Jalaväesoomuk Pasi XA-180

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ise küsimus on, et kui relevantne see miinivastane tugevus tõrjuva kaitseväe kontekstis üldse on. Afganistaanis kindlasti aga Vene vs. Eesti sõjas?

MT-LB on tegelikult päris hea toorik. Mõningase põhisoomuse suhtes õige nurga all paigutatud kerge (alumiinium) lisasoomusega ning korpuse killunemise vastase voodriga saaks sellest täiesti asjaliku IFV. Lisasoomuse idee poleks mitte kuule kinni pidada, vaid need tömbistada ning hoolitseda selle eest, et kuulid ei puutuks vastu põhisoomust mitte otse, vaid nurga all. Kaudjuhitav 25mm torn peale ja korralikult soomustatud juhikoht ning voila - IFV missugune. Sideseadmed jms. elektroonikakama muidugi lisaks.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

"...Relvastatud konfliktide piirkonnas lahinguülesannete täitmise praktiline kogemus on näidanud, et parimat efektiivsust näitab soomustehnika, millel on järgmised omadused:
kõrge läbivus ja suur erivõimsus
kõrge ekspluatatsioonikindlus, remondi ja hoolduse lihtsus rasketes välitingimustes
ekipaaži tegutsemise lihtsus masinal, dessandi ja varustuse paigutuse kergus ahinguülesannete täitmiseks pikemal eemaldumisel pideva dislokatsiooni paikadest..."


Umbes nii see peaks olema
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Ei saa ka mina aru, kui palju oleks meie kaitseotstarbeks kasutatavatel soomukitel vaja põhjamiini kaitset.
Kindlasti saab kõike teha, aga enamvähem mõjuvas koguses miine suudaks vastane meie aladele panna (puistada õhust) ainult jalaväe vastu. Ehk siis need väikesed "liblikad". Need lõhuvad ju kõige halvemal juhul masinal rehvi ära.
Muidugi, kui me kunagi jõuame vastast ka ründama hakata, vat siis oleks tõesti miinikaitset juba natuke rohkem vaja.
Või olen ma mineerimisest väga valel arusaamal?

Muidu soomukite tootmise kohapealt arvan seda, et seda võiks ja saaks teha ka Eestis. See tagaks varuosade probleemitu saamise, kohapealse täishoolduse ning pideva uute masinate juurdevoolu, mida saaks ilmselt vastavalt vajadusele kiirendada või aeglustada.
Oluline on ära märkida ka seda, et kui toodaksime siin soomukeid, siis tankid tuleks ikkagi välismaalt osta. Kuid tootmisel on veel see probleem, et aastaks 2018 peaks juba mingi pataljon olemas olema. Kindlasti saaks käsu korral sadakond masinat selleks ajaks valmis, aga vaevalt et nii karmi käsku ja nii toetavat rahakotti tuleb.

Vabandust, kui kohati oli mõttelõng segamini. Uni on nii suur, et silmad vajuvad pidevalt kinni, aga eneseväljendusvajadus oli veel suurem :D
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

[quote=hummel]Mina arvan, et soomuki juures pole ujumisvõime paha omadus ja ilmselgelt jääb soomuki kaitstus alla tanki omale.[/quote]

[quote=Lemet]parimat efektiivsust näitab soomustehnika, millel on järgmised omadused:
kõrge läbivus ja suur erivõimsus
kõrge ekspluatatsioonikindlus, remondi ja hoolduse lihtsus rasketes välitingimustes
ekipaaži tegutsemise lihtsus masinal, dessandi ja varustuse paigutuse kergus ahinguülesannete täitmiseks pikemal eemaldumisel pideva dislokatsiooni paikadest..." [/quote]

Siinkohal ütlen välja oma seisukoha: APC võiks ujuda, IFV projekteerimisel on ujumisvõime nõue saatanast.

Näide heast, mitteujuvast lahigumasinast- Bradley, Marder.
Näide ujumisvõimelisest, kuid väikese kandevõime, lahja relvastuse ja õhukese soomusega lahingumasinast- BMP 1, BMP 2.

