www.militaar.net

Vevalt, et sellist juhendit või tabelit on. Päeva lõpuks otsustab rünnaku proportsionaalsuse üle kohtunik tõendite ja oma siseveendumuse põhjal. Väga üldistatult: väärikust ja vara kindlasti tulirelvaga kaitsta ei tohi - kes tulistab koos rahaga põgenevat varast selga või laseb maha sõnadega solvaja, vastutab sõltuvalt tagajärgedest tapmise või tapmiskatse eest.

Lubatud on hädakaitse - tulirelvaga tõrjutav oht peab olema enese või kellegi teise inimese elule. Rünnaku tõrjumine peab olema proportsionaalne tekkinud ohuga ja tuleb läbi viia ründajale säästvaima vahendi abil, mis samas oleks piisav ründe lõpetamiseks - kui on olemas kaigas ja püstol, aga rünnatakse paljakäsi, tuleb kasutada kaigast. Kui kaigast ei ole, aga on tulirelv, võib kasutada viimast, aga tasub arvestada, et kui ründaja jääb ellu, tuleb kõike eelnenut tõendama hakata sõna sõna vastu.

Vevalt, et sellist juhendit või tabelit on. Päeva lõpuks otsustab rünnaku proportsionaalsuse üle kohtunik tõendite ja oma siseveendumuse põhjal. Väga üldistatult: väärikust ja vara kindlasti tulirelvaga kaitsta ei tohi - kes tulistab koos rahaga põgenevat varast selga või laseb maha sõnadega solvaja, vastutab sõltuvalt tagajärgedest tapmise või tapmiskatse eest.

Lubatud on hädakaitse - tulirelvaga tõrjutav oht peab olema enese või kellegi teise inimese elule. Rünnaku tõrjumine peab olema proportsionaalne tekkinud ohuga ja tuleb läbi viia ründajale säästvaima vahendi abil, mis samas oleks piisav ründe lõpetamiseks - kui on olemas kaigas ja püstol, aga rünnatakse paljakäsi, tuleb kasutada kaigast. Kui kaigast ei ole, aga on tulirelv, võib kasutada viimast, aga tasub arvestada, et kui ründaja jääb ellu, tuleb kõike eelnenut tõendama hakata sõna sõna vastu.

Voh voh! Siit nüüd tulebki küsimus, et KUI nüüd on madinaks läinud kaikamehega, aga on näha, et hakkad alla jääma ja on risk, et ta pärast nokki löödud rümba taskud läbi otsib ning seeläbi seadusliku relvaomaniku püssi endale saab, kas sellisel ettekäändel on õigustatud tule avamine. Seaduse järgi ei ole. Jääb vaid üle lohutada end sellega, et vanglast on veel kuidagi võimalik karistuse ärakandmise teel vabaneda, aga surmast mitte.

Minule aga tundub, et seadus on tapmise koha pealt relvaga natuke liiga ebaproportsionaalne. Kui tulirelvaga keegi ära koksatakse, siis on see oioi kui paha. Kui keegi täis peaga bussipeatusse sisse kimab ja hunniku inimesi sandistab, siis see on "õnnetus". Lugu lihtne, saad pätikambalt tappa, siis pärast tuleb neist autoga üle sõita ja helkuripaelad läbi lõigata - jäävad ise süüdi. Jutt loll aga mõte peaks olema arusaadav.

Takishi kirjutas:
Voh voh! Siit nüüd tulebki küsimus, et KUI nüüd on madinaks läinud kaikamehega, aga on näha, et hakkad alla jääma ja on risk, et ta pärast nokki löödud rümba taskud läbi otsib ning seeläbi seadusliku relvaomaniku püssi endale saab, kas sellisel ettekäändel on õigustatud tule avamine. Seaduse järgi ei ole...

