Jalaväesoomuk Pasi XA-180

[Kapten Trumm]

Veel prostam. Kujutle samat masinat, peal trapetsikujulise piki- ja ristlõikega soomuskarp. Ülalt ahenev.

[sammalhabe]

Veel prostam. Kujutle samat masinat, peal trapetsikujulise piki- ja ristlõikega soomuskarp. Ülalt ahenev.

Ehk siis midagi BTR-152 taolist http://army-guide.com/eng/product1120.html
Katus peale ja tehtud!

[Kapten Trumm]

Kui selliseid saaks suurte partiidena ja varuosade varudega kuskilt NZ laost kätte, kus nende kulumisaste olematu on, siis massisoomukiks oleks ta kindlasti tegija. Ühest küljest on hea unistada moodsatest APC-dest, teisalt ei suudeta moodsaid eluilmas osta sellist kogust, et see EKV sõjapidamisvõimet kvalitatiivselt märkimisväärselt mõjutada suudaks. Antud disain on muidugi aegunud, kuid nt soomuskatet saab kasuliku koorma vähendamise arvelt kindlasti parandada. 2+17 meest asemel saaks meil olema ilmselt 2+8 meest, miinus 9 meest oma kolaga on miinus 900-1000 kilo ja selle raha eest venitaks ehk laesoomuse, NBC süsteemi ja külgedele lisasoomuse välja. Ehk soomustatud Unimogist on selline aparaat kindlasti stabiilsem, madalam (vähem märgatavam) ning parema läbivusega.

Minumeelest koidab just siin Eesti relvatööstuse võimalus. Kui vaid saaks kõik asjaosalised ühte jalga astuma. Viimane on kindlasti raskem kui sellise soomuki juurutamine tootmisse.

Et soomlased oma Pasi leiutasid, selles pole mitte rahvuslik kiiks, vaid väga kaine arvestus. Soomlased vajasid piisavalt massilist kerget ja odavat APC-d, mida hästi asja korraldades on kodumaalt saada kõvasti odavam kui teiste riikide poliitikute ego ja seejärel relvatööstuse kaukaid nuumata. Misasi on PASI - PAnssariSisu. Sisu veoauto põhjal ehitatud lihtne ja kerge soomuk.

[hummel]

BTR-152 on ikka pm uunikum. Kui kusagilt ühe saaks, oleks hea Sõjamuuseumile, aga ekspluatatsioon kujuneks väga vaevaliseks ilmselt. Omaette asi, et vahetada kogu mootoriosa mingi ökonoomsema diisli vastu. Ma teeks siis juba panuse BTR-80 peale, mida kindlasti kusagil üle jääb. Läbivus on mitme otsaga asi. Meie tingimustes ei saa seda samuti alahinnata. Metsavaheteedel on universaalkerega-veerimikuga APC kindlasti etem, kui veoauto veermikuga redelraamiga soomusauto.

Aga ma arvan, et terve brigaadi jagu mitte kõige hi-tec -imate uute APC-de ostmine pole ka kaitseeelavele miski hull teema. 2-4 milj EEK/tk, kusjuures võiks pärast veel ise kokku panema hakata kohapeal. XA-180 maksis ka lõpuks miski 2-3 milj/tk. Venelastel on brigaadis 120 MT-LB-d, meile piisaks siis ka kokku miski 175 tk = 350...700 milli.

IFV-d tuleb kindlasti kasutatud osta ja MBT-d.

[Kilo Tango]

Aga ma arvan, et terve brigaadi jagu mitte kõige hi-tec -imate uute APC-de ostmine pole ka kaitseeelavele miski hull teema. 2-4 milj EEK/tk, kusjuures võiks pärast veel ise kokku panema hakata kohapeal. XA-180 maksis ka lõpuks miski 2-3 milj/tk. Venelastel on brigaadis 120 MT-LB-d, meile piisaks siis ka kokku miski 175 tk = 350...700 milli.

IFV-d tuleb kindlasti kasutatud osta ja MBT-d.

Ma ei saa aru, kust on pärit see MT-LB vaimustus. Selle soomus on ju veel õhem kui BMP-1 oma. Tõsi, tal ei ole sees selliseid massikillereid nagu BMP-1l, kuid ikkagi - sisuliselt on tegu soomustamata sõidukiga. Küll peaks tal olema ülesoomustamiseks rohkem varu kui BMP-1-l

[kaur3]

hummelist võib ju aru saada, sest MT-BL tehti spetsiaalselt suurtükiväele moona turvaliseks järelveoks iseliiuvatele suurtükkidele NSVL mõtles hoolega counter-battery tule peale. Tore, et ka meie suurtükiväelased selle peale mõtlevad. MTäLB peal on ka ilmselgelt rohkem istumisruumi (sest miini ja IED oht on kõik katusele ajanud).

[Qtec]

Mis moodi se Patria AMV põhi on valmistatud, et ta sellise suhteliselt hea miinikindlusega on? Ma saan aru, et enamus plahvatuse jõus juhitakse kaldpindadega kõrvale, kuid kuidas see reaalselt välja näeb? Kuidas samal ajal BTR'i või XA-180 põhi välja näeb?

[HeiniR]

Trummi jutule omalt poolt lisades nii palju, et katsuks tõesti enne saada kasvõi mingigi mehhaniseerituse. Osaliselt on küll asi hea, et kõik väljaõppe kola peaks liikuma küll isikkoosseisu reservi arvamisest samuti ladudesse(sealhulgas masinad), kuid tänu sellele on satutud samuti uue probleemi otsa- enam ei ole jalaväel nt oma masinaid, vaid need peab tihti peale tellima logistiliselt toetuselemendilt. Selline lähenemine aga võtab ära veel järgi jäänud paindlikkuse-mobiilsuse.
Kupis tõi üks kõrgemas auastmes mehejurakas näite, kus ta eelmise aasta Kevadtormil sai käsu liikuda uude sihtpunkti ning seal vastasega (Scoutsid oma soomukitega) viivituslahingut pidada. Hakanud seda tegema, oli vaja oma rühmale esmalt tellida logistikalt masinad, lõpuks kui need pooleteise või mõne tunni pärast kohale jõudsid, rühma peale võtsid ja sihtkohta toimetasid, anti teada, et Scouts juba möödus sealt oma tunni aja eest.
Jalavägi liigub Eestis tõesti siiani veel tihti jala ning ei usu, et SA-l selline vend,kes 15 km kasvõi lahingvarustusega nii meeleldi enam sõdima on valmis. Suhteliselt närbi ajab see jutt igas "loengus", et Eesti sõduril peavad olema tugevad jalad, kuna liigutakse jala.
Erilist motivatsiooni selline jutt ja tegutsemine nö. tulevastesse riigikaitsjatesse ei süsti.
"USA üksused liiguvad küll masinatel, kuid jalastunult ei suuda nad nii palju käia kui Eesti sõdur!"
Mis krdi kasu sellest teadmisest meile tegelikult on? Loeb siiski kiire mobiilsus ja pole tähtsust, kelle jalad kiiremad on, tähtis siiski ülesande täitmine ehk "taktikalise punase" hävitamine.
Sellisel meetodil nagu meil need asjad hetkel on, ei tahaks SA sinna tsirkust tegema minna.

Hummelile lisaks nii palju, et kurb, samas tõsi- patriotismiga on Eesti sõjaväes lood kehvad, eeldasin enne ajateenistust, et seda on kõvasti rohkem. Hetkel on tunne, et suurem osa ei saa arugi, mida nad sõjaväes teevad ja milleks seda vaja on. Riiklik propaganda puudub täielikult, see omakorda vähendab motivatsiooni teenida oma riiki jne.
"Sõjavägi teeb tugevaks!" plakat ei ole teab, mis motivatsiooni allikas.

[hummel]

Teadmiseks, et mul puudub igasugune MT-LB vaimustus. See on venelastel. Miks, on raske oletada, kuid küllap mängib rolli ekspluatatsioonilihtsus. Muidu relvastuselt ja kaitstuselt suhteliselt mõttetu pill. Samas tsetseenias oli teeninud ära üsna positiivse hinnangu vägedes.

Olete vist valesti aru saanud minu postitusest, kus lihtsalt tõin arvulise näitena, et Vene brigaadis on 120 MT-LB-d ja noh piisaks meie jaoks ka hankida mingi kuni 175 APC-d, et 1 brigaadi vajadused ära katta ja eks sinna sisse ka väike reserv. Suurem arvukus tuleneks asjaolust, et venelastel on veel mõnesuguseid eriotstarbelisi soomusmasinaid brigaadis lisaks motolaskurroodude sõidukitele.

Scoutsi soomustransportöörid, jalaväe lahingumasinad ja tankid oleks veel eraldi löögikoondis.

Kokku oleks meie soomustehnika vajadus ja pidamisvõimalus siis kusagil kuni 300, millest roomikutel u 1/3. Rohkem ei vea lähitulevikus kindlasti välja ka.

[kaur3]

Lihtsalt kommentaariks. Miks seda masinat Tšetšeenias usinalt kasutati, sellest saab vene keeles lugeda siit. Sealt leiab ka loogilise seletuse, miks neid eelmisel aastal Gruusias nii palju näha oli.

http://otvaga2004.narod.ru/publ_w2/mtlb.htm

[metsaline]

Tehakse õudset probleemi sellest teenindusest, et ajateenija ei suuda selle ajaga õppida jne... Paarkümmend aastat tagasi pidin 2 aastat tegelema erinevate mitmekümnetonniste masinatega pea iga päev, kui just kuuliprits pihus põõsas ei istund... Roomiku parandamine, juhtmete kontroll, akude vahetamine ja kütuse-õli valamine ja vajadusel keevitajate kutsumine pole ju raske... See kõik oli veel võõras keeles... Soomuskarbi teenindusega saab vabalt metsavahel hakkama, pearelva ja elektroonikat niikuinii soopääl ei remondi eriti... Kui ei taheta - siis leiab alati põhjuse, et miks...

[kangelaspioneer]

MTLB on väga suuresti kasutusele võetud ka Leningradi SVR üksustes, olen kuulnud selle kohta järgmisi põhjendusi:

1. Mastikuläbivuselt "üle prahi", ehk siis oluliselt parem BMP-st (mis mudelite 1 ja 2 puhul ei ole just mingi läbivuse etalon).
2. Kandevõime- suurtükiveokina oluliselt parem, kui mistahes muul soomustatud transpordivahendil, kannatab sappa haakida suurtükke, katusele paigutada Sergei ning sellele kõigele lisaks veel meeskonda vedada.
3. ekspluatatsioon lihtsam kui BMP-l.

Mis moodi se Patria AMV põhi on valmistatud, et ta sellise suhteliselt hea miinikindlusega on? Ma saan aru, et enamus plahvatuse jõus juhitakse kaldpindadega kõrvale, kuid kuidas see reaalselt välja näeb? Kuidas samal ajal BTR'i või XA-180 põhi välja näeb?

Nagu pildilt näha, on põhi lameda V kujuline, lisaks on raam, sillad jms kõik kerest väljaspool. Enmlevinud konstruktsiooniga soomusmasinatel on sile põhi, kõik agregaadid kere sees, välja ulatub vaid ratas õõtshoobade ja šarniiridega.
Mine võta kinni, kumb parem on, ühed räägivad üht, teised teist.

[sammalhabe]

Edit: probleemi lahendamiseks viskaks silmaklapid kõrvale ja kujutaks ette, et mujalt pole midagi saada, aga me vajame endale massilist jalaväe soomukit (APC-d). See on umbes 6 meetrit pikk, 2,5 lai ja 2,0 kõrge kaheteljeline 4x4 masin torniga, 12,7 KPga, ujuv ja valmistatud 12 mm terasest, mis tagab kaitse kildude ja 7,62 kuulide eest. Kaalub ca 9 tonni. Kasutab seeriatootmise 4x4 veoauto agregaate. Sellise valmistamise omahind on max 1,5 miljonit krooni tükist.

Tundub et Venemaal on umbes selline sõiduk juba loodud. http://www.military-today.com/apc/bpm_97.htm
Pealt kinnine, 2-teljeline BTR-152.

[kangelaspioneer]

Ujumisvõime on selleks asjaoluks, mis paljudest soomukitest on teinud lõppeks mõttetud käkerdised, mitte tõsiseltvõetavad sõjamasinad. See seab ennekõike massile väga suured piirangud, mis sunnib kokku hoidma veermiku tugevusvarus, soomuse paksuses ning laskemoona- ja kütusevarudes. Meie oludes annab ujumisvõime väga vähe juurde, kuna suur osa veekogudest on nii kitsad/madalad ja/või mudaste kallastega, et seda rakendada niikuinii ei saa.

[hummel]

Mina arvan, et see hoolduse ja õppe tegemine ajateenijatega ei ole mingi eriline probleem. Kunagi olid kalevis ka ajateenijate käes BTR-80-ned ja saadi hakkama. Muidugi seal oleks ilmselt saanud seda õpet ja hoolet ning kontrolli palju paremini teha, aga siin tuleb mängu juba kaaderkoosseisu võimekus. Ollakse harjunud sellise ürgjalaväeliku suhtumisega, et kõik autod-juhid on kellegi x tehniku bisnes ja meie ainult käime nendega metsas. Suurem osa noortest leitnantidest-veeblitest, kes teenivad rühmade juhtkondades, ei oma piisavalt transpordialast ettevalmistust. Veeblitele õpetatakse lahingukoolis ka igasugust sõduri action-jama, aga ei õpetata üldse, kuidas oma rühma tehnika eest hoolt peaks kandma. Kuidas üldse kasutada ja hooldada näiteks kaitseväe põhilisi veokeid-maastureid. Auto on rühma jaoks tegelikult samasugune "relv", kui CG või KSP. Rahuaja väljaõppel vaat isegi kasulikum, kui need toetusrelvad.
Suurtükiväes näiteks ilma autodeta üleüldse midagi teha ei ole ja tänu sellele on tulevased meeskonnaülemad (sõltumata juhiloa olemasolust) teinud ka vedukauto kasutamise kohta eksami. Uude õppekavasse läheb siis u 6 tundi õpet ja samuti eksam. Muuhulgas õpivad õppeplatsil manööverdamist juhendaja abil.

Mina arvan, et soomuki juures pole ujumisvõime paha omadus ja ilmselgelt jääb soomuki kaitstus alla tanki omale. See omakorda tähendab, et kerge APC/IFV on mobiilne, ökonoomne ning odav. Mis põhja kujusse puutub, siis minu arvates ei saa teha kahet head korraga, ehk ei ole võimalik arendada sõidukit, mis ühtlasi oleks parim lahingus ja vastupidav miinile sõites. Miinikaitsega masinad on kõik kõrged ja kõrge raskuskeskmega. Et plahvatuse mõju vähendada, on kere põhi tõstetud kõrgemale sildade kohale. See tähendab aga, et siluett on lahingus osalemiseks ebameeldivalt kõrge ja maastikuomadused, sealhulgas püstivus, ka viletsamad. On vahe, kas üle heinamaa paistab vaenlasele kätte praktiliselt soomuki torn või terve kere.
Muidu üks masin on vist vähemasti suudetud konstrueerida ka nii, et kestab miinipauku ja on madal. See on sakslaste Fennek. Võimalik, et põhi on lihtsalt vastupidavamaks muudetud, kuid võib arvata, et ilmselt erimaterjalid teevad masina ühtlasi kallimaks.

Siis kaur3 poolt viidatud artiklist leidsin sellise lõigu:

Практический опыт выполнения боевых задач в районах вооруженных конфликтов показал, что наибольшую эффективность в таких условиях показывает боевая бронированная техника, обладающая следующими свойствами:

• высокой проходимостью и большой удельной мощностью;

• надежностью в эксплуатации, простотой в обслуживании и ремонте в тяжелых полевых условиях;

• удобством действий на ней членов экипажа, размещения десанта и военного имущества в ходе выполнения служебно-боевых задач при длительном отрыве от мест постоянной дислокации или базовых центров.

Enamusest jutust saan küll aru, kuid mõned sõnad on keerulisemad. Aga tundub asjalik ja ehk nooremad ei saa niigi palju pihta. Kas keegi viitsiks selle maakeelde ümber panna?