Tõestuseks, et venelased asjast aru said, on BMP 2D- lisasoomusega, ilma ujumisvõimeta modifikatsioon.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

Kui jutt juba Bradley peale läks, siis viimast tahetakse usinalt upgrade'ida nii elektroonika, pearelva kui ka kaitse poolest. Suurimaks kaotajaks on loomulikult kaal, mis liigub ikka vägisi juba kergetanki klassi (kaalub rohkem kui 2. MS-aegsed keskmised tankid).


http://www.strategypage.com/htmw/htarm/ ... 91008.aspx
The Block 2 is planned as a major upgrade of the M-2. It will include a more powerful (800 versus 600 horsepower) engine, a more powerful gun (30 or 40mm) and lighter armor (or protection systems that shoot down anti-tank missiles and RPGs). Improved sensors are planned, plus vidcams to give people inside the vehicle a 360 degree view of what's outside.) More electronics, including one that would allow variable power, and fuel consumption, from the engine. More safety features are planned as well, including an improved fire extinguisher system. For better protection against mines and roadside bombs, the body of the vehicle would be 18 (46 cm) inches off the ground, instead of the current 11. With more armor on the floor, and seats that absorb some of the blast, the Block 2 would have protection approaching that of an MRAP. New fuel tanks would be less prone to causing fires (using protection similar to that found in aircraft fuel tanks). There would be dozens of more minor improvements, based on user feedback. The Block 2 M2 would probably weigh about 35 tons, making it heavier than most World War II tanks (late model T-34s and M-4s).
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas vk1 »

sammalhabe kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: Edit: probleemi lahendamiseks viskaks silmaklapid kõrvale ja kujutaks ette, et mujalt pole midagi saada, aga me vajame endale massilist jalaväe soomukit (APC-d). See on umbes 6 meetrit pikk, 2,5 lai ja 2,0 kõrge kaheteljeline 4x4 masin torniga, 12,7 KPga, ujuv ja valmistatud 12 mm terasest, mis tagab kaitse kildude ja 7,62 kuulide eest. Kaalub ca 9 tonni. Kasutab seeriatootmise 4x4 veoauto agregaate. Sellise valmistamise omahind on max 1,5 miljonit krooni tükist.
Tundub et Venemaal on umbes selline sõiduk juba loodud. http://www.military-today.com/apc/bpm_97.htm :)
Pealt kinnine, 2-teljeline BTR-152.
heh, umbes selliste parameetritega masina lõid rootslased 1942 ja saatsid eestlastele umbes aastal 1994 :D . Kõik uus on unustatud vana ?

Pilt

Pilt
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Rootslastelgi peaks olema arvestatav kogus MT-LB-si varuks, huvitav millal neid müüma hakatakse?
Mamba
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 28 Jaan, 2007 20:14
Kontakt:

Postitus Postitas Mamba »

Arvan et see soomukite kohapeal tegemine pole mingi utoopia.
Tegelikult pole ju vaja mingeid mega kalleid laboreid ja suurt tehast. Kellegi varem välja mõeldud masinat peaks saama ju ka patendi alusel toota. Ja kõike ei pea tegema ju üks tehas. Väikseid asjalikke firmasid kes tegelevad sarnaste asjadega on ju küll. Üks firma teeb elektroonika, teine keevitab kered kokku jne. Sisse ostad ainult materjali ja kulinad mis külge lähevad.
Korraldad hanked jne.
Hetkel on igatahes meie oma väiketootjad kes selliste asjadega tegelevad täiesti kahe silma vahele jäänud. Tehakse siin ju lennuki kaablitest kummi puksideni ja mida iganes veel. Ja vaevalt et see soomuki kere kokku keevitamine laeva ehitamisest raskem. Kuigi ega ma täpselt ei tea. Pole ise kumbagi ehitanud.
Mulle tundub et küsimus on lihtsalt selles et kes see viitsib nii palju sebida ja jamada. Lihtsam on terved masinad tellida koos kõige võimalikuga, pealegi ega pole oma raha, irv............kõigest riigi oma.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks on terve masina ostmisel võimalik saada tutvumiskomandeeringuid ja võõrustamist müüja kulul. Kõik see muudab halli igapäevaelu värvikamaks.

Eks selle Eestis tegemisega on nagu on - kahe otsaga asi. Esiteks on kohalik seltskond tegutsenud KV partnerina...ütleme, et kõikuva eduga. Teisalt on ostjapool oma asja üritanud võimalikult lihtsaks ajada ja seepärast pole ka maarjamaale midagi märkimisväärset osaks ka saanud.
Tundmatut asja peab ju katsetama ja sellega on alguses palju probleeme, mis terve toote ostmisel juba ette teada on.

IFV-d tuleks osta väljast, aga mingid KP-ga relvastatud prostamad massi-APC-d võiks ka siin valmis ehitada. Kusjuures vajalikke potentsiaalseid koguseid ja meie küllalt rikkalikke APC kogemusi kriisipiirkonnas arvestades tuleb parema tulemuse ja hinna suhtega disainida soomuk ise kui litsenss osta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Postitus Postitas cleo »

Kapten Trumm kirjutas:Lisaks on terve masina ostmisel võimalik saada tutvumiskomandeeringuid ja võõrustamist müüja kulul. Kõik see muudab halli igapäevaelu värvikamaks.
-----
Tundmatut asja peab ju katsetama ja sellega on alguses palju probleeme, mis terve toote ostmisel juba ette teada on.
-----
IFV-d tuleks osta väljast, aga mingid KP-ga relvastatud prostamad massi-APC-d võiks ka siin valmis ehitada. Kusjuures vajalikke potentsiaalseid koguseid ja meie küllalt rikkalikke APC kogemusi kriisipiirkonnas arvestades tuleb parema tulemuse ja hinna suhtega disainida soomuk ise kui litsenss osta.
Pole see asi nii lihtne kui pealt-eemalt paistab:
1. Tutvumiskomandeeringud Koplisse, Paidesse-Põltsamaale, Viljandisse ja iseäranis Ida-Virumaale ei ole just eriti ahvatlevad saama peal väljas olevatele broileritele.

2. Katsetuste faas on pikk ja piinarikas. Üks asi on korpus olemasoleva 4x4 või 6x6 raamile-veermikul selga ajada, teine asi, et neid korpuseid on vaja katsetada nii puhtmehaanilistele näitajatele (et asi keskelt lotsi ei vajuks) kui ka kuuli ja killukindlusele. Konstruktsiooni lihvimisele ja parandamisele kulub ikka aastaid. Eesti metallitööstus ja masinaehtus on peamiselt allhange ja lihtsate sõlmede koostamine, lõpp-produkti kvaliteetsena tootmine nõuab teist lähenemist ja kvalitatiivset hüpet. See on järgmine korrus majal, kuhu viib pikk trepp. (Tõsi, üksikud ettevõtted, BLRT siinkohal, on juba jõudmas sinna korrusele, paraku upuvad nad niigi töösse)