Millest selline arvamus?
Hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Selle käigus tekitatud kahju ründajale on kaitsja poolt sunnitud tegevus, millega hoitakse ära õigusvastane tagajärg - enemasti kerge, raske või üliraske kehavigastus või isegi rünnatava surm.
Elik, kui Sind ründab noaga, kurikaga või lihtsalt suure rusikaga mäekõrgune koll, siis Sul on seadusejärgne õigus teostada hädakaitset. Muidugi peab rünne või ründe oht olema reaalne, st., et Sa ei pea ootama, millal Sa reaalselt kurikaga vastu pead oled saanud, vaid, kui on piisav oht selleks, võid kasutada relva.
Kohus vaeb esmalt seda, kas tegu oli hädakaitsega ja kui ta seda leiab, siis on välistatud nii kuriteo- kui ka väärteokoosseis kaitsja suhtes.

http://www.postimees.ee/3984013/kaks-ku ... -vabadusse

On ikka huvitav see kohtusüsteem.

Loe ikka uudist ka - ohvrid olid tema jaoks ise külmrelvad kaasa võtnud. Kohus leidis, et hädakaitse ja ju siis oligi.

Kaagid omavahel, seekord läks niipidi.

Relvaseadusse asi ei puutu.

Kriku

http://jarvateataja.postimees.ee/391927 ... jaks-vangi

Lugesin, Kriku.
Huvitav selles suhtes , et maakohtu arvates peaks noormees 6
aastat trellide taga veetma. Ringkonnakohtu arvates on isik süütu.
Minu arvates sobib just hästi relvaseaduse teemasse.
Näiteks tulielva kasutamine ei oleks olnud õigustatud.

Kui tavaline pereinimene oleks leppinud maakohtu otsusega ja
poleks näiteks majanduslikel põhjustel edasi kaevanud oleks
üks süütu maksumaksja 6 aastat trellide taga veetnud.
Kuidas see õigusriigi definitsioon oligi -
enne 9 süüdlast vabaduses kui 1 süütu vanglas.

Smith kirjutas:http://jarvateataja.postimees.ee/391927 ... jaks-vangi

Lugesin, Kriku.
Huvitav selles suhtes , et maakohtu arvates peaks noormees 6 aastat trellide taga veetma. Ringkonnakohtu arvates on isik süütu.

Jah, see nii käibki - kui inimene on süüdi, siis teda karistatakse ja kui inimene on süütu, siis teda ei karistata.

Smith kirjutas:Minu arvates sobib just hästi relvaseaduse teemasse.

Ei sobi, tegin omaette teema (võib-olla tuleb millegagi ühendada, vaatan hiljem). Hädakaitse on karistusseadustiku valdkond.

Smith kirjutas:Näiteks tulielva kasutamine ei oleks olnud õigustatud.

See, et kohus märgib, et sama tüüpi relva kasutamine rünnaku tõrjumiseks ei olnud hädakaitse piiride ületamine, ei tähenda tingimata, et tulirelva kasutamine oleks olnud.

KarS-i järgi peavad rünnaku tõrjumiseks valitud vahendid olema kooskõlas ründe iseloomu ja ohtlikkusega. Kui kedagi rünnatakse noaga, siis see on eluohtlik rünne ja selle tõrjumiseks võib kasutada igasuguseid vahendeid rusikast kuulipildujani. Ka siis, kui kasutatakse tsiviilkäibes keelatud vahendit, ei pruugi see tingimata olla hädakaitse piiride ületamine. Samas, situatsiooni tuleb vaadata tervikuna. Nii võib ka nõrgema relva kasutamine ikkagi olla hädakaitse piiride ületamine. Võtame näiteks juhtumi, kus 4-aastane laps (mitte lapssõdur, vaid tavaline laps) sihib täiskasvanud meest tulirelvaga. Väga suure tõenäosusega õnnestuks ta relvituks teha kas veenmise või väga vähese vägivallaga, ilma mistahes relva kasutamata. Teiselt poolt, kui 70-kilost ebasportlikku isikut ründab 90-kilone kikkpoksija paljaste kätega, on tõenäoliselt õiguspärane kasutada ründe tõrjumiseks tulirelva. Ka paljaste kätega on lihtne inimest tappa - lüüakse pikali, tanksaapaga pähe ja valmis.

