www.militaar.net

Leidsin Tallinna lähedalt kaks 280mm mürsku ja hakkas huvitama kes kasutasid siinkandis 280mm kahureid?
Jubedad jurakad on ikka küll

viimsi poolsaare otsas oli vähemalt 1944.a. alguses 28 cm kahurite patarei.

täiendus 18.01.2005

07.02.1944 oli patarei number 6./530 (arvatavasti Marine-Artillerie-Abteilung 530, 6-s patarei)

28.02.1944 oli patareis 174 meest

01.04.1944 oli sama patarei number 1./530 ja patareil oli toodud ära ka nimi: "Prinz Heinrich", mehi oli siis 193, lisaks vist veel flakid ja käsirelvad.

laskekaugust oli patareil 340 hm ehk 34 km

allikad:
Admiral Ostlandi poolt saadetud rannapatareide kaardid ja nimekirjad,
NARA T-312 roll 1626, frames 937, 1097

280 oli mereväes suht levinud kaliiber.

Eesti Vabariigi merekindlustes olid vist Suurupi ning Viimsi patareid 280 mm. Täpsemalt saan õhtul vaadata.

Venelaste laevastikus oli samuti 280 mm suht levinud kaliiber. Ilmselt leidsid kasutust ka sakslaste poolt.

Kui viitsid vaadata leitud "kolakate" põhja all olevaid kirjeid, siis saab ehk täpsemini määratleda, kelle torude jaoks need mürsud olid mõeldud.

Põhjad on ära keeratud. Ühel ka sütikupoolne ots puruks lastud.

Ise mõtlen et venelastel oli ju ka raudteekahureid 280mm? Koht ise ka vana raudtee ääres.
Ja vaevalt kaks rannakaitsepatarei mürsku vedeleb kõrvuti ~15 km mere äärest? Poleks ju loogiline? Kui neid muidugi keegi sinna ei vedanud...

no pidin ise oma raamatuid tuulutama natuke merekindlustes olid 305 mm kahurid, järgmine kaliiber oli 234mm. Maavägedel oli suurim kaliiber 229 mm narva suurtükigrupis. Mitte ühtegi jälge 280 mm kahuritest.

allikad:
Õun, M. Eesti merekindlused ja nende suurtükid
Sõja ja rahu vahel I



minu teada oli nõukogude relvastuses 180, 305 ja 356 mm raudteekahurid, 280mm pole midagi kuulnud.

Minu valduses oleva kirjanduse andmetel oli Teise Maailmasõja ajal sakslaste kasutada järgmised 28 cm relvad:

1. 283 mm 12 kaliibrise rauapikkusega haubits (28 cm H. L/12)
2. 283 mm rannakaitsehaubits (28 cm Kst. H.)
3. 283 mm raudteekahur, mudel 5 (K. 5 (E))
4. 283 mm raudteekahur, mudel 5/1 (K. 5/1 (E))
5. 283 mm raudteekahur, mudel 5/2 (K. 5/2 (E))
6. 283 mm (pikk) raske raudteekahur "Bruno" (lg. u. s. Br. K. (E))
7. 283 mm lühike raudteekahur "Bruno" (Kz. Br. K. (E))
8. 283 mm raudteekahur "Bruno" (Br. N. K. (E))

Kas neid relvi ja seega siis ka nende laskemoona Eestis kasutati, seda ma ei tea.
Kui näeks nende mürskude pilte, siis ehk oskaks edasi oletada.

Tervitustega ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...

Käisin eile öösel metsas ja tegin paar pilti ühest "nunnust".
Hirmus külm ja pime ja lumine oli aga midagi ikka pildile jäi. Aga mul ei ole neid kuskile üles riputada Pilt.ee ka ei tööta.
Saab keegi aidata?

Sakslased kasutasid 1944. aastal Eestis raudteekahureid küll, kuid kas Tallinna lähedal - pole vähimatki aimu!

Sellegipoolest soovitan uurida 41. aastal kasutatud relvastust, pigem pärinevad need sellest ajast !

Õpetaja

28 cm kaliibrilistest raudteekahuritest kasutati K5 ja kurze Bruno, mõlemat vist paar tükki, esimesed olid raudteepatarei 686 koosseisus, sõitsid eestist minema enne kui rinne tallinna alla jõudis.

täiendus 02.01.2005:

Waffen Revue 69 numbri lehel 135 kirjutatakse:

Am 7.6.1944 schrieb nämlich der General der Artillerie an verschiedene Abteilungen des OKW unter der Nr. 4430/44 geh zum "Betr: Schwerste Artillerie bei Heeresgruppe Nord" wie folgt:
E.-Battr. 686 mit 2 28-cm-K5 eingesetzt bei Armeeabt. Narwa. Munitionsbestand 151 Schuss. Weiterer Nachschub nicht möglich, da Gesamt-Fertigung voll durch Fernkampfgruppe bei Ob West verbraucht wird. Ausserdem werden Geräte als Reserve für Rohraustausch bei Fe.Ka.Gr. benötigt.
Ziele für arteigene Verwendung der K5-Battr. ausserdem bei Heeresgruppe Nord nicht mehr vorhanden.
Vorschlag mit Einverständnis des Heeresgruppe Nord:
E.-Battr. 686 mit Restmunition von H.Gr.Nord zum BdE (Rügenwalde) zurückzuführen, dort z.V. OKH bereithalten.

eesti keeles siis umbes nii: raudteepatarei 686 Armeeabt Narwa käsutuses. Laskemoona on 151 lasku. Laskemoona juurde enam ei saa, peale selle pole ka sobivaid sihtmärke, mida tulistada. Ettepanek: patarei viia minema Rügenwaldesse, kus ta maavägede ülemjuhatuse käsutusse anda.

Waffen Revue 70 lk.70 annab 14.4.1944 kasutada olevaks laskemoonahulgaks 239 lasku.

täiendus 03.01.2005

kurze Bruno kohta:
ArmeeAbt Narwa kortermeistri (ArmeeAbt.Narwa/O.Qu) tegevuse aruande lisas (Anlage 2 zum Tätigkeitsbericht vom 1.4.1944 Zugänge an Waffen in der Zeit vom 1.3 bis 31.3.44) kirjutatakse:

Arko 113 on saanud ühe kz. Bruno K (lisaks veel üks K.5 )

aprilli aruande lisas on jällegi üks Kz.Bruno K märgitud 'rivist välja langenud'.

täiendus 18.01.2005

K5 olid patareis 686, kurze Bruno patareis 695 (siin oli juunis veel 32 cm f (652)) ja koos moodustasid need patareid E-Art.Gruppe 679 (raudtee suurtükiväe grupi 679)

allikas: Truppengliederung der Armeeabt. Narwa, veebruar-juuni 1944.

täiendus 02.02.2010

artikkel HG Nord käsutuses olnud rasketest suurtükkidest: http://www.soldat.ru/doc/artillery.html

Kust need andmed päri on, kui küsida tohib? oleksin huvitatud nendega tutvumisest.

1944 a. kasutasid sakslased neid Narva rindel, kuni kevadeni vist.
Muuseas, ka venelased kasutasid Narva rindel raskesuurtükiväge(laevastikukahureid), mis liikusid maal.

Õpetaja

Siin on neist suurematest riistadest veidi:

http://users.belgacom.net/artillery/art ... /1927.html

Venelane kasutas Narva all tõenäoliselt raudteekahureid erinevate kaliibritega alates 130 mm-st kuni 356mm-ni samuti olid maavägedel kasutusel 203 mm haubitsad aga 280mm kahurid venelastel puudusid.Samuti ei tea ma,et sakslased oleks Eestis kasutanud nii raskeid kahureid rannakaitses põhilised kaliibrid olid 105,128mm ja 150 mm.Aga kui need mürsud on Tallinna lähedal siis ma kipun pigem arvama,et tegemist võib olla Aegna rannapatareist välja lastud 305mm mürskudega 41 aastal lasti sealt peale tungivaid saksa vägesid.Nende kahurite laskekaugus oli peaaegu 40km.280mm mürske võib enne leida Sõrve poolsaarelt mida käisid tulistamas 44 aastal Saksa raskeristlejad.

Patarei "Prinz Heinrich" torud jäidki Eestisse: 21/22.sept.1944.a. öösel lasti õhku või hävitati 2 28 cm kahurit, 750 mürsku ja suur hulk paiskelaenguid.