Lennukiehitus Eestis
Postitatud: 28 Mär, 2005 13:43
Hei-hei!
Olen seda teemat vähesel määral siin mõnes muus kontekstis (peamiselt viktoriini küsimustena ) siin foorumil ka varemalt kajastanud. Nüüd jäi aga üks huvitav materjal pihku sellises teemas, mille kohta olen varemalt üritanud mingit infi saada, aga kuidagi pole õnnestunud. Nimelt lennukiehituse plaanid aastatel 1940-41. Nõuka ajal.
Nimelt leidsin sellise saidi, kus on Ivan Rodionovi korjatud vene lennukitööstuse kronoloogia kuni 1946. aastani.
http://www2.warwick.ac.uk/fac/soc/econo ... /aviaprom/
Ja sealt sai siis omakorda välja korjatud omakorda selle perioodi inf Eesti kohta...
Sai kokku midagi sellist.
28. oktoobril 1940 anti välja N Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrus Nr 2182-934cc, milles nähti ette alustada lahinglennukite tootmist Eesti, Läti ning Leedu liiduvabariikides.
30. oktoobril 1940 saatis Kaitserahvakomissariaadi asjadevalitsuse ülem kindral-major Dravtin kirja nr 17718cc (adressaadid olid Kindralstaabi ülem, Lennunduse Peavalitsuse ülem, Lennuvägede Peavalitsuse ülem). Selles on toodud eelpool mainitud määruse tekst.
„1. Kohustada lennukitööstuse rahvakomissari A I Šahhurinit:
a) rajada Eesti NSVs Tallinnas lennukiehitustehas lennukite I-301 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaskeks 350 lennukit ja Tartus lennukiseadmete tootmise tehas; 1941. a. väljalaske koguseks määrata 50 lennukit;
b) rajada Läti NSVs Riias tehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. märtsiks 1942 selle aastaseks väljalaske koguseks 800 lennukit; 1941. a. väljalaske mahuks määrata 200 lennukit;
c) rajada Leedu NSVs Kaunases lennukiehitustehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaske koguseks 100 lennukit; 1941. a. määrata väljalaskeks 10 lennukit.
2. Lennukite tootmise organiseerimiseks anda Lennukitööstuse Rahvakomisariaadile üle järgmised tootmisettevõtted:
Eesti NSVs
Lutheri vineeri- ja mööblivabriku
konserveeritud Dvigateli tehase
tehase „Ilmarine” autoremondi, mehhaanika ning valutsehhid
lennuväljade lennukitöökojad
Tartu Telefonivabriku
Läti NSVs
Riia linna uus autobussigaraaž
endise aktsiaseltsi „Provodnik” tootmishooned
Leedu NSVs
Kaunase lennuvälja lennukitöökojad
tehas Tilmans.
2. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 619cc valitsuse 28. oktoobri 1940 korralduse täitmiseks.
Selles anti tehastele järgmised numbrid
Tallinna tehas – 463
Riia tehas – 464
Kaunase tehas – 465
Tartu Telefonivabrik – 382
30. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 540/k, millega määrati Tallinnas asuva 463. tehase peakonstruktoriks V P Gorbunov (oli koos Latvotškini ning Gudkoviga üheks sel ajal I-301 nime kandnud, hiljem LaGG-3 nimetatud hävituslennuki konstruktoreist, see esimene G on seal just tema perekonnanimest)
18. jaanuaril 1941 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 37cc, milles anti lennukitehastele 169 ning 463 korraldus asuda tootma ka 11-kohalisi plaanereid.
7. aprillil 1941 andis Riigikaitse Rahvakomissar välja käskkirja nr. 38cc Kolesnikovi ning Tsõbini konstrueeritud 20-kohalise plaaneri tootmiseks, selleks eraldati ainult tehas number 463. Seal on toodud ära ka tehase direktori nimi P N Golubkov.
Selles käskkirjas kästi valmistada plaanerist 2 eksemplari ning anda need katsetamiseks 15. septembril 1941 ning 15. oktoobril 1941. 14. aprillil 1941 järgnes sellele Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 325cc, mil samad käsud tehasele edasi delegeeriti.
23. aprillil 1941 anti välja Valitsuse määrus varem mainitud 11-kohalise plaaneri katseeksemplaride valmistamise tähtaegade osas, 463. tehas pidi 11-kohalise plaaneri 1. juuliks 1941. Samas käskkirjas aga mainitakse ka Tsõbinit ning Kolesnikovi kui tehase konstruktoreid. 30 aprillil 1941 järgnes samasisuline Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri.
17. mail 1941 trükiti Rahvakomissaride Nõukogu ning VK(b)P Keskkomitee ühise määruse projekt vesilennukite ehitamise kohta, milles anti tehasele 463 plaan laevadel baseeruvate vesiluurelennukite KOR-1 ehitamiseks. Tehas pidi valmistama veel sama aasta jooksul 30 lennukit, neist 10 III kvartalis ning 20 IV kvartalis. 1942. a. pidi 463. tehas tootma juba 200 sama tüüpi lennukit. Seoses sama korraldusega võeti tehaselt maha LaGG-3 ehitamise plaan.
Samal päeval ilmus Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri nr 456cc, milles 463. tehasele anti korraldus tellitud plaanerid varem valmis ehitada. Selles tuuakse ka ära seniste tellimuste täitmise protsent:
Staatilisteks katsetusteks mõeldud plaaner oli valmis 35% ulatuses ning pidi plaanide järgi valmima 20. juuniks
Esimene eksemplar oli koostamisel ning selle valmimisprotsent oli 10-12%
Teine eksemplar oli samuti koostamisel ning selle valmimisprotsent 3-4%
Uute tähtaegade järgi pidi 11-kohalise plaaneri 1. eksemplar 15. mail (senise 1. juuni asemel) ning 20-kohalise plaaneri esimene eksemplar 1. juulil senise 15. septembri asemel. Selle kiirendatud plaani täitmiseks kästi metallosade tootmine koos joonistega anda üle tehasele nr 156.
29. juunil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr. 598c, milles käskis kogu plaaneriehituse üle anda tehasele nr 156.
17. juulil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr 705c, mille alusel tehased nr 463, 464 ning 465 lülitati tehase nr 122 koosseisu. Tehased evakueeriti Kuibõševi, kus see liitmine siis ilmselt toimus.
Veel oli plaanis 463. tehases (koostöös Riia tehasega nr 464) asuda tootma Jakovlevi 2-mootorilisi õppetreeninglennukeid UT-3, kuid see põhimõtteline otsus tehti 16. juunil 1941 ning ilmselt jäi alanud sõja tõttu lõplikult vormistamata...
Lõpetuseks küsiks, et ega kellelgi äkki mingit lisainfi selle teema kohta pole? Või teab äkki mingit kohta, kust seda otsida saaks??
Huvitaks just periood 1940 kuni 1941. Mis toimus enne 21. juunit 1940 - seda enam-vähem tean ning tean ka kohta, kust lisa uurida
Olen seda teemat vähesel määral siin mõnes muus kontekstis (peamiselt viktoriini küsimustena ) siin foorumil ka varemalt kajastanud. Nüüd jäi aga üks huvitav materjal pihku sellises teemas, mille kohta olen varemalt üritanud mingit infi saada, aga kuidagi pole õnnestunud. Nimelt lennukiehituse plaanid aastatel 1940-41. Nõuka ajal.
Nimelt leidsin sellise saidi, kus on Ivan Rodionovi korjatud vene lennukitööstuse kronoloogia kuni 1946. aastani.
http://www2.warwick.ac.uk/fac/soc/econo ... /aviaprom/
Ja sealt sai siis omakorda välja korjatud omakorda selle perioodi inf Eesti kohta...
Sai kokku midagi sellist.
28. oktoobril 1940 anti välja N Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrus Nr 2182-934cc, milles nähti ette alustada lahinglennukite tootmist Eesti, Läti ning Leedu liiduvabariikides.
30. oktoobril 1940 saatis Kaitserahvakomissariaadi asjadevalitsuse ülem kindral-major Dravtin kirja nr 17718cc (adressaadid olid Kindralstaabi ülem, Lennunduse Peavalitsuse ülem, Lennuvägede Peavalitsuse ülem). Selles on toodud eelpool mainitud määruse tekst.
„1. Kohustada lennukitööstuse rahvakomissari A I Šahhurinit:
a) rajada Eesti NSVs Tallinnas lennukiehitustehas lennukite I-301 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaskeks 350 lennukit ja Tartus lennukiseadmete tootmise tehas; 1941. a. väljalaske koguseks määrata 50 lennukit;
b) rajada Läti NSVs Riias tehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. märtsiks 1942 selle aastaseks väljalaske koguseks 800 lennukit; 1941. a. väljalaske mahuks määrata 200 lennukit;
c) rajada Leedu NSVs Kaunases lennukiehitustehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaske koguseks 100 lennukit; 1941. a. määrata väljalaskeks 10 lennukit.
2. Lennukite tootmise organiseerimiseks anda Lennukitööstuse Rahvakomisariaadile üle järgmised tootmisettevõtted:
Eesti NSVs
Lutheri vineeri- ja mööblivabriku
konserveeritud Dvigateli tehase
tehase „Ilmarine” autoremondi, mehhaanika ning valutsehhid
lennuväljade lennukitöökojad
Tartu Telefonivabriku
Läti NSVs
Riia linna uus autobussigaraaž
endise aktsiaseltsi „Provodnik” tootmishooned
Leedu NSVs
Kaunase lennuvälja lennukitöökojad
tehas Tilmans.
2. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 619cc valitsuse 28. oktoobri 1940 korralduse täitmiseks.
Selles anti tehastele järgmised numbrid
Tallinna tehas – 463
Riia tehas – 464
Kaunase tehas – 465
Tartu Telefonivabrik – 382
30. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 540/k, millega määrati Tallinnas asuva 463. tehase peakonstruktoriks V P Gorbunov (oli koos Latvotškini ning Gudkoviga üheks sel ajal I-301 nime kandnud, hiljem LaGG-3 nimetatud hävituslennuki konstruktoreist, see esimene G on seal just tema perekonnanimest)
18. jaanuaril 1941 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 37cc, milles anti lennukitehastele 169 ning 463 korraldus asuda tootma ka 11-kohalisi plaanereid.
7. aprillil 1941 andis Riigikaitse Rahvakomissar välja käskkirja nr. 38cc Kolesnikovi ning Tsõbini konstrueeritud 20-kohalise plaaneri tootmiseks, selleks eraldati ainult tehas number 463. Seal on toodud ära ka tehase direktori nimi P N Golubkov.
Selles käskkirjas kästi valmistada plaanerist 2 eksemplari ning anda need katsetamiseks 15. septembril 1941 ning 15. oktoobril 1941. 14. aprillil 1941 järgnes sellele Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 325cc, mil samad käsud tehasele edasi delegeeriti.
23. aprillil 1941 anti välja Valitsuse määrus varem mainitud 11-kohalise plaaneri katseeksemplaride valmistamise tähtaegade osas, 463. tehas pidi 11-kohalise plaaneri 1. juuliks 1941. Samas käskkirjas aga mainitakse ka Tsõbinit ning Kolesnikovi kui tehase konstruktoreid. 30 aprillil 1941 järgnes samasisuline Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri.
17. mail 1941 trükiti Rahvakomissaride Nõukogu ning VK(b)P Keskkomitee ühise määruse projekt vesilennukite ehitamise kohta, milles anti tehasele 463 plaan laevadel baseeruvate vesiluurelennukite KOR-1 ehitamiseks. Tehas pidi valmistama veel sama aasta jooksul 30 lennukit, neist 10 III kvartalis ning 20 IV kvartalis. 1942. a. pidi 463. tehas tootma juba 200 sama tüüpi lennukit. Seoses sama korraldusega võeti tehaselt maha LaGG-3 ehitamise plaan.
Samal päeval ilmus Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri nr 456cc, milles 463. tehasele anti korraldus tellitud plaanerid varem valmis ehitada. Selles tuuakse ka ära seniste tellimuste täitmise protsent:
Staatilisteks katsetusteks mõeldud plaaner oli valmis 35% ulatuses ning pidi plaanide järgi valmima 20. juuniks
Esimene eksemplar oli koostamisel ning selle valmimisprotsent oli 10-12%
Teine eksemplar oli samuti koostamisel ning selle valmimisprotsent 3-4%
Uute tähtaegade järgi pidi 11-kohalise plaaneri 1. eksemplar 15. mail (senise 1. juuni asemel) ning 20-kohalise plaaneri esimene eksemplar 1. juulil senise 15. septembri asemel. Selle kiirendatud plaani täitmiseks kästi metallosade tootmine koos joonistega anda üle tehasele nr 156.
29. juunil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr. 598c, milles käskis kogu plaaneriehituse üle anda tehasele nr 156.
17. juulil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr 705c, mille alusel tehased nr 463, 464 ning 465 lülitati tehase nr 122 koosseisu. Tehased evakueeriti Kuibõševi, kus see liitmine siis ilmselt toimus.
Veel oli plaanis 463. tehases (koostöös Riia tehasega nr 464) asuda tootma Jakovlevi 2-mootorilisi õppetreeninglennukeid UT-3, kuid see põhimõtteline otsus tehti 16. juunil 1941 ning ilmselt jäi alanud sõja tõttu lõplikult vormistamata...
Lõpetuseks küsiks, et ega kellelgi äkki mingit lisainfi selle teema kohta pole? Või teab äkki mingit kohta, kust seda otsida saaks??
Huvitaks just periood 1940 kuni 1941. Mis toimus enne 21. juunit 1940 - seda enam-vähem tean ning tean ka kohta, kust lisa uurida