Smith kirjutas:Kui tavaline pereinimene oleks leppinud maakohtu otsusega ja poleks näiteks majanduslikel põhjustel edasi kaevanud oleks üks süütu maksumaksja 6 aastat trellide taga veetnud.

Jah, nii see kahjuks on. Nii räige vea peaks välistama riigipoolne õigusabi, aga see on tänapäeval rohkem naljanumber.

Ühendasin selle lõnga kahe ülejäänud hädakaitse lõngaga. Küsimuse suure tähtsuse tõttu panen kleepsu ka.

Kriku kirjutas:Ühendasin selle lõnga kahe ülejäänud hädakaitse lõngaga. Küsimuse suure tähtsuse tõttu panen kleepsu ka.

Toetan - siin hädajuristidest ülereguleerit ja (kohati) padutolerastlikult relvavaenulikus pättemusitavas eesti taustas on hädakaitse teema käsitlus kahtlemata kleepsu väärt - meeldib see meile või mitte


P.S. viimasel ajal metsistunud kalkarite poolt "moodiläinud" politseinikepeksmise ja meie politseinike üldise hirmu relva tarvitada unustasin hoopis mainida - sobib ka suurepäraselt siia uude kleepsuteemasse

Niipalju kui minu aju sellised juhtumeid suudab meenutada, siis see Ringkonnakohtu otsus on väga märkimisväärne ja lükkab ümber enda kaitsmise müüdid. Kui see ka Riigikohtus mingi otsuse saaks (ei saa artiklit lugeda ja ei tea, kas kaevatakse edasi), siis oleks väga kõva signaal. Ei ole midagi, et kinni mineku kartuses lase ennast vigaseks peksta. Enesekaitse on lubatud ka ründaja elu hinnaga. Loomulikult tuleb säilitada kaine mõistus ja mitte ületada hädakaitse piiri.

Ei, siin ei ole midagi teedrajavat. Juba esimeses KarS-i kommenteeritud väljaandes (Tallinn: Juura, 2002, 107) öeldakse koguni:

Määrav kriteerium juhtudel, kus rünne seisab kohe ees, on efektiivse lahenduse põhimõte. Selle järgi ei pea kaitsja ootama, kuni ta satub aktuaalsesse võitlusolukorda, vaid ta võib hakata tegutsema sellest hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse äralangemine.

See tähendab, et hädakaitse seisund võib tekkida isegi enne, kui rünnak algab, rääkimata sellest, et lastakse ennast vigaseks peksta.

Siit näiteks võib igaüks pikemalt lugeda teooriatest, kohtupraktikast jms.: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... a_2014.pdf

Prokurör soovib Paide pussitaja õigeksmõistva kohtuotsuse vaidlustada. Nii et läheb ka Riigikohtusse.

Juhtumi lähem kirjeldus on avaldatud: Sai teleskoopnuiaga vastu pead ja lõi noaga huupi. LOE kohtu põhjendusi, mis päästsid Paide ööklubis noore mehe surnuks pussitanud Freddy vanglakaristusest.

Kohus peab usutavaks, et inimene, kellele lüüakse teleskoopnuiaga vastu pead, tunneb ohtu oma tervisele ning püüab rünnakut lõpetada, jõudmata seejuures põhjalikult kaaluda, milline kaitsetaktika oleks ründaja suhtes võimalikult leebe.

Kriku kirjutas:Prokurör soovib Paide pussitaja õigeksmõistva kohtuotsuse vaidlustada. Nii et läheb ka Riigikohtusse.

Lugesin kommentaare. Enamusel kommenteerijatel on kohe teada, et süüdi on Freddy neid ei huvita selline pisiasi kuidas asi täpsemalt juhtus. Punktide andjatel samuti.
Kas Fredi oli löömise aeg juba pikali löödud asendis, et ei ulatunud kõrgemale lööma kui jalga? Kui oli siis ei saaks olla mingit kahtlust hädakaitses.

http://virumaateataja.postimees.ee/4068 ... 1469510444

Vat selliste pärast üritataksegi relvaomamist järjest keerulisemaks teha, paras uuesti relvaeksamile saata.