3. JA KÕIGE TÄHTSAM: Selleks peab olema riiklik tellimus ja garantii 10-20-30 aasta peale ette. Et oleks aega konstrueerida ja konstruktsioon tootmisküpseks teha. Et oleks kindlus investeerida (vajalik seadmepark maksab kümneid miljoneid ettevaatlikult ja valivalt ostes) Et oleks põhjust leida sobivad inimesed ja neid koolitada, et oleks kvaliteedikontroll ja pädevad tootmisjuhid. Tõenäoliselt mõnda vajalikku inseneri tuleb tänapäeval keskkooli lõpuklassist otsima hakata, sest neid lihtsalt pole.
Poliitilises tuuletõmbluses ja "kes rohkem maksab, selle pilli järgi tantsime" ei hakka mitte keegi sellise tootmise peale isegi mõtlema. Isegi kui täna Aaviksoo tellib 600 APC-d ja 15 aasta pärast tahab 1200 APC-d saada. Sest kui homme on kaitseminister Ligi koos oma palgaarmee hullusega ja tõmbab kogu projektile vee peale, mis siis? Riik (meenutage sambaid) pole näidanud ennast usaldusväärse partnerina, kelle lubadustele toetudes võiks sadu miljoneid aastateks kinni panna. Liiga palju on päevapoliitilist möla ja oma(partei)kasu tagaajamist ja iseenda võimulpüsimisega tegelemist, et üldse saaks tekkidagi mingisugune ühtne arusaam kuhu me tahaks riigina välja jõuda ja missugused vahendid selleks vajalikud ja nõutavad on. Rääkimata siis üsna suure osa riigiametnike lollusest, korruptiivsusest, laiskusest ja lohakusest, mis on kirsike koogi otsas.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Kuna on vaja tanke ja on vaja ka lahjemat soomust, siis mulle tundub kõige mõistlikum olevat tankide ost ning kohapeal APCde tootmine. Ja massiline tootmine, sest selliste asjade puhul sõltub ju hind mahust. Ning selle massiga saaks täita puudujäägi IFVde osas.
Päris jama oleks see, kui me telliksime nüüd veel tankid, lahingumasinad, soomukid ja ehk veel mingid eritööde masinad. Siis oleks meie soomukipark kirjum kui mõnel suuremal riigil. Hetke seisuga oleks aga siis 1 tüüp tanke, ning 3 tüüpi soomukeid (kohapeal toodetud ning mingi väike hulk pasisid ja btr-e).
Kohapealsel tootmisel on siiski ka see pluss, et kui vaja, pannakse liinid viieks aastaks kinni, aga neid on võimalik hiljem siiski käivitada. Jah, vaja on ilmselt inimesi uuesti koolitada ja mõned tarnelepingud mõndade komponentide jaoks uuendada või uusi tarnijaid otsida, aga see kõik on tehtav ning sel juhul suudetakse toota samu masinaid, mis juba on kasutuses.
Kui aga tellida nüüd 2018ndaks aastaks soomuspataljon 1komp. tanke ja 2 komp. soomukeid, siis mingi hetk on kindlasti uuemaid soomukeid vaja ja kui ei saa samu, muutub pilt jälle kirjumaks.

"Eesti kaitsejõudude soomukitehas" kõlaks päris meeldivalt :D

Kas selles arengukavas ei olnud siiski sees seda, et "tankid ja/või ifv-d"?
Kas üldse oleks võimalik tankide toetamine soomukitega?
Et kohapeal toodetud soomukitest teha mingi partii selline, kus on peal eriti paks soomus ja mingi suurem kahur ja kuulipildujad ning nende arvelt ehk vähendada meeskonna ruumi? Keegi vist mainis, et BTR läheb edasi ka siis, kui mõlemalt küljelt on alles vaid kaks ratast. Peaks ju suht lahingukindel põhi olema.

---

Kui palju üldse Pasidel seda ujumist Eesti oludes on kasutatud?
Kui palju võiks sõja ajal olla tarvis seda? Eeldusel, et sild x on läbimatu, tuleb minna kas väga suure ringiga, või siis üle ujuda. Kas Pasi suudab igasugusest kaldast üles ronida või vajab ta ilusat liivaranda, mida meie jõgedel vist eriti palju just ei ole? Ning kas ujumisvõimetu soomuk/lahingumasin/tank saab sõita vees mööda põhja, eeldusel, et vesi mootorisse sisse ei lähe? Eestis on ju paljud "jõed" maailma mastabis suht väikesed ning sügavus jääb tihtilugu alla kahe meetri ning voolu kiiruski ei kipu rasket sõjamasinat ümber lükkama ja vahutavas lainetes rullima.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Miskipärast on mul tunne, et kui see Ligi ka peaks teist korda ministriks saama, oleks tegu oluliselt mõistlikuma tüübiga kui Ligi 1. Viimane kord tegeles ta peamiselt ametnike sosinate kuulamisega ning tegutses paljuski nende pinnalt.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Miskipärast on mul tunne, et kui see Ligi ka peaks teist korda ministriks saama, oleks tegu oluliselt mõistlikuma tüübiga kui Ligi 1. Viimane kord tegeles ta peamiselt ametnike sosinate kuulamisega ning tegutses paljuski nende pinnalt.
Sellise eksperimendi jätaks igaks-juhuks vahele.


Eesti tööstus saaks soomuki valmistamisega hakkama küll, korralike metallifirmasi ja koostetehaseid on Eestis mitmeid, rääkimata haritud inseneridest. Eestis sõjatehnika tootmise suurimad vaenalased paistavad olevat just vastavates ministeeriumides istuvad ametnikud, kes paistavad arvavat, et ainult välismaal osatakse asju hästi teha. Võtame kasvõi Pasi torni kökatsi, kuigi Eestis ettevõtteid küll, mis sellega hakkama oleks saanud, tehti need ikkagi Soomes.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eestis on üritatud teha isegi miinipildujaid. Paraku lasti riigi poolt asi põhja - vaja oli ju apananskite vahendusel osta Iisraelist sama asja 10x kallimalt. Sama firma üritas ka valmistada pontoonsildu (Eestis pole tänaseni ühtegi), tulemuseks oli, et need müüdi veel hiljuti BRC-s.

Kuigi kui vaadata seda "kaitsetööstuse liitu", siis seal tundusid esimest viiulit mängivat "täna teeme suhkruvatti-homme arendame kinnisvara" tüüpi vennad, kellelt mingi töötava produkti kättesaamine on........(lause lõpetage ise). Sellised tõsiseid metalli-masinatööstureid seal nagu polegi....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Kui palju üldse Pasidel seda ujumist Eesti oludes on kasutatud?
Kui palju võiks sõja ajal olla tarvis seda? Eeldusel, et sild x on läbimatu, tuleb minna kas väga suure ringiga, või siis üle ujuda. Kas Pasi suudab igasugusest kaldast üles ronida või vajab ta ilusat liivaranda, mida meie jõgedel vist eriti palju just ei ole? Ning kas ujumisvõimetu soomuk/lahingumasin/tank saab sõita vees mööda põhja, eeldusel, et vesi mootorisse sisse ei lähe? Eestis on ju paljud "jõed" maailma mastabis suht väikesed ning sügavus jääb tihtilugu alla kahe meetri ning voolu kiiruski ei kipu rasket sõjamasinat ümber lükkama ja vahutavas lainetes rullima.
Ma ei ole päris kindel, et peale lisasoomuse ja uue torni paigaldamist need üldse ujumisvõimelised on.
Veekogude ületamise juures ongi kõige suuremaks probleemiks väljumiskoht, pole vahet kas põhja mööda või ujudes ületades. Meie veekogude kaldad on kas mudased või piisava tõusuga, et vähemalt PASI'le takistuseks olla, roomikmasinatega on asi pisut lihtsam. Muidugi on siin-seal olemas ka koolmekohti, mis tavalistele veoautodele ehk pisut üle jõu käivad, kuid enne lõplikku segipööramist (liikluskoormus!) soomukitele väga lihtsasti läbitavad on. On muidugi omaette teema, et keskkonnateenistuse silmis on koolmekoha läbimine kaitseväe sõidukiga raskusastmelt Ema Theresa vägistamisega võrdsustatav kuritegu.

Igatahes, vahet pole kas sõites soomukitega või lihtsalt veoautodega, sildu on vaja, sest ka parima väljaõppega pioneerijagu, kellel materjal kohe käepärast, ei taga ülepääsu mõne meetri laiusest kraavist varem kui paari tunni pärast. Kui pinnas ja (pinna)veetase võimaldab, saab ka buldooseriga sealt kraavist läbipääsu rajada, aga see variant ei pruugi tihtipeale toimida rohkem, kui kümnekonna masina puhul.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist