www.militaar.net

Hr. alban, kas seadusest võib otseselt välja lugeda et deakt. relv pole enam mingil kujul relv ja sellega pole mingit probleemi?
Nt. politseisse relvaeksperdi juurde ma senise põhjal deakt. AK-d ei julgeks hästi viia, selle maja suhtumine oli küll selline, et pole kindel et kas oma asja enam näed. Tänasel päeval pole kohustustki seda teha, ainuke probleem on et kui keegi näeb ja tegemist tuleb politseijõududega, siis eesti paberi puhul laheneks asi ehk lihtsamalt, aga välismaise paberi puhul läheks asi ikkagi tõenäoliselt ekspertiisi ja tulemus oleks suht etteaimamatu.

Elame nüüd suurel kodumaal ja kui üks EU riik aksepteerib mingit dokumenti/töendit peavad seda ka teised liikmesriigid tegema, lihtne!
Ja pealegi demokraatlikus riigis peavad ametnikud sinu süüd/kurjasi kavatsusi töestama, mitte sina ei pea oma süütust töestama!
Nöukogude aeg on otsa saanud!

SigaElmar kirjutas:Hr. alban, kas seadusest võib otseselt välja lugeda et deakt. relv pole enam mingil kujul relv ja sellega pole mingit probleemi?

Saab lugeda küll, kirjas see kõik relvaseaduses:

§ 1 prim. Mõisted
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.

§ 11. Relvade liigitamine
Relvad liigitatakse järgmiselt:
1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;
[RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]
2) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
3) pneumorelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
4) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
5) heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
6) elektrišokirelv – relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel.

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm;
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega tulirelv.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
[RT I 2010, 37, 223 - jõust. 09.07.2010]
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

(3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.

(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2) soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3) lõhke-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab);
4) süüte-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema;
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

(5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

Seega § 11 annab loendi, mis asi on üldse relv. Jäädavalt laskekõbmatuks muudetud tulirelvad selles loendis ei sisaldu, seega ei ole tegemist relvaga.

§ 20 annab loendi tsiviilkäibes keelatud relvadest. Jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud relvad selles loendis ei sisaldu, seega on need tsiviilkäibes lubatud.

Nii §-s 11 kui ka §-s 20 on toodud ammendav loend s.t lubatud/keelatud on ainult selles loetletud asjad ja ükski ametnik ei tohi oma suva järgi neid loendeid laiendada/kitsendada.

Saksamaalt saab relvaga kaasa üldjuhul laskekõlbmatuks muutmise tõendi, milles kinnitatakse selle vastavust Saksa seadustele ning mõnikord on loetletud ka tööd, mis on tehtud. Soovitan see paber endale küsida ja alles hoida ning Eestis politseisse oma laskekõlbmatuks muudetud relvi näitama ei läheks, samamoodi nagu ma ei lähe politseisse oma kingalusikat näitama.

Revaseaduses on ära toodud § 78. Relva laskekõlbmatuks muutmine , milles punkt 3 näitab ära tehnilised nõuded . Kui nüüd vaadata tehnilisi nõudeid ( https://www.riigiteataja.ee/akt/23217 ) siis kuulipildujat seal ei ole . Kui nüüd ise oma tarkisega hakkad " deaktiveerima " kuulipildujat ja siis kui politseist küsitakse et mis seadusega vastavuses sa deaktiveerisid antud relva ja ütled et iseenese tarkusest siis ma ei usu et sellist väidet arvestatakse . Samuti on relvaseaduses § 78 punkt kolm üks öeldud et - Väljaspool Eestit laskekõlbmatuks muudetud relv peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruses sätestatud tehnilistele nõuetele.

ruusserg kirjutas:Kui nüüd ise oma tarkisega hakkad " deaktiveerima " kuulipildujat ja siis kui politseist küsitakse et mis seadusega vastavuses sa deaktiveerisid antud relva ja ütled et iseenese tarkusest siis ma ei usu et sellist väidet arvestatakse .

Ise ei tohi relva laskekõlbmatuks muuta, sest selline tegevus vajab tegevusluba. Kui sul luba pole ja hakkad koduste meetoditega deaktiveerima, siis riik "deaktiveerib" sinu mõneks ajaks Jõhvi või Tartu vanglasse

Küsimus välismaalt toodud kuulipilduja puhul pole mitte niivõrd selles, et Eestis vastav regulatsioon puudub, vaid rohkem selles kas see asi on laskekõlbmatu või mitte. Oletame, et tood Saksamaalt kuulipilduja ja agar konstaabel võtab selle su käest ära. Edasi saadetakse asi ekspertiisi ja eksperdile esitatakse küsimus: "Kas kuulipilduja X on laskekõlblik või mitte?" Kui ekspert vastab, et tegemist ei ole laskekõlbliku relvaga, sest padrunipesa on kinni keevitatud, lööknõela auk on kinni keevitatud, lukupea maha freesitud jne, siis kokkuvõttes pole enam tegu laskekõlbliku relvaga, sellele relvaseadus ei kehti ja seda võib igaüks vabalt omada sõltumata sellest kas Eestis on kuulipilduja deaktiveerimisele nõuded kehtestatud või mitte.

Ekspertiisi töötajad lähtuvad Relvaseadusest tulenevatest nõuetest . Kui Relvaseaduses ei ole nõudeid kuulipilduja deaktiveerimise kohta siis ei saa ka ekspert öelda kas kuulipilduja on nõuete kohaselt deaktiveeritud . Ja kui kuulipilduja ei ole vastavalt nõuetele deaktiveeritud on ta laskekõlblik , olenemata sellest et puuduvad lukk ja relvaraud . Näide on ju olemas Drevingu kuulipilduja näol . Ekspertiisi otsus oli ju järgmine - http://album.ee/node/26801213/50307923

alban, sul on igati loogiline mõttekäik, aga kahjuks on meie riik kuulipilduja- vaidluses valinud ebaloogilise tee. Otsustati pugeda iseenda tegematajätmise taha: "me ei saa kuulipilduja laskekõlbmatuses veenduda, sest me pole vastavaid nõudeid kehtestanud. Seega on teie laskekõlbmatu kuulipilduja seaduse silmis laskekõlblik ja te peate ta võõrandama, kuna tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvaga." Ma arvan, et Dreving võidab selle vaidluse ja vastavatesse õigusaktidesse tehakse täiendused. Ja õige kah.

ruusserg kirjutas:Ekspertiisi töötajad lähtuvad Relvaseadusest tulenevatest nõuetest . Kui Relvaseaduses ei ole nõudeid kuulipilduja deaktiveerimise kohta siis ei saa ka ekspert öelda kas kuulipilduja on nõuete kohaselt deaktiveeritud . Ja kui kuulipilduja ei ole vastavalt nõuetele deaktiveeritud on ta laskekõlblik , olenemata sellest et puuduvad lukk ja relvaraud . Näide on ju olemas Drevingu kuulipilduja näol . Ekspertiisi otsus oli ju järgmine - http://album.ee/node/26801213/50307923

Ekspertiis käib nii, et ekspert üritab kindlaks teha kas relv on reaalselt laskekõlblik või mitte. Selleks võtab ta relva lahti ja kontrollib kas mehhaanilised eeldused lasu sooritamiseks on olemas ja kas need funktsioonid ka töötavad nii nagu peab (sooritatakse kontrolllask kui mehhaanilised osad seda lubavad). Siseministri määrus ei ole selle juures aamen kirikus. Toome näiteks metsast leitud aja ja looduse poolt ära deaktiveeritud vintpüssi. Raud on seest täis roostetanud, lukk lukukoja külge kinni roostetanud ja kuju muutnud. Ekspert ütleb sellise relva kohta, et see on laskekõlbmatu kuigi ajahamba poolt deaktiveerimine ei vasta siseministri määruses toodud nõuetele.

Relv ei ole laskekõlbulik kui temal puuduvad relva olulised osad nagu lukk ja raud. Ilma selliste asjadeta on ta kogum tsiviilkäibes vabalt lubatud esemetest ja temast ei saa lasku sooritada, mis on relvaks olemise põhiline tunnus.

Mis puudutab seda Drevingu kaasust, siis mina seda eeskujuks ei võtaks, sest minu arvates ei ole selle taga mitte õiguslik probleem vaid probleem süüdimõistetud kurjategija käitumises kultuuripärandiga ja nüüd otsitakse viisi talle tagasitegemiseks.

Siin on praegu kõrvale jäänud üks oluline küsimus - deaktiveeritud relva võimalik taastamine töökorras olevaks. Relv võib olla viidud mitte-laskekõlbuliseks mõnede oluliste osade eemaldamise teel (nagu on nähe ka selle Drevingu kaasuse puhul - olulised osad lihtsalt kadusid vahepeal kuhugi...)

Sellise relva viimine taas laskekõlbulikuks on väge lihtne operatsioon - võtad raua ja luku peidikust välja ning asetatad oma kohtadele.

Seepärast on ka keeruline kuulipildujatele ühtseid deaktiveerimise reegleid välja töötada. MG 42 puhul - raud on vahetatav, lukk on vahetatav jne. Millised manipulatsioonid tuleks relvaga teha, et seda ei saaks uuesti laskekõlvuliseks taastada?

Ja kas need manipulatsioonid kehtivad ka kõigi teiste kuulipildujate jaoks?

Kas keegi oskab öelda lihtsalt peale vaadates kui roostes peab olema relv et peale elektrolüüsimist ja väikest remonti oleks sellest võimalik veel sooritada lask . Kuulipildujal on vaid sekundite küsimus et paigaldada lukk ja relvaraud et ta oleks laskekõlblik . Kas ma sain härra albani postitusest õieti aru et Tarmo Kohv ja EKEI oma otsusest kuulipilduja kohta ei lähtunud mitte Relvaseadusest vaid tahtmisest kellegile ära teha ?

toomas tyrk kirjutas:Siin on praegu kõrvale jäänud üks oluline küsimus - deaktiveeritud relva võimalik taastamine töökorras olevaks. Relv võib olla viidud mitte-laskekõlbuliseks mõnede oluliste osade eemaldamise teel (nagu on nähe ka selle Drevingu kaasuse puhul - olulised osad lihtsalt kadusid vahepeal kuhugi...)

Sellise relva viimine taas laskekõlbulikuks on väge lihtne operatsioon - võtad raua ja luku peidikust välja ning asetatad oma kohtadele.

Seepärast on ka keeruline kuulipildujatele ühtseid deaktiveerimise reegleid välja töötada. MG 42 puhul - raud on vahetatav, lukk on vahetatav jne. Millised manipulatsioonid tuleks relvaga teha, et seda ei saaks uuesti laskekõlvuliseks taastada?

Ja kas need manipulatsioonid kehtivad ka kõigi teiste kuulipildujate jaoks?

Seda küll, aga köik ülejäänud osad peaks olema loavabad! Lukul ja raual peavad load olema!

§ 21. Tulirelva olulised osad
(1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter.
[RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]

Ja automaatrelvale ei ole võimalik muud luba taotleda, kui ainult kollektsineerimiseks.

Võid muidugi üritada, et hoiad relva kodus detailidena, ilma oluliste osadeta, ainult et mis selle teo emotsionaalne väärtus on?

"ära tegin"?

Seepärast on ka keeruline kuulipildujatele ühtseid deaktiveerimise reegleid välja töötada. MG 42 puhul - raud on vahetatav, lukk on vahetatav jne. Millised manipulatsioonid tuleks relvaga teha, et seda ei saaks uuesti laskekõlvuliseks taastada?

Enamikel relvadel on lukk ja raud vahetatav, lihtsalt enamasti pole raud kiirvahetatav. Aga nt USP-l käib vintraud jälle väga lihtsalt ära. Kui eesmärk on MG funktsionaalsus enamvähem säilitada (et nt lukk ja raud oleks peale deaktiveerimist väljavõetavad, on ainumõeldav keevitada lukukoja sisemusse otse padrunipesa taha metallplaat, mis takistab nii relva laadimist normaalsel teel kui ka vintraua tagaotsa väljatõmbamise (nagu ohutuskontrollil) teel laetud relva (pannes padruni näpuga padrunipessa) korral luku ja padruni kokkupuudet - kasutamaks relva "vintpüssi põhimõttel" ühelasulisena.

Muud välja nagu ei mõtle. MG-l käib neid juppe veelgi küljest ära, lihtsalt kasutajale neid ei õpetata (relvuri business).
See oleks ainus võimalus säilitada relva realistlik olek - on võimalik teha kõiki toiminguid, kuid pole võimalik relva lasta.

Venemaa relvatehastes algselt deaktiveeritud relvadel on kaasas pass - MMG - Maket Masso-Gabaritnõi ehk maakeeli - relva massile ja gabariitidele vastav makett.
Kui relval puuduvad Relvaseaduses relva oluliste detailidena märgitud osad, on Relvaseaduse mõistes tegu relva gabariitse maketiga. Isegi mitte MMG, vaid MG. Absoluutselt legaalne asi järelikult.
Selle Vickersi puhul käis mõttest läbi, et haruldane relv, mida taheti välismaale smugeldada ja seda takistada püüdes haarati õlekõrrest.

Mis puudutab kõnesolevat relva on,asi pisut koomiline.Olulised osad on politseis 2007.a. hävitatud.Selle kohta on akt.Väga kummaline oleks ka mõelda,et keegi üle 100 aasta vanuse kuulipritsiga riiki pöörama hakkaks. Kuulipritsiga on käitutud täiesti soliidselt.mis sellest muidugi praegu ,peale väntsutamist järel on seda ei tea.Ära pole siin ka millegiga teha,sest võõrandamise õigus on olemas ja see tuleb minu kasuks.Mida siis ärategijad võidavad?. inimesest saab kurjategija siis,kui ta seadust rikub.Loogiline?.Kui nüüd politsei seadust rikub.........?.