www.militaar.net

Soomusmasin ise ei peagi ujuma... Vene kroonu ajast mäletan, et konserveerituna seisid varju all 10 KrAZ-i, igalühel tükk pontooni peal... Lahtikerimist ei ole näinud... Aga tanki (sensu lato) ujuma panna on mo arust üldse tobe mõte...

metsaline kirjutas:Soomusmasin ise ei peagi ujuma... Vene kroonu ajast mäletan, et konserveerituna seisid varju all 10 KrAZ-i, igalühel tükk pontooni peal... Lahtikerimist ei ole näinud... Aga tanki (sensu lato) ujuma panna on mo arust üldse tobe mõte...

Nu pole väga tobe kui RÜNDE peale mõelda. Kaitseaktiviteedi korral pole suuremat tähtsust, sest eeldatavalt on sillad taganedes terved (va diversioonide lõhutud) . Eesti lahing on aeglaselt taganemine siiski... enne otsustavat rünnakut

See ujuvus ei aita kitsaste ja mädade kallastega jõgede puhul, miillised meil Eestis põhiliselt ongi. Isiklikult panustaksin rohkem soomusesse kui ujuvusse. Iga viies masin võiks vast ujuv olla või isegi kümnes.

tegelikult, kui kaarti piiluda:
Meil on:
1 Narva jõgi (mida ilmselt ei pea forsseerima)
2 Emajõgi (millest saab sildade kaudu üle taganedes)
3 Pärnu jõgi( nii ja naa, tõenäoliselt ei oma mingit tähendust)
Kõik ülejäänud jõed(mujal maailmas loetakse neid ojadeks ja kraavideks) omavad suuremaid-väiksemaid koolmekohti, sealjuures valdavalt kruusase põhjaga, et ilma sildadeta saab snorkliga lõdvalt igasugune 4x4 sõiduriist läbi. Ka laius ei ületa 5-10 meetrit, seega vintsitrossi peaks ka piisavalt olema.
Vaevalt, et hakatakse soode-rabade ja vastavalt mädakohtade kaudu ründama või taganema. Seega Eesti kontekstis ei oma ujuvus absoluutselt mingit tähendust.

Eestis ei vaja soomusmasin ujuvust, vaid just nimelt läbivust... Enamus jõgesid on ju tegelt ojad... Ja a la Emajõgi, kui sild on puruks lastud - autodel pontoonid tellida... Ja üleüldse... Kui vant opereerib õhus, ei ole see teostatav... F-e on vaja...

Jõudsimegi sinna välja, et edukaks opereerimiseks on vajalik tervik, kus lõpptulemus sõltub komponentide korrutisest. Mitte nishiarmee, kus osad komponendid võivad osutuda nulliks ja seeläbi ka kogu korrutis nulliks - nagu Gruusias juhtus.

http://www.youtube.com/watch?v=SJRrwi7xnS8


pasil tundub olevat hea veepidavus et kabiin vett täis ei jookse .

Tjah, eks see, et kabiin vett täis ei jookse ongi üks ujuvuse tingimus, kui vesi sissevoolaks siis kaotaks ujuv-vahend ujuvuse ja läheks põhja.

uusmario kirjutas:Tjah, eks see, et kabiin vett täis ei jookse ongi üks ujuvuse tingimus, kui vesi sissevoolaks siis kaotaks ujuv-vahend ujuvuse ja läheks põhja.

tegelikult tuleb vett sisse peale ujutamist tuleb pasil teatud sõlmed üle vaadata.selle kevadisel õppusel bam uputati üks pasi poolenisti ära.

Jänkidel siis selline uus soomuks humi asemel. Mahutab viis meest e pooljagu. Kahju, et seest ei näidata, missugune on.


http://uudised.ekspressauto.ee/news/aut ... d=26383349

Mehed kas seda ivf viffi vöi jumal teab mis kamara jura vaja on???
Kuhe me sellega söidame? Paldiskist Narva ja peame kohtumislahingut Rakveres lahingrivistusse asunud tankibrigaadiga? .... Jama.

Meie möötes on praktilisem 300 tutikat roverit vöi hilxi ja kogu nali. Ja allesjäänud papi eest ostke Relvi. Suuri vöi väiksied vahety pole, peaasi et oleks relv, mitte miski "imevahend"

Ma loodan, et ma ei hakka siin praegu trolli toitma.

Küsimus pigem selles, et kus me sellega sõidame. Keskkonnas, kus igasugune õhus heljuv pisike metallipuru pehme kestaga sõidukid sõidukõlbmatuks teeb, on targem sõita sõidukis, mille kesta augu tegemiseks tuleb seda tulistada mitmekilose lendkehaga. Vastasel juhul võid end üsna kähku leida kogu oma relvastusega jalamehena. Lihtsa jalaväega saab sõdida küll, aga seda on vaja palju, sest jalgsi ei jõua piisavalt kähku manööverdada.

Lisaks veel Madise jutule, et meil teadupärast ei ole inimressurssi niiväga palju raisata ning kui see lihtne jalavägi lageda taeva all on, teeb igasugune kaartuli talle väga raskeid kaotusi. Samas juba kõige tavalisemas soomukis olles elatakse üle ka suhteliselt lähedale langevad suuremad mürsud ning ajaks, kui asutakse vaenlasega lähivõitlusesse (käsitulirelvade tuleulatus) on võibolla küll kümnest soomukist üks hävitatud (koos meeskonnaga), aga ülejäänud inimesed on terved, isegi puhanud ja lihtsalt väga närvis. Samuti on soomukiga võimalik kaartule alt minema sõita, aga lihtne jalavägi küll oma kaevikutest välja ei roni, et liikuda positsioonile, mida vastane parasjagu ei pommita.

küse

teatavasti pandi teine 800 mln huugama Mistrali hankesse. Kui oleks sama hange tehtud näiteks CV9040 AAV vms (Thales radar TRS 2620; kasvõi Eestis konstrueeritud torn), ilma CV90neta ning oleks leitud sobiv transportöör, mis me oleksime kaotanud? Näiteks sarnaselt Mistraliga on 4km "tuleulatus", Mistralil on lennukõrgus -4km ja kaugus natuke enam + "90% tabavus. Mis oleks hinna ja kvantiteedi suhe?...

illustreeriv kompositsioon:


tervit,

Noh, keskkond kus me södime oma maa kaitsel, on ju teada. Pilk kaardile näitab ju selgelt et kogu liikumine toimub pikki teid. Teedeväline maastik on aga suuremalt osalt ratastehnikale läbimatu.
Afgaan ja ratassoomukid, sellest ma saan aru. Iraak? jänkid nutavad roomikute ja tummisema soomuse järele. Striker ei ole popp masin jalaväelaste silmis vist? Et siis afgaanis vist söidab kyll. Aga meie rägas ja soos... jamaks läheb.
Ehk siis ratassoomukid on seotud teedevörguga. Teedevörgul on sölmpunktid. Ja jälle oleme kohtumislahingus tankibrigaadiga? Kahtlane yritus.
Raha on kahh nagu vähe.

Mida ma oma jutuga silmas pean, oskab ehk keegi mere inime paremini seletada.
Et on Platvorm ja on Relvasysteem.
Platvorm:
Sommid loevad raha ja töhusust. Nende miinitraaleri -otsija platvorm olla olnu miskil öppusel miski kalatraaleri laadne laevuke. Paat pigem. Ei miski uhke söjalev. Pigem miski "Hiiu Kalur".
Relvasysteem:
Aga selle paadikese tekil oli kaks konteinerit. Ja nende sisu oli Yle Prahi. Leidsid ja kuulsid ja nägid väga kobedalt. Ehk siis Platvorm on meelega odav - vahetatav -miski universaalne. Aga relvasysteem sellel platvormil - yliköva.
Ehk siis sötta vöib söita ka traktoriga. Juhul et see traktori taga on kast täis öhutörje ja tankitörje rakette. Vöi miinipilduja stryx -idega.
Minu arvamus: Niiguinii elame peost suhu ja pölve otsas aretame. Soomuk ei ole iseseisev nähtus. Vajab personali koolitust hooldust varuosade reservi määrde ja kytteaineid- spetsiifilisi asju. Pasi on hea ja lihtne hoolduses no las olla. Suuremale osale reservist ei jagu niiguinii nii kobedaid asju.
Aga saaks need kobedad ja tervad relva- ja sidesysteemid pysti! Paarisajakilomeetrised siirdumised vöib ka muul moel tehtud saada. Jahh, osa lahingu liike jäävad olematta. No mis parata.
Aga enneköike oleks vaja vastust "kuidas me södime", sellest tuleb vastus "millega me södime".