Messerschmitt Bf 110

[Alkar]

Mind huvitaks inimeste arvamus Messerschmitt Bf 110 kohta. Niipalju kui ma eesti keelsetes ajaloosaitides vaadanud olen, nimetatakse Bf 110-t hävitajaks. Mina arvan, et hävitajaks teda küll nimetada ei saa, pigem ründelennukiks. Jah Inglismaa kohal prooviti teda hävitajana kasutada kuna ta lennupikkus oli suurem kui Bf 109, kuid midagi head sellest välja ei tulnud. Võib-olla kasutati teda ka öise hävitajana, kuid klassikaliseks hävitajaks minu arvates seda kahemootorilist kobakat nimetada ei saa.

[Alkar]

Igal pool, vähemalt eestikeelsetes linkides nimetatakse Bf 110 hävitajaks. Minu arvates oli ta pigem ründelennuk.(Öiseks hävitajaks võib-olla sobis ka). Klassikaliseks hävitajaks teda igatahes nimetada ei saa. Teda püüti küll hävitajana Inglismaa kohal kasutada kuna tal oli suur lennukaugus kuid mitte just heade tulemustega. Mis teie arvate.

[kari lumppio]

Tere!

Peale sõja alguse olid Me 110d Leningradi kandis kasutusel lähisluurelennukiks. Täpsemini Siverskajas baseeruv 4.(F)/33. Kuidagi irooniliselt see "F" on Fern ehk tähendab kaugluuret. Allikas:
http://www.ww2.dk/air/recon/aufklg33.html

Selle allika järgi 4./33 oleks kadunud Siverskajast augustis 1943a, aga oli seal kuni ajati ära venelaste poolt. Tõenaoliselt Rakverele, üksuse lendusid on paar tükki kirjas soome õhuseire dokumentides veel veebruaris 1944.


Raamatus "Focke-Wulf Fw 190 Aces of the Russian Front" on lühike lugu kuidas tõenäoliselt just selle üksuse Me 110 juhtis suurtükiväe tuld (vist Volhova jõe?) sildade peale. Selle raamatu kirjastu on Osprey ning autor John Weal. Samal kirjastul on ka kaks raamatud Me 110 ässadest. Vt.:
http://www.ospreypublishing.com/combo_l ... 36~ser=ACE


Saarte vallutamises sakslaste poolt 1941 osalesid Me 110d ka. Zerstöreridena. II/ZG 26 baseerus Pärnus ajavahemiku 12.9.41 - 1.10.41 Fl.Fü. Ostsee'le allutatuna (Staap ka? allikas: http://www.ww2.dk/air/zerstorer/zg26.htm )

Me 110 kasutati ning ka puksiirlennukidena Me 323dele. Nendest puksiirMe110dest üks ka kaotati Saaremaa kohal. On olemas ka fotoseeria ühest sellisest lennust Saaremaale (Luftwaffe Verband'i ajakiri). Endal kahjuks neid ajakirju ei ole.


Kari

[Soobel]

Peaks hakkama propageerima mõistet "Lahingulennuk"(fighter), mis käiks nende agregaatide kohta, mida me seni tunneme hävitajatena ehk siis üheistmelised ja vaid kuulipildujatega lennukid. Selles valguses oleks 110 küll "hävitaja"(Zestörer, destroyer). Minu teada kasutati neid lendkindluste küttimiseks ja nad tegutsesid ühekohaliste hävitajate katte all, viimased peletasid siis mustange jt tüütuid putukaid minema.
kui B17-st arendati edasi B29, ei maganud ka sakslased: areenile ilmusid FwTA152, Bf110 edasiarendus oli 410.
Eesti keel on tõesti vaene selle sõna poolest, eriti ilmekalt tuleb meelde kunagine "StarWarsi" tõlge. Kuni fighterid möllasid, oli kõik okei, et hoiduge hävitajate eest jne, aga kui areenile ilmusid destroyerid, tõlgiti need... purustajateks!

[nublu]

Kui nüüd tähte närima hakata, siis ikka hävituslennukiks
Hävitajaks on vahest nimetatud ühte laeva klassi, mille õige nimetus eesti keeles hoopis miiniristleja (inglise destroyer, saksa Zerstörer).

Kui aga asja sisu juurde minna, siis oli Bf 110 kahemootoriline hävituslennuk, nagu neid tol perioodil (vahetult enne suurt sõda ja ka selle ajal) mitmel pool ehitati ning konstrueeriti. Sest arvati, et on terve rida ülesandeid mida ainult sellised lennukid täita suudavad.

Üheks neist oli oma pommituslennukite koondiste saatmine. Kuna ühemootorilistel lennukeil tavaliselt oli tegevusraadius oluliselt väiksem. Analoogseid lennukeid ehitati ka teistes riikides.

Teiseks oli kasutamine hävitus-pommituslennukina. Kui loobuda suurest kütusevarust kaugele tagalasse lendamiseks, siis sai selle asemel pardale võtta mingi pommilasti.

Reaalne elu näitas aga üsna pea, et vastase ühemootorilised hävituslennukid olid enamasti kahemootorilistest saatehävituslennukeist kiiremad ning manööverdusvõimelisemad. Ja Bf 110 kandsid Inglismaa kohal päris suuri kaotusi. (Eraldi küsimus oleks muidugi see, et kui suuri kaotusi oleks kandnud pommituslennukid, kui saatehävituslennukeid üldse poleks olnud). Igatahes lõpetati nende kasutamine saatehävituslennukitena ära ning varsti läksid sakslased üldse üle ainult öistele pommirünnakutele.

Jäi siis see hävitus-pommituslennuki roll, kuid ka seal ei olnud Bf 110 eriti kõva tegija. Sest vähegi tugevama õhutõrje puhul ilmnes tema liig nõrk kaitse. Ja ilmselt oleks Bf 110 tootmine palju varem lõpetatud ning Idarindel oleks teda nähtud vaid oma karjääri lõpetamas, sest siinne nõrk õhutõrje võimaldas neid üsna vabalt hävitus-pommituslennukitena kasutada.

Ainult et siis läks juba sakslastel endil vaja öiseid hävituslennukeid inglise pommituslennukite püüdmiseks. Ning tolle aja radarid olid piisavalt suured, et neid suutsid kanda vaid 2-mootorilised hävituslennukid. Ning selles rollis Bf 110 oma karjääri lõpetaski, ainult et jälle mitte siin idas, vaid rohkem Läänerindel...

Nii et lennukil oli kolm rolli, milledest 2 puhtalt hävituslennukeile omased ning vaid üks seotud maal ning veepinnal asuvate sihtmärkide ründamisega. Kuidas ise sellist lennukit nimetaksid

[Soobel]

Muidu olen ma tema kui lennuki (käsitsemise mugavuse koha pealt) vaid kiidusõnu lugenud. Samas 109-t on enamasti kirutud, rohelisemad piloodid käisid nendega lennuväljadel alatasa käkki.

[FW Anton]

Bf-110 oli tüüpiline kahemootoriline hävitaja või nagu eelkirjutajad juba jõudsid väljendada Zerstörer. Sellest tuleneb ka hävitajate üksuste nimi Zerstörergeschwader e. ZG. Eestis on tegutsenud ZG 26 üksused 1941. aastal ja aktiivselt osalenud ka Saaremaa hõivamisel. Masin oli hea manööverdusvõimega kuid mitte piisavalt hea kiirusega, mistõttu päevasteks õhulahinguteks mitte eriti sobilik ehkki kasutati laialdaselt sõja alguaastail. Seetõttu hakati neid kasutama rohkem öiste hävitajatena. Eestis olid öised BF-110d kasutusel 1944. a. NJG 100 ja NJG 200-s. Läänerindel tegutsesid liitlaste B-17 ja B-24 ning muud aparaadid suurtes kõrgustes, kus Bf-110 osutus väheefektiivseks, mistõttu neid hakati asendama Ju-88 C-6 aeroplaanidega, mis olid suurtel kõrgustel paremad. Aga oman Luftwaffe fotokuulipildujate lintidele jäädvustatust DVD-d, kus Bf-110 annab päevasel ajal kitli peale nii B-17 kui B-24-le. Nii, et hea tahtmise korral võis ka selle lennumasinaga hästi sõdida

[Immelmann]

Bf-110 oli mõeldud pommitajate saatehävitajaks. Analoogseid masinaid konstrueeriti sel ajal mitmetes maades. Et lennukauguses pommilennukitega sammu pidada, tehti need tavaliselt kahemootorilised. Kütuselasti-kütusekulu suhe tuli sellisel lennukil suurema lennukauguse kasuks. Lisaks jaksas see tassida ka vingemat relvastust ja rohkem laskemoona, kui ühemootorilised köksid. Enne sõda ja paberil tundus see hea idee olevat. Aga kui madinaks läks, selgus, et kaitsva poole pisemad hävitajad teevad nende ümber ringe nagu tahavad ja kogu vingest patareist pole enamasti kasu. Mõneti rehabiliteeris Bf-110 end ööhävitaja rollis pommitajate vastu. Siin tuli kandevõime jälle kasuks, et rasket radarikola vedada. Lisaks oli masin ju mitmekohaline ja radarioperaatorile koht naksti olemas. Öösel polnd vaja vastase hävitajate pärast kah muretseda.

[A4]

Bf 110 oli algselt tõepoolest siiski hävituslennukiks mõeldud. Aga tegelikult on antud juhul terminoloogiaga tõepoolest natukene naljakas lugu. Nimelt nimetati Bf 110 (ja viimase väljavahetamiseks loodud Me 210 ja Me 410) tüüpi masinaid sakslaste poolt "Zerstöreriteks" (otsetõlkes "hävitaja"), ühemootorilisi nn klassikalisi hävituslennukeid aga hoopiski Jäger'iteks.

Samas nimetati Zerstöreriteks ka lennukeid Ju 88C, mis olid sarnaselt Bf 110 relvastatud hulga kuulipildujate ja kahuritega ning mõeldud ründelennukiks või saatehävitajaks.

[Soobel]

Jällegi meenub, kuidas keegi kultusulmekat "Tähesõjad" tõlkis. Algul lendasid "hävitajad"(fighters) aga kui destroyerid areenile tulid, tõlgiti need purustajateks.

Muidu see agregaat, mida meie hävitajana tunneme, on mujal mingi "võitleja" (fighter, kampfflugzeug) ja nii nimetaks mina Bf109 lahingulennukiks ja 110 hävitajaks. Olen ise ulmega kokku puutunud ja seal toimetavad ühises keskkonnas nii laevad kui lennukid ja seal läheksid hävitajad ja hävitajad segi.

Ise klassifitseerisin masinad enda loomingus järgnevalt:

emalaev: sisaldab taastootvaid üksusi (kasvuhooned, remonditsehhid)
ristleja: omab küll lennuvälja ja komplekti sõjalennukeid ent remonditsehhid puuduvad.
hävitaja: raskem sõjalaev, millel pardalennukid puuduvad (häda korral saab väiksemaid aluseid vaid lastiruumi püüda)
lahingulennuk: aerodünaamiline masin nii atmosfääris kui kosmoses toimetamiseks Relvastuseks vaid laserid või kuulipildujad.
ründelennuk: lahingulennuk, mis suudab kanda ka pomme ja rakette.

[FW Anton]

Bf-110 oli traditsiooniline kahemootoriline hävituslennuk vastase elavjõu ja tehnika hävitamiseks aga ka õhulahingute pidamiseks. 1944-1945 kasutati neid masinaid edukalt öiste hävitajatena vastase lennumasinate allakoksamiseks, sealhulgas paremad piloodid said sellel masinal jagu ka Ameerika B-17st.

[A4]

1944-1945 kasutati neid masinaid edukalt öiste hävitajatena vastase lennumasinate allakoksamiseks

Kas neid masinaid mitte juba varem, alates 1942. aastast öiste hävitajatena ei kasutatud?

Kuskilt on aga meelde jäänud, et kuigi tegemist oli n-ö kaughävitajaga, oli tal siiski liiga väike tegevusraadius, kui teda kasutati ööhävitajana, mistõttu eelistati Ju 88 tüüpi ööhävitajaid.

[FW Anton]

Kas neid masinaid mitte juba varem, alates 1942. aastast öiste hävitajatena ei kasutatud?

Jah kasutati küll, kuid mitte massiliselt. Effektiivsem kasutus leidis aset siiski 1944-1945 läänerindel.

Kuskilt on aga meelde jäänud, et kuigi tegemist oli n-ö kaughävitajaga, oli tal siiski liiga väike tegevusraadius, kui teda kasutati ööhävitajana, mistõttu eelistati Ju 88 tüüpi ööhävitajaid.

Ju-88 C6 eelistuse põhjuseks Bf-110 G versioonidele öiste hävitajatena ei olnud mitte tegevusraadius vaid tegevuskõrgus ja kiirus suurtel kõrgustel. Bf-110 kippus tihtipeale hing kinni jääma suurel kõrgusel B-17 taga ajades aga Ju-88 sai sellega suurepäraselt hakkama. Samas oli aga Bf-110 keskmistel kõrgustel effektiivsem Ju-88st kuna oli kergem ja manööverdusvõimelisem.

[A4]

Kas Bf 110 ja Ju 88 masinaid üldse eriti kasutati päevaste pommitajate B-17 ja B-24 jahtimiseks?

1943. aastal võidi sellega veel tegeleda, aga alates 1944. aastast oli "lendavatel kindlustel" juba nii võimas hävitajate eskort kaasas, et isegi ühemootorilistel ja nobedatel Bf 109 ja FW 190-tel läks asi keeruliseks.

Ammeriklaste pommitusreidide vastu olevat olnud raske kasutada isegi bf 110 järglast Me 410, kuigi viimane arendas kiirust kuni 600 km/h ja omas võimsat relvastust (sh katsetati juhitamatute rakettide ja 50mm kahuritega).

Võib-olla eksin, aga minu arust kasutati Zerstörereid ikka peamiselt inglaste öiste pommitajate vastu. Kui päevasel ajal midagi toekamat vaja oli, siis üritati kasutada lisasoomuse ja -relvastusega FW 190A-sid, milledel oli kergemate Bf 109 eskort kaasas.

[Soobel]

Mustangide ja Thunderboltide tulek surus zestörerid minu teada areenilt välja. Enne neid figureerisid Lightingud, mis olid zestöreritega enamvähem võrdsed.