Kas tõesti on nii paljud poolt? Mina olen küll vastu ja seletan veidi, miks.
Eesti on siiani palju annetusi vastu võtnud; kingitud hobuse suhu pole küll ilus vaadata, kuid tihti on abi selline, et...
Põhimõtteliselt käsirelvi meil juurde vaja ei ole. Kui ma näppude ja varvaste peal arvutamisel vigu ei teinud, peaks isegi mobilisatsiooni korral relvi jätkuma: pooled saavad AK-4, pooled M-14, üksikutele jagub ka Galile. Kui nüüd relvastuse standartiseerimise huvides vanade AK-4 ning uute M-14 asemele uued G-3 hankida, tekib kohe küsimus, et kuhu ülejäänud relvad panna? Üleliigne kraam tähendaks suuremaid kulutusi valve ja laomajanduse tarvis. Seega peaks Eesti ise hakkama relvi hävitama, mis on samuti kallis.
G-3 on mõtet välja kaubelda ainult siis, kui on kindel kavatsus edaspidi ainult selle süsteemi peale üle minna. M-14, Galilid ja muu laokraam ära kinkida või hävitada ning nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit relvastada Saksa automaatidega. See mõte pole aga kuigi hea. Teised juba loobuvad sellest süsteemist, miks peaksime meie end aastateks stagnatsiooni jätma?
Aga kui Saksamaal hetkel suurem hävitustöö käsil on, peaks pisut lisavarustust olemasolevate AK-4 jaoks kiibitsema küll: tugijalgu, varuosi, optilisi sihikuid jms.