkers-87, väga hea ühemootoriline pikeeriv lennuk, pikeerib lausa vertikaalselt hirmsa möirgamisega ja heidab pomme väga täpselt~(mis meid põrmugi ei rõõmusta).
Juba eemalt, aga olles meid kindlasti juba märganud ja otsustanud, et oleme tähelepanu vääriv sihtmärk, rivistuvad junkersid kolmnurga asemel ühte ritta. Edasi toimub meile hästi tuttav range rituaaliga protseduur, mis väga meenutab röövloomade või putukate käitumist. Kuni junkersid lendavad kolmnurgas, võib olla rahulik~--- nad suunduvad kuhugi mujale. Aga vaat, nad asusid ritta ja lähevad ringile, mille keskpunkt on meist veidi eespool. Tähendab, tulid meile külla. Me pudeneme teelt laiali ja surume end vastu maad. Maapind on meie peamine kaitsja. Aga junkersite rodu suundub meie peale. Näe, esimene eraldus, pööras nina järsult maa poole ja peaaegu vertikaalselt, haaravalt täpse arvestusega langeb meie peale. Nüüd eraldusid temast pommid~--- me näeme neid suurepäraselt. Näib, et nad langevad sulle täpselt lagipähe. Pommid jõuavad lennukist ette. Ümberringi kuuled kumedaid plahvatusi, maa vappub. Lennukid pikeerivad meisterlikult, pööravad ära otse maapinna lähedal~--- meie omad ei pikeeri kunagi nõnda. Lennuk tõmbab pilke nagu hüpnotisöör, võimatu on end lahti rebida. Vist samuti kirjeldaksid küülikud kohtumist kobraga.
Maad katvast suitsu- ja tolmupilvest rebib lennuk end talumatuse piirini ulatuva ulgumisega vertikaalselt üles. Tõusul jõuab ta meid veel kuulipilduja või lennukikahuri tulega üle külvata. Aga kuulide vihinat pole kuulda, sest ulgudes sööstab alla järgmine. Neil minutitel lülitad end välja, hirmutunnet ei ole, üldse ei ole mingisugust tunnet~--- tõenäoliselt tundsid sama meie all olevad kivid. Lõpuks on viimane lennuk oma pommid visanud ja nad lendavad minema. Me tõuseme püsti.
Mind on alati hämmastanud nende õhurünnakute madal efektiivsus. Muidugi, jalaväe masside, liikuva soomustehnika, kuhjunud kahurite või tankide pihta oleksid need pommilöögid väga tõhusad. Aga hajutatud taganevate väeosade puhul, mille sõdurid jõudsid hüpata kraavi või leida muu varjupaiga, oli löökide efektiivsus madal. Suits hajub. Meie, et end julgustada ja sakslastele näidata, et meiegi pole papist poisid, jõuame mõned korrad lennukit karabiinist tulistada. Padruneid oli meeletult palju, nad vedelesid kõikjal ja säästa polnud neid tarvis. Mul ei õnnestunud aga näha ühtki oma otsustavuse tulemust. Kas arvestasin valesti ettesihtimist, mis nii madalal peab olema väga suur, või oli junkersite soomus nii tugev, kuid mingit ebameeldivust ma oma laskudega Saksa Wehrmacht'ile ei põhjustanud. Vahest kuskil mõnele tiivale jäigi kriimustus, kuid efektset kukkumist, mis sarnanenuks näiteks Tvardovski \emph{Tjorkinis} kirjeldatuga, kus kangelane laseb alla kahemootorilise junkersi, mul ei õnnestunud saavutada. Aga selle tulistamise mõte oligi muus: see annab tublisti julgust, sa ei tunne end enam küülikuna, lased energia valla. Üldiselt tore asi."
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub. Tiirutab ja lendab minema. Meie teravmeelitseme: ``Noh, pildistas, tuleks fotot küsida, koju saatmiseks.'' Või jälle: ``Saksa staabis märgatakse, et täna on habemed ajamata.'' Tulistame üksmeelselt ``raami'' pihta, kuid tema ei tee sellest väljagi. Pärast tema lahkumist oota junkerseid. Nii on alati. Kõigepealt kuuleme undamist, siis ilmuvad pommitajad~--- mitte kuigi palju, tavaliselt kolm, vahel kuus, sõltuvalt sellest, kas me liigume väikese grupi või hulgana.
See on Junkers-87, väga hea ühemootoriline pikeeriv lennuk, pikeerib lausa vertikaalselt hirmsa möirgamisega ja heidab pomme väga täpselt~(mis meid põrmugi ei rõõmusta).
Juba eemalt, aga olles meid kindlasti juba märganud ja otsustanud, et oleme tähelepanu vääriv sihtmärk, rivistuvad junkersid kolmnurga asemel ühte ritta. Edasi toimub meile hästi tuttav range rituaaliga protseduur, mis väga meenutab röövloomade või putukate käitumist. Kuni junkersid lendavad kolmnurgas, võib olla rahulik~--- nad suunduvad kuhugi mujale. Aga vaat, nad asusid ritta ja lähevad ringile, mille keskpunkt on meist veidi eespool. Tähendab, tulid meile külla. Me pudeneme teelt laiali ja surume end vastu maad. Maapind on meie peamine kaitsja. Aga junkersite rodu suundub meie peale. Näe, esimene eraldus, pööras nina järsult maa poole ja peaaegu vertikaalselt, haaravalt täpse arvestusega langeb meie peale. Nüüd eraldusid temast pommid~--- me näeme neid suurepäraselt. Näib, et nad langevad sulle täpselt lagipähe. Pommid jõuavad lennukist ette. Ümberringi kuuled kumedaid plahvatusi, maa vappub. Lennukid pikeerivad meisterlikult, pööravad ära otse maapinna lähedal~--- meie omad ei pikeeri kunagi nõnda. Lennuk tõmbab pilke nagu hüpnotisöör, võimatu on end lahti rebida. Vist samuti kirjeldaksid küülikud kohtumist kobraga.
Maad katvast suitsu- ja tolmupilvest rebib lennuk end talumatuse piirini ulatuva ulgumisega vertikaalselt üles. Tõusul jõuab ta meid veel kuulipilduja või lennukikahuri tulega üle külvata. Aga kuulide vihinat pole kuulda, sest ulgudes sööstab alla järgmine. Neil minutitel lülitad end välja, hirmutunnet ei ole, üldse ei ole mingisugust tunnet~--- tõenäoliselt tundsid sama meie all olevad kivid. Lõpuks on viimane lennuk oma pommid visanud ja nad lendavad minema. Me tõuseme püsti.
Mind on alati hämmastanud nende õhurünnakute madal efektiivsus. Muidugi, jalaväe masside, liikuva soomustehnika, kuhjunud kahurite või tankide pihta oleksid need pommilöögid väga tõhusad. Aga hajutatud taganevate väeosade puhul, mille sõdurid jõudsid hüpata kraavi või leida muu varjupaiga, oli löökide efektiivsus madal. Suits hajub. Meie, et end julgustada ja sakslastele näidata, et meiegi pole papist poisid, jõuame mõned korrad lennukit karabiinist tulistada. Padruneid oli meeletult palju, nad vedelesid kõikjal ja säästa polnud neid tarvis. Mul ei õnnestunud aga näha ühtki oma otsustavuse tulemust. Kas arvestasin valesti ettesihtimist, mis nii madalal peab olema väga suur, või oli junkersite soomus nii tugev, kuid mingit ebameeldivust ma oma laskudega Saksa Wehrmacht'ile ei põhjustanud. Vahest kuskil mõnele tiivale jäigi kriimustus, kuid efektset kukkumist, mis sarnanenuks näiteks Tvardovski \emph{Tjorkinis} kirjeldatuga, kus kangelane laseb alla kahemootorilise junkersi, mul ei õnnestunud saavutada. Aga selle tulistamise mõte oligi muus: see annab tublisti julgust, sa ei tunne end enam küülikuna, lased energia valla. Üldiselt tore asi."
Heinkel see küll ei olnud, vaid Focke-Wulff Fw.189Estoloog kirjutas:"Akadeemias" nr 3 ja 4 on tõlgitud Juri Lotmani sõjamälestusi (soovitan lugeda). Lõike:
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Junkers 87 sikutamine
Soome sösarfoorumis ammu arutelu üleval.
Leitud isend on oma (puutiivik) töenäoliselt peale 43-t valmistatud.
Venekeelses Wiki-s ei ole Stuka asukoht Hendon, vaid RAF muuseum, mis asub Londonis, Hendoni linnaosas.
Leitud isend on oma (puutiivik) töenäoliselt peale 43-t valmistatud.
Venekeelses Wiki-s ei ole Stuka asukoht Hendon, vaid RAF muuseum, mis asub Londonis, Hendoni linnaosas.
- Manused
-
- 1.jpg (57.65 KiB) Vaadatud 3498 korda
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist