www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2020 22:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 777 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44 ... 52  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 9:24 
Foorumil
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2012 0:54
Postitusi: 156
vtl kirjutas:
... Või saab lähtuda sellest, et meil on üks (kinnine) sõpruskond, kes tellib kamba peale ühe lehe?...

Ma arvan sama, et tasub küll.
Tsiteeri:

"13. veebruari seisuga on Eestis 28 730 inimesel kehtiv relvaluba. Nad on soetanud relva enese ja vara kaitseks, jahipidamiseks või sportlaskmiseks. Laskesportlased ja jahimehed on pidanud relva käsitsemise oskust regulaarselt tõendama, enese ja vara kaitseks tulirelva soetanud inimesed varem mitte. Neid tabas üllatus, kui nad avastasid, et alates möödunud aasta 1. jaanuarist tuleb relvaluba uuendades laskekatse iga viie aasta tagant uuesti sooritada. Kolmest 25 meetri kauguselt 50 x 50 cm suuruse märklaua pihta tulistatud kuulist kaks peavad tabama märklehe ringe.

Sama kaugelt tuli märklauda tabada ka siis, kui relv soetati. Ent varem relvaluba uuendamas käies laskeoskust enam ette näidata ei tulnud. Nüüd tuleb. Politsei põhjendus kõlab: katsega kontrollitakse, kas elementaarne relvakasutamise oskus on säilinud.

Uus nõue on tekitanud palju pahameelt ja laskekatsel kukutakse järjepanu läbi. Möödunud aastal oli relvaloa uuendajaid umbes 4500. Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa möönis, et 2019. aasta statistika järgi ei sooritanud laskekatset esimesel korral 56% relvaloa uuendajaid. „Paljud neist inimestest tunnistasid, et hoolimata politsei soovitusest enne katsele tulekut laskmist harjutada nad seda ei teinud. Usume, et nõude pikemaaegsel kehtimisel võetakse seda soovitust tõsisemalt ja siis paraneb ka laskekatse edukalt sooritanute osakaal. Praegu on see samas suurusjärgus esmase relvaloa taotlejate seas eksami sooritanutega,” ütles Proosa.

Iga kord 15 eurot
Keskmiselt sooritavad korduslaskmisele tulijad eksami teisel, aga osa ka kolmandal või neljandal katsel. Iga kord tuleb laskekatse sooritamise eest tasuda 15 eurot riigilõivu. Sama palju maksab ka teooriaeksami kordamine.

Kuid on ka inimesi, kes nõudeid ei täidagi, ja neid polnud möödunud aastal sugugi vähe. „37% ehk hinnanguliselt 1000–1500 relvaomanikku, kes prognoosi järgi olid kohustatud relvaloa pikendamiseks läbima täiendava laskekatse 2019. aasta esimese üheksa kuu vältel, loobusid relvalubadest,” tunnistas Proosa. „Loobujate seas oli nii neid, kes ei sooritanud täiendavat laskekatset, kui ka neid, kes laskekatset sooritama ei tulnudki.”

Kuna paljud relvaomanikud on juba pikemat aega absurdsete nõuete üle kurtnud, läksime kolleeg Andres Puttinguga Põhja prefektuuri lasketiiru instruktori valvsa silma alla laskekatset sooritama. Minul pole relvaluba, kuid aastaid tagasi olen tiirus tulistamas käinud. Viimati kümmekond aastat tagasi. Kõik kolm lasku tulistasin mööda.


Eesti Päevalehe fotograaf, endine laskesportlane Andres Putting sooritas katse edukalt, kuid eksperdid peavad 25 meetri kauguselt tabamise nõuet liiga rangeks.

Kolleeg Andres Putting sai relvaloa 1993. aastal. Püstolit hoidis ta viimati käes kolm aastat tagasi. Puttingul läks hästi, ta tulistas oma isiklikust relvast ja kõik kolm lasku tabasid märki. Tema oleks seega eksamil läbi saanud. Kuid kunagise laskesportlasena peab temagi 25 meetri nõuet absurdseks, nagu ka osa politseis töötavaid või töötanud inimesi. Sama arvab aastaid tagasi FBI ja USA salateenistuse relvakoolitusi läbinud ja seejärel Eesti politseile relvakäsitsemist õpetanud Jaanus Rahumägi.

Rahumägi nimetas 25 meetri nõuet otsesõnu jaburaks – selle vahemaa tagant pole isik mingis ohus. Kui ta pole just täiesti lagedal põllul, on tal võimalik joosta või varjuda. „Relvi kasutatakse enesekaitseks ja vahetu ohu likvideerimiseks viie, maksimaalselt kümne meetri pealt ja viimane on ka juba liiga pikk vahemaa. 25 meetri nõue on piltlikult öeldes justkui karistuslask selga. Enesekaitsega pole sellel vahemaal enam mingit pistmist,” kritiseeris Rahumägi.

Teisisõnu – tavainimeselt nõutakse justkui snaipri oskusi.

PPA: vahemaa välistab juhuslikkuse
„See vahemaa ei ole mõeldud imiteerima ohuolukorda, kus enesekaitseks relva kasutada tuleb, vaid annab kindluse, et inimene päriselt oskab relva kasutada ja sihtmärki tabada. Lühema vahemaa puhul, näiteks kümnel meetril, pole sellise lihtsa katsega võimalik hinnata, kas inimese oskused on piisavad, et relva ohutult käsitseda, või saab ta sihtmärgile pihta juhuslikult,” väitis Proosa. Ta lisas, et laskekatse lühemale distantsile viimine ning erinevate harjutuste kaupa või ajapiiranguga kombineerimine teeks katsete korraldamise ebamõistlikult keerukaks. „Kuna algul on kõik relvaomanikud sellesama katse edukalt sooritanud, siis ei saa öelda, et katse kordamise nõue oleks ülepingutatud või oodataks inimeselt, et tema laskeoskus kuidagi täieneb,” jäi Proosa endale kindlaks. „Põhimõtteliselt kontrollime katsega elementaarsete relva kasutamise oskuste säilimist. Võib eeldada, et ka kõik need inimesed, kel relva pole, tahavad, et relvakandmise õigusega inimestel need oskused oleksid,” ütles Proosa.


Üks juristist relvaomanik märkis, et kindlasti polnud seadusandja eesmärk kehtestada 25 meetri kauguselt laskmise katse. Sellist nõuet seaduses ei olegi. Vahemaa tuleneb 2015. aastal kehtestatud määrusest, mis nüüd sujuvalt kehtib ka relvaloa uuendajatele.

Käsirelva omanikud möönavad, et igati põhjendatud on relvaluba pikendades kontrollida, kuidas inimesed valdavad ohutustehnika nõudeid: kuidas relva käsitsetakse, lahti võetakse ja kokku pannakse, kantakse, kodus hoitakse jne. Kui ohutustehnika nõudeid ei tea või käsi väriseb, siis tulebki relvast loobuda. „Aga 25 meetri nõue turvalisust ei taga ega suurenda,” leivad nad.

Üks pensioniealine mees rääkis LP-le, et tal on kodus enesekaitseks alati isiklik tulirelv olnud. Relva käsitseda ta oskab ja oli aastaid tagasi ka jahimees. Arst kirjutas talle välja tervisetõendi, mida on relvaloa pikendamiseks samuti vaja. Nüüd on ta käinud oma käsirelvaga ka tiirus harjutamas ja laskmine on õnnestunud. Ent politsei lasketiirus tehtud katsed ebaõnnestusid tal napilt.

Kindlasti polnud seadusandja eesmärk kehtestada 25 meetri kauguselt laskmise katse. Sellist nõuet seaduses ei olegi.

„Eriti just eakamatest relvaomanikest rääkides juhin tähelepanu sellele, et turvalisus on kõige olulisem. Kui puudub oskus või ealisest iseärasusest tingituna ei suuda relvaomanik relva ohutult käsitseda, võib see saada saatuslikuks nii relvaomanikule endale kui ka teistele,” rõhutas Proosa.


Asjatundjate sõnutsi on 25 meetrit kaugus, kus ründaja ei kujuta endast veel otsest ohtu ja tarvitusele saab võtta muidki abinõusid.

LP-le on teada ka inimesi, kelle üks lask on läinud märklaua 3.–7. ringi, teine aga napilt, umbes kaks millimeetrit 10. ehk viimasest ringist väljapoole, ent siiski märklaua lehele, ja nad on arvatud läbikukkunuks.

„Tabamusi loetakse ainult märklehe skooritavas alas,” kommenteeris Proosa. Inimesed, kes võtavad enne relvaeksamile tulekut endale aega oskused meelde tuletada, tema sõnutsi üldjuhul laskeharjutuse ka sooritavad. „Uus nõue tekitab pahameelt eelkõige neis, kellel on relv aastateks kappi jäänud ja vajalikke oskusi tegelikult enam ei ole. Enamasti tuuaksegi põhjuseks see, et relva reaalselt kunagi ei kasutata, ja see on ka arusaadav, sest Eestis on need juhtumid väga erandlikud, kus tuleb ennast tulirelvaga kaitsta. Ometi peab relvaomaniku enda ja kõigi teiste turvalisuse huvides iga relvaga kaasas käima ka oskus seda kasutada. Ja kui tegelikku vajadust relva järele ega oskusi pole, siis on mõistlik kaaluda relvast loobumist.”

„Tegemist on käsitulirelvaga enese ja vara kaitseks, mille puhul on välistatud relva kasutamine selliselt distantsilt. Ohtu siis veel pole või ei saa enam olla,” tõdes ka üks turvaettevõttes töötav inimene. Temagi käis hiljuti relvaluba uuendades laskekatset tegemas ja läbis selle esimese korraga. „Kuna mind hoiatati, et selline uus nõue on tehtud ja paljud käsirelvaomanikud on katsetel läbi kukkunud, siis käisin enne mitmeid kordi tiirus laskmas,” selgitas ta. Ent endise politseinikuna peab ta tsiviilisikutelt selliselt distantsilt tulistamise nõudmist absurdseks. „Mulle pigem tundub, et see nõue on tekitatud kas inimeste välja filtreerimiseks või riigikassa täitmiseks,” nentis ta.

Exceli tabel otsustab
Üks ametnik arvas, et ehk võiks anda politseile kaalutlusõiguse: kes peaks relvaluba uuendades laskekatse sooritama ja kes mitte. Väidetavasti on sellist ettepanekut kaalutudki, kuid mingi ringi ametnikkonna juures jäi see toppama.

„See on väga kahetsusväärne, et ettepanek politseile kaalutlusõiguse andmise kohta läbi ei läinud, sest nii tähtsas küsimuses kui relvaohutus eelistada Exceli tabelit kogenud politsei arvamusele annab soovitule vastupidise tulemuse. Seda ettepanekut tuleks uuesti kaaluda,” ütles Rahumägi.

„PPA-l puudub ülevaade ainult enese ja vara kaitse otstarbel relvaluba omavate inimeste relvakäsitsemise oskusest ning seetõttu ei ole kaalutlusõiguse rakendamine proportsionaalne,” kommenteeris Proosa.


Relvaomanikud, kes nõudeid ei täida ja eksamit ära ei tee, peavad oma relva politseisse hoiule viima. Ühtlasi on neil kohustus relvade üleandmisest alates kolme kuu jooksul anda relvad võõrandada või hävitada. Möödunud aastal pidi 37% relvaomanikke, kellel oli varem luba, seda uuendama.

Proosa sõnutsi hoiavad neil isikutel silma peal PPA lubade ametnikud, kes jälgivad ka tähtaegu: kui inimene ise ei võõranda oma relva kolme kuu jooksul või ei anna seda vabatahtlikult hävitada, siis on politsei kohustatud relva sundvõõrandama. Enne sundvõõrandamist hindab neid relvi vastav eksperdikomisjon ja PPA võõrandab need avalikul oksjonil või hävitab.

Relvaluba on pikendamata ka Rahumäel endal, kuid temale sai komistuskiviks teooriaeksam, kus ta läbi kukkus. Laskekatsele Rahumäge ei lastudki.

RELVAD JA RELVALOAD
13.2.2020 seisuga on Eestis 28 730 kehtivat relvaluba. (Relvalube võib inimesel olla mitu. Tsiviilkäibesse lubatud relvad registreeritakse otstarbe järgi: jahipidamine, sportimine ning enese ja vara kaitse. Ühel relval võib olla mitu otstarvet.)

Kehtiv relvaluba on 54 923 relva kohta. Neist 15 180 on registreeritud ainult enese ja vara kaitse otstarbel. Neist omakorda 11 447 on käsitulirelvad (püstol, revolver), aga 3733 sile-, vint-, kombineeritud püssid. Kõigi eelnimetatute relvaloa pikendamiseks tuleb teha laskekatse.

20 346 relva on ainult jahipidamiseks ja 726 laskespordiks. Ülejäänud 18 671 relva on registreeritud mitmeks otstarbeks (näiteks jahiotstarbel registreeritud relv võib olla ühtlasi enese ja vara kaitseks).

„Noor tüdruk küsis, mis on kolm põhilist ohutustehnika nõuet, et vältida õnnetusi käsirelvadega. Panin väga lihtsalt kirja, mida instruktorid mulle kunagi USA-s õpetasid: ära võta relva kätte, kui pole vaja. Kui oled kätte võtnud, ära pane sõrme päästikule ja kui oled ikkagi sõrme päästikule pannud, siis ära suuna relva inimese poole. Kui täidad kasvõi ühe neist nõuetest, siis õnnetust ei juhtu. Mulle öeldi, et kõik need on valed vastused. Neile olid ette kirjutatud teised nõuded. Sain teada, et ma ei jaga ohutustehnikast midagi. Saatsin nad kuu peale ja jalutasin välja,” ütles Rahumägi, kes on nüüd oma kaks relva hoiule andnud.

Proosa tõdes, et tõepoolest kukutakse relvaluba pikendama minnes tihti läbi ka teooriaeksamil. „Seal on kümme küsimust ja neil on vastusevariandid. Eksimusi on lubatud teha kahes küsimuses. Eksami läbiviijal on õigete vastusevariantidega leht ees ja ta ise ei loe ega arvuta. Subjektiivset arvamust seal pole. Test on kas läbitud või ei ole,” ütles Proosa.

Tema sõnutsi ei loe inimene ise tihti küsimusi või vastusevariante korralikult läbi ja sellest tekivad hooletusvead.

Ühtlasi küsis Rahumägi, kui palju on viimase viie, kümne või kahekümne aasta jooksul relvadega juhtunud selliseid õnnetusi, kus relva on kuritahtlikult või muud moodi valesti kasutatud ja selle tõttu on inimesi surma saanud. Ta tõdes, et kui õnnetusi ka juhtub, siis on need seotud õhkrelvadega. „Mul on turvafirmas 300 endist eriüksuslast, ma olen oma elus koolitanud mehi sadade kaupa ohutult relvi käsitlema, kirjutanud ise ohutustehnika nõuded, vastutanud välismaal inimelude eest ja kodumaal ei saa ma relvaeksamist läbi, sest mulle öeldakse, et lääne eriteenistuste poolt õpetatud reeglid siin ei kehti, sest need pole bürokraatide poolt heaks kiidetud,” oli Rahumägi kriitiline.

Relvaomanikud, kes nõudeid ei täida ja eksamit ära ei tee, peavad oma relva politseisse hoiule viima.

Proosa möönis, et relva käsitsemisega seotud õnnetusi pole Eestis registreeritud. Kui, siis üksikuid juhtumeid. „Usun, et on selliseid juhtumeid, millest PPA-d pole teavitatud. Kui inimesed saavad oma jõududega hakkama ja midagi eluohtlikku pole, siis kergekäeliselt politseisse ei helistata, kuigi seaduses on see nõue.”

„Moraal peaks olema selles, et mida rohkem on Eesti inimestel relvi – muidugi peavad nad oskama neid käsitseda –, seda paremini on riik kaitstud,” leidis Rahumägi. „Muidugi peab relv olema laste ja kõrvaliste eest eest ära pandud, seda ei tohi põhjuseta välja võtta ja tulirelva tuleb suhtuda suure austusega. Aga relvalubade väljaandmisel peaks olema see fookus, et pätid, ebastabiilsed, Eesti riigi ja avalikkuse suhtes vaenulikud inimesed ei saaks relvi ja pätid teaksid, et igas kodus võib olla relv, mida selle valdajal on õigus enesekaitseks kasutada, mitte eluvõõrastel nõudmistel, mis sisulist eesmärki ei kanna,” lisas ta.

Läbipõrunu võiks kaaluda kohtuteed
LP-ga vestelnud jurist soovitas 25 meetri nõude tõttu relvaloast ilma jäänud inimestel kohtusse pöörduda. Tema sõnutsi on siin muu hulgas tegemist ebavõrdse kohtlemisega, sest näiteks politseinikud peavad laskekatsed tegema 5–10 meetrilt. „Veel kord, 25 meetri pealt lastes ei saa mingil juhul rääkida mingisugusest enese või vara kaitsest. Kui isik sellise distantsi pealt relva kasutab, on politsei esimene, kes talle selle eest karistuse määrab,” nentis jurist.

Tõsi, politseinikud peavad laskekatsel tõesti tabama märklehte vaid viie ja kümne meetri kauguselt, kuid teisalt on muud nõuded politseinike jaoks märksa keerulisemad. Kui tavaisikutel pole laskmiseks ajapiirangut ega muid lisafaktoreid, mis teeksid harjutuse keerulisemaks, siis politseinik peab viie meetri katsel käsku saades tulistama kolme sekundi jooksul ühe lasu märklehte. Kümne meetri distantsil on aega 20 sekundit, mille jooksul tuleb ise käsklust või korraldust andes tulistada kokku viis lasku kahte märklehte, sealjuures vahetada salve, muuta asendit laskejoonelt jne. Kabinetis töötav politseinik peab oma laskeoskusi näitama kord aastas, tänaval töötav politseinik kaks korda aastas. Riita Proosa sõnutsi pole sugugi harvad juhud, kus ka politseinikud peavad tegema korduskatse. „Nende testil on eksimisvõimalus kordi suurem,” põhjendas Proosa. „Ja kui pidevalt ei treeni, tulevad vead kergesti.”


Politsei hoidlasse on oma relva pidanud loovutama üle kolmandiku relvaluba pikendada soovijaid.

Proosa kinnitas, et muudatused pole tehtud relvaomanike kiusamiseks ja PPA eesmärk ei ole tsiviilisikute käes olevate tulirelvade hulka vähendada. „Me tõesti soovime, et inimesed omaksid isiklikku tulirelva eesmärgipäraselt ja oskaksid seda kasutada. Turvalisus eelkõige,” ütles Proosa.

Ta tõi näiteks Soome, mille relvaseadus on Eesti omast märksa karmim. Käsitulirelv pole seal enesekaitserelvana üldse lubatud, omada võib vaid gaasirelva. „Sportlane või jahimees peavad aga juba enne tõestama, et neil on oskused olemas. Näiteks sportlane peab olema enne kaks aastat spordiklubi liige ja seal harjutama. Siis saab ta spordiklubist tunnistuse, et on pädev relva kasutama, ja alles siis saab ta taotleda luba laskespordi eesmärgil isikliku tulirelva soetamiseks,” selgitas Proosa.

Siseminister Mart Helme kommenteeris, et arvestab selles küsimuses nii isikukaitse kui ka julgeoleku aspekte ning jooksujalu siin mingeid muudatusi kehtestada ei saa.

KOMMENTAAR: NÕUDED AITAVAD TAGADA ÜHISKONNA TURVALISUST
SISEMINISTEERIUMI KORRAKAITSE- JA KRIMINAALPOLIITIKA OSAKONNA JUHATAJA VEIKO KOMMUSAAR
Seni toimus relvaloa kehtivuse lõppedes loa vahetamine vaid perearstilt dokumendi toomise ja riigilõivu tasumisega. Nüüd tuleb relvaomanikul, kes ei pea vajalikuks regulaarselt relva ohutut käitlemist harjutamas käia, minna lasketiiru ning laskeinstruktori kaasabil relvast laskmist harjutada ja tõestada oma oskusi laskekatse läbimisega. Nimetatud nõude seadusesse lisamine pani nii mõnegi relvaomaniku enese- ja vara kaitseks relvaomamise vajaduse üle järele mõtlema.

Suurim tõstatunud rahulolematus on olnud laskekatse sooritamise kaugusega, milleks on 25 meetrit. Reaalses elus tundub see tulirelva enesekaitseks kasutamiseks liiga pikk distants. Tavapäraselt enesekaitseks nii kaugelt tulirelva ei kasutata, kuid rõhutame, et relvaloa kehtivuse lõppemisel on relvaeksami üks osa relva ohutu käitlemise katse. Kes selle positiivselt sooritab, vastab kokkulepitud nõuetele ja on võimeline relva ohutult käsitsema ka ekstreemsemates olukordades. Oleme seisukohal, et selline laskekaugus, märklehe suurus ja nõutav lasketabavus ei ole liialt karm ning ülekohtune. Kes harjutab, sellele relvaomanikule ei ole see ületamatu. Seda tõendab ka teie läbiviidud eksperiment.

On suur hulk inimesi, kes on kunagi soetanud relva enese- ja vara kaitseks, kuid edasi on nende relvakäsitlemise oskused soiku jäänud. Nad pole oma oskuseid piisavalt arendanud ja seetõttu on need üsna puudulikud, mis on ka praktikas selgunud. Riigil pole huvi kelleltki midagi ära võtta, vaid aidata saavutada paremad oskused. Sarnane debatt on koos kõikide osapooltega riigikogus ka mõned aastad tagasi läbitud.

Laskekatse reeglite leevendamist võib ühiskonnas arutada, kuid seadusemuudatusena seda praegu plaanis ei ole. Lähitulevikus on plaanis seda arutada ekspertide ja huvigruppidega. Loomulikult, kui ühiselt leitakse eesmärki paremini täitev lahendus, siis kaalutakse ka selle rakendamist. Praegused nõuded on välja töötatud ühiskonna turvalisuse tagamist silmas pidades – et kõik inimesed meie ümber, kellele on relva kasutamine usaldatud, seda ka võimalikult hästi teha oskaksid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 12:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1367
Asukoht: Soome
Väga imelik küll et inimene kel on relvaluba ei käi regulaarselt sellega harjutamas. Vähemalt paar-kolm kord kuus.
Üks näide:
Tsiteeri:
Andres Putting sai relvaloa 1993. aastal. Püstolit hoidis ta viimati käes kolm aastat tagasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 13:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Veebr, 2015 20:33
Postitusi: 121
Asukoht: Anelema
Hr. Putting on olnud laskesportlane, võidelnud Kommeriga st. ka reaalselt pidanud olukorras püstolit kasutama ja igati ontlik vana, kes on jõudnud lasta küll ja veel, niiet anname talle andeks, kui tõesti on relva asemel viimased paar aastat suuremalt osalt kaameraga sihtinud. Eks harjutamine ju seegi :P
Mind hoopis hakkas häirima selle testi juures see, et kui muidu räägitakse ikka ja jälle võrdsest kohtlemisest, siis kuidas kurat ma peaks saama 25m pealt pihta näiteks Clock 43-ga või Sig P938-ga. Need on ju nõnna lühikese rauaga et isegi 10m peale oleks mul raske kümnesse tabada... Iroonia on selles, et kui ma tahan emandale kena väikese raua käekotti enesekaitseks soetada, siis teen ta (võisiis enda) elu maru raskeks, sest et sellega 25m pealt pihta saada peab tõesti juba ISPC kraadiga daame olema!
Selles valguses saan ma aru, et kisa on taevani kuid keegi seda nagu jutus maininud pole, aga muidu olen täitsa päri, et kui juba püssi tahad omada, siis ole kindel ka kuhu ja kuidas lased!
Parimad Soovid Sõbrapäeval ka kõikidele kaasfoorumlastele,
M.R.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 14:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9122
Asukoht: Siilis
M.o.t.t - nõue enesekaitseks soetatud käsitulirelvaga tabada 25m pealt märklaua väikest musta südamikku ongi sürr - täpsemini, see on PPA vorstidele antud poliitiline suunis eesmärgiga kärpida maksimaalselt erakätes olevate tulirelvade arvu :|

Kui üldse nõuda enesekaitseks soetatud relvade omanikelt laskeoskuse demonstreerimist 25m pealt, siis loogiline sihtmärk oleks inimfiguur.

Huvitav oleks ka teada, millised on need nõuded meie kultuuriruumi teistes riikides?


P.S.
One more point - olgu püstolitega kuda on aga tüüpsed lühikese rauaga (enesekaitse-)revolvrid suretatakse selle lollaka "25m nõudega" vist küll välja :?
Mis vbolla oligi eesmärk // üks eesmärke :x

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 14:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Okt, 2014 20:46
Postitusi: 114
Borja kirjutas:
One more point - olgu püstolitega kuda on aga tüüpsed lühikese rauaga (enesekaitse-)revolvrid suretatakse selle lollaka "25m nõudega" vist küll välja :?
Mis vbolla oligi eesmärk // üks eesmärke :x

Kuni 2,5 tollistega on laskekatse 10-lt meetrilt.

_________________
“Never argue with stupid people, they will drag you down to their level and then beat you with experience.”
=Mark Twain=


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 15:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2015 21:03
Postitusi: 56
Mõni aeg tagasi arvasin ka ,et uued nõuded on liiast, aga enam nii ei arva. Minu poole pöördus üks naisterahvas, kellel on tänu kunagisele töökohale siiani registreeritud enesekaitseks Makarov. Polnud seda tiirus kasutanud 15 aastat. Pärast korralikku õlileotust sain juba isegi lööknõela roostest liikuma. Lasime kolmelasulisi seeriaid, et imiteerida täpselt eksamit. Aegajalt trehvas mõne leht, lõpuks enam mitte ühtegi. Läksime lehele lähemale, siis sai ka juba 2 tükki pihta. Lõpuks sain aru, et proua pigistas mikrosekundiks enne lasku silmad igaksjuhuks kinni. Olgem ausad-kui poleks 25 meetrilt laskmist, vaid olekski mingi 10 , siis sellist eksimust ei tuvastaks kuidagimoodi ära. Lõpuks hakkas inimesele endalegi laskmine meeldima, sooritas eksami ja käib nüüd päris tihti tiirus laskmas. Jutt vajaminevatest snaiprioskustest on vastutustundetu ajakirjanduslik jama kuubis, sama võib öelda vandenõuteooria kohta relvade kodanikelt ärakorjamise kohta. Kui ikka üldse aru ei saa mida relvaga teha, siis pole seda vaja ka omada. Ja muide tabamusi loetakse ikka kogu ringide ulatuses, mitte ainult mustas (50x50 cm).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 15:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Apr, 2008 19:19
Postitusi: 1367
Asukoht: Soome
M.R. kirjutas:
kuidas kurat ma peaks saama 25m pealt pihta näiteks Clock 43-ga
M.R.

Harjuta, harjuta ja veel harjuta. Vaata: https://youtu.be/8pHdg4F15aQ?t=363


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 15:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4694
Asukoht: Tallinn
On ka registreerimisele toodud 6,35 mm FN Baby-st 25 meetri pealt kaks kuuli sportmärklehe musta ringi lastud, kuigi sel relval pole raud jäigalt raamiga ühendatud. 8)
Kahetollise rauaga revolvrist tabab hea laskur sportmärklehte igal juhul. Aga nõuda seda relva enesekaitseks omavalt inimeselt on küll ilmne ülepingutus. Pigem tuleks nõuda IPSC või IDPA märklaua tabamist 3-5 meetri kauguselt ajalise piiranguga.
Pilt
Sellega ei väida ma loomulikult, et poleks vaja ka kaugemalt laskmist harjutada, kuid reaalne hädakaitse toimub siiski lähidistantsil ning stressiseisundis (ajaline piirang).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 15:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 927
Borja kirjutas:
M.o.t.t - nõue enesekaitseks soetatud käsitulirelvaga tabada 25m pealt märklaua väikest musta südamikku ongi sürr - täpsemini, see on PPA vorstidele antud poliitiline suunis eesmärgiga kärpida maksimaalselt erakätes olevate tulirelvade arvu :|

Kui üldse nõuda enesekaitseks soetatud relvade omanikelt laskeoskuse demonstreerimist 25m pealt, siis loogiline sihtmärk oleks inimfiguur.


Pealiskaudsus on vist tänapäeval moes ja lugemisoskus fakultatiivne?

Esiteks ei pea tabama (käsirelvaga) 25m pealt seda "väikest musta südamikku" (mis on 20cm läbimõõduga!), vaid saama pihta märklehele (mille välimine ring on 50cm läbimõõduga ja vastabki laiuselt umbes inimfiguuri torsole.
Teiseks võib kolmest lasust ühe mööda lasta.

Ametlik allikas ka: Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord

M.R. kirjutas:
Mind hoopis hakkas häirima selle testi juures see, et kui muidu räägitakse ikka ja jälle võrdsest kohtlemisest, siis kuidas kurat ma peaks saama 25m pealt pihta näiteks Clock 43-ga või Sig P938-ga. Need on ju nõnna lühikese rauaga et isegi 10m peale oleks mul raske kümnesse tabada... Iroonia on selles, et kui ma tahan emandale kena väikese raua käekotti enesekaitseks soetada, siis teen ta (võisiis enda) elu maru raskeks, sest et sellega 25m pealt pihta saada peab tõesti juba ISPC kraadiga daame olema!


Kui Sinu oma relv ei võimalda 25m pealt pihta saada või sul polegi oma relva (omad nn. liigiluba), siis alati on võimalus lasta PPA relvaga, nii nagu laskekatset tehakse esimese relvaloa taotlemisel.

Muide, Glock 43 on samas suurusjärgus raua pikkusega, nagu Makarovi püstol, millega on aastaid laskekatset tehtud. 3.41" vs 3.68", vahe on 7mm. Sihikuliini pikkus on ka ligilähedaselt sama, Glocki sihikud on ka tehasekonfis paremad.

_________________
Nooruki(te)ga äri ei tee...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 15:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 927
EOD kirjutas:
...Kahetollise rauaga revolvrist tabab hea laskur sportmärklehte igal juhul. Aga nõuda seda relva enesekaitseks omavalt inimeselt on küll ilmne ülepingutus. Pigem tuleks nõuda IPSC või IDPA märklaua tabamist 3-5 meetri kauguselt ajalise piiranguga.

Sellega ei väida ma loomulikult, et poleks vaja ka kaugemalt laskmist harjutada, kuid reaalne hädakaitse toimub siiski lähidistantsil ning stressiseisundis (ajaline piirang).


Politseist tuleb ka siinkohal aru saada. Laskekatse vastuvõtja-instruktor peab muuhulgas jälgima ohutut relvakäsitsuse oskust. Kui nüüd sisse seada ajaline piirang ja hakata kellaga tulemust mõõtma, siis usu mind, keegi ei taha minna sinna seda rapsimist jälgima. Isegi noored sportlased lähevad närvi, niikui piiks käib :)

_________________
Nooruki(te)ga äri ei tee...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 16:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8626
Natuke huvitav on see, et inimesed omavad relvaluba ja ei käi isegi mitte enne harjutamas, kui on vaja laskekatse uuesti teha. Kas seda poolt tundi ja ca 50 padrunit on raske leida? Omaette küsimus tekib siis, kui enesekaitseks olev relv on olemas, aga sellest laskmist ei harjutata regulaarselt. Kui häda käes siis kas relv ikka töötab või on seal rooste sisse tekkinud? Kuidas siis käitutakse? Lastakse sinna, kuhu mõeldud ei ole? Palju siis viga inimesi võib saada? Oma enesekaitseks mõeldud relva eest peaks hoolt kandma ja vähemalt 1-2x kuus laskmas käima. See ei tohiks olla nii suur raskus ega kohustus. Tihti on inimestel kallid relvad ostetud aga harjutamiseks moona ja aega ei leita. Kui on vaja siis enamuses lasketiirudest või relvaõpet tegevates kohtades on G19 sisuliselt tabelrelv. Selle taha, et lasta ei saa ega pole aega, ei peaks loaga inimene küll pugema.

25m on IMHO kaugele laskmine arvestades enesekaitseks relva kasutamisel toimuvate vahemaade reaalsete kaugustega. Võimalik oleks ehk ka mõne teise kauguse lisandumine. Või peaks eelnevalt olema näiteks lasketesti tegema minemisel võimalus antud relvast 10 lasku lasta(isik maksab moonakulu ise kinni). Kui oma isikliku relvaga ei lase siis võib inimestel olla väga harjumatu tundmatu relvaga lasta. G19-t ei saa igale inimesele kohustuslikuks teha. :D Aga hea artikkel siiski on.

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 17:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 927
Üsna palju on väidetud, et praegune 25 meetri distants ei ole reaaleluline, enesekaitse-olukorrad toimuvad 3...5...10 meetri pealt jne.
Selgitan pisut tausta relvaentusiasti, sportlaskuri ja jahimehe mätta otsast.

Kõigepealt paneme paika märgi suuruse, millest me räägime. Politsei laskekatsel kasutatav nn. sportmärkleht, mida peab tabama, on 50 cm diameetriga ring. Tavaline IPSC märklaud on ligilähedaselt samas suurusjärgus romb mõõtudega 57 x 45cm. Igati võrreldav inimese torso elutähtsate organite piiridega.

3...5 meetri kauguselt ei sihita, vaid suunatakse relv märgile ning vajutatakse päästikut. See tegevus ei vaja mingit erioskust ning põhimõtteliselt saab sellega hakkama nii kümneaastane laps kui treenitud šimpans. Ehk selliselt distantsilt ei saa tegelikult hinnata relvakäsitsemise oskust.

10 meetri kauguselt laskmine eeldab juba konkreetset sihtimist, kuid sõltuvalt relvast andestab see mõõdukad päästmisvead, silmade kinnipigistamise lasu hetkel jms. rapsimised.

15 meetri kauguselt samale märgile pihta saamiseks on vaja juba keskendunult sihtida ning sujuvalt päästa. Ehk kusagil siit jookseb piir, kus inimene, kellel puudub relvakogemus, ei pruugigi esimese korraga üldse märgile pihta saada.

25 meetrit nõuab juba vilumust, korrektset sihikupilti kogu lasu aja ning sujuvat päästmist. Jah, nõustun, et see on pisut komplitseeritud, kuid mõningase harjutamisega täiesti tehtav, nagu näitab ka 26000+ inimesele välja antud relvaluba. See ei ole keerulisem, kui õppida ära käsikäigukastiga autoga piduri-siduri kasutamine ja sujuvalt kohalt võtmine mõõdukal tõusul.

Kas seda on vaja ja miks on seda vaja?
Ja jah ja ei. Põhimõtteliselt võiks laskekatse viia näiteks 15 meetri peale ning saaksime ka tuvastada, et inimene oskab relva õigetpidi käes hoida ja suudab päästikule vajutada. Aga see tähendakski seda, et kogemuseta inimene tuleb uksest sisse ja 50:50 tõenäosusega teeb selle eksami ära.

25 meetri pealt kindlalt pihtasaamiseks on aga vaja keskenduda ja eelnevalt harjutada - see ongi filter, mis näitab, et inimene on vähemalt ühe korra 5 aasta jooksul võtnud selle aja, et veidi süveneda ning asjad meelde tuletada. Ehk tegelikult ei aeta taga lasketäpsust, vaid elementaarset laskmiskogemust. Kui inimene suudab rahulikus keskkonnas ja kiirustamata tabada 25 meetri pealt kolmest lasust kaks, siis võib enam-vähem kindel olla, et ta suudab ka "olukorras" 5...10 meetri kauguselt tabada sihtmärki, mitte kõrvalseisjat või oma jalga.
Kui aga laseme lati nii madalale, et politseieksami jaoks piisab mõnest "suuna ja tulista" lasust, siis reaalses situatsioonis, kui adrenaliin üleval, tühjendataksegi terve salvetäis umbropsu mööda ruumi laiali ja tagajärgedest ei taha mõeldagi.

Tooksin siia veel ühe võrdluse - kas te tahaksite liiklusesse enda kõrvale juhte, kes ei ole viimase 3 aasta jooksul kordagi autorooli istunud ning ei suuda harjutusväljakul läbida elementaarset sõidueksamit, kus tuleb tõusul siduri-ja-piduriga sujuvalt paigalt võtta? Ilma ajapiiranguta ning kolmest katsest kaks!

_________________
Nooruki(te)ga äri ei tee...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 18:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9122
Asukoht: Siilis
Pealiskaudne nagu ma olen, ma niiiipikalt ei formuleeri nagu hea vtl :mrgreen:

vtl kirjutas:
Pealiskaudsus on vist tänapäeval moes ja lugemisoskus fakultatiivne?
..et see siin oli targutav sildistamine...

vtl kirjutas:
Põhimõtteliselt võiks laskekatse viia näiteks 15 meetri peale ning saaksime ka tuvastada, et inimene oskab relva õigetpidi käes hoida ja suudab päästikule vajutada. Aga see tähendakski seda, et kogemuseta inimene tuleb uksest sisse ja 50:50 tõenäosusega teeb selle eksami ära.
..ja see ongi lihtsalt targutav demagoogia...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 18:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 927
Borja kirjutas:
Pealiskaudne nagu ma olen, ma niiiipikalt ei formuleeri nagu hea vtl :mrgreen:

vtl kirjutas:
Pealiskaudsus on vist tänapäeval moes ja lugemisoskus fakultatiivne?
..et see siin oli targutav sildistamine...


Hea Borja, kui terve tiraad räägib sellest, kuidas tabada kolmest katsest kahel korral 50cm ringi JA kommentaariks järgneb mingi torisemine "väikesest mustast südamikust", siis sellele tähelepanu juhtimine EI OLE targutav sildistamine.

Borja kirjutas:
vtl kirjutas:
Põhimõtteliselt võiks laskekatse viia näiteks 15 meetri peale ning saaksime ka tuvastada, et inimene oskab relva õigetpidi käes hoida ja suudab päästikule vajutada. Aga see tähendakski seda, et kogemuseta inimene tuleb uksest sisse ja 50:50 tõenäosusega teeb selle eksami ära.
..ja see ongi lihtsalt targutav demagoogia...


SEE jällegi ei ole "targutav demagoogia (*", vaid puht-praktiline kogemus.
Ma tegelen selle teemaga juba aastaid ja näen kõrvalt nii inimesi, kes esimest korda tiiru tulevad kui kogenud sportlaskureid.

*) Demagoogia definitsioon EKSS järgi on "inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine."

_________________
Nooruki(te)ga äri ei tee...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2020 19:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9122
Asukoht: Siilis
vtl kirjutas:
*) Demagoogia definitsioon EKSS järgi on "inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine."

..pane see naljanurka 8)

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 777 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44 ... 52  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt