Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
-
- Liige
- Postitusi: 208
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
2012-2013 vahemikust tean ka ühte sellist juhtumist VaP'ist ja samuti MG3'ega - sel korral õnneks kuulipildur sai aru, et midagi läks nüüd valesti.. ei kujuta ettegi mis juhtuks, kui valang mööda KPabi selga alla libiseb..
Asend ise on tõesti tavapraktika - isegi sedasi lintide kaupa läbi lasknud ja ka toru õlal hoidnud. Mul oli relvaks küll KSP. Kinni hoitakse ikka jalgade alumisest osast - vähemalt väljaõpe näeb nii ette.
Asend ise on tõesti tavapraktika - isegi sedasi lintide kaupa läbi lasknud ja ka toru õlal hoidnud. Mul oli relvaks küll KSP. Kinni hoitakse ikka jalgade alumisest osast - vähemalt väljaõpe näeb nii ette.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
See asend on tõesti tavapraktika - kopeerit Bundeswehri manuaalist (kuhu see sattus muidugi Wehrmachti rindepraktikast ).HotelVictor kirjutas:..asend ise on tõesti tavapraktika.. kinni hoitakse ikka jalgade alumisest osast - vähemalt väljaõpe näeb nii ette
Asendi mõte - no vahest lihtsalt on vaja KÄIGU PEALT TAPVAT SARITULD ANDA ..mistap on ka täiesti norm, et kuulipildujameeskonnad peavad seda võtet valdama
Alumine pilt on pärit umbes aastast 2000, tegevuspaik MÄNNIKU laskeväli (kus täna on välitiir). Pöörake tähelepanu, et (a) kinni hoitakse tõesti jalgade alumisest osast ning (b) lisaks nihutab kuulipilduri abi ka rauasuuet ettepoole - s.t endale ohutumaks
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
..asja taga ongi ilmselt vaid lingvistilis-juriidiline sõnadeväänamine - mida uue Eesti tibiametnikud valdavad ju täiuseni..Erik kirjutas:http://www.postimees.ee/3134737/riigika ... kem-tooala
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Väike selgitus, kuidas ikka Kaitseväest üks äraarvamata ohtlik ja tööõnnetusterohke koht saanud on.
Riigikaitsesektori keskmisest ligi 2 korda kõrgem fikseeritud tööõnnetuste taseme tingib Kaitseväe spetsiifika, mida kehtiv tööõnnetuste statistika ei arvesta ning mis lähtub järgmistest asjaoludest:
1. Tööõnnetuse definitsioon - Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
2. Tervisekahjustuse definitsioon - Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.
3. Ajateenijast kaitseväelane loetakse teenistuses olevaks 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas (v.a. aeg, kui ta viibib väljaloaga väljaspool väeosa territooriumi), mille jooksul kogu tema tegevus toimub vastavalt kinnitatud päeva- ja õppeplaanile (käsitletav, kui tööandja poolt antud ülesande täitmine ja tööaeg).
Tulenevalt p. 3-st on KÕIK p. 2 all ära toodud tervisekahjustusena kvalifitseeruvad tervisehäired tööõnnetused (p. 1) ja nõuavad vastavat seadustest tulenevat menetlust. Noh ja vastavalt lähevad need ka tööõnnetuste statistikasse. (Seda selleks, et te aru saaksite, missuguste asjadega meditsiinis lisaks teie vahetule hingehädade kannatlikule ärakuulamisele ja teie haledate pisarate kuivatamisele, tegelama peavad - paberid, paberid, paberid jne., jne.).
Lisaksin veel, et peamised traumad teenistuses toimuvad ajateenijatega 1-4. teenistuskuul ning nendeks on erinevad sportliku tegevusega seotud põrutused-väänamised ja erinevatel kehaosadel (eriti jalgadel) ilmnevad hõõrdevillid (need just tööõnnetuste arvestuses esirinnas).
Arvan, et nüüd on asi selge. Sama vastus sai antud ka ajakirjanikule.
P.S.
Üldiselt arvan, et vahest hindate te ajakirjanike intellektuaalseid võimeid tugevasti üle, kui oletate neis alatasa mingeid alatuid kombinatsioone ja kurikavalaid sepitsusi? Praegusel juhul tingis tema huvi tõenäoliselt lihtsalt meie vildakas statistika, kust tõepoolest Kaitsevägi oma tulemustega tähelepanu äratas.
Saan lisda veel ka seda, et käesoleval momendil töötatakse ilmnenud puuduste likvideerimise suunas kehtivates normatiivaktides (tööõnnetuste statistika, nende menetlemise kord ja protseduurid-kriteeriumid jne.), saamaks vastav statistika tõepäraseks. Ja seda just Kaitseväe elukorralduse spetsiifika arvestamisega. Seega - lootust on. Seni aga on iga üksikki hõõrdevill, mille korral meditsiiniabi saadi ja mis ärafikseeritud sai (aga seda peab see vastavalt seadusele olema), olgu ta siis suurvarbal, kannal või peopesas, käsitletav tööõnnetusena. Ja nii ongi.
Riigikaitsesektori keskmisest ligi 2 korda kõrgem fikseeritud tööõnnetuste taseme tingib Kaitseväe spetsiifika, mida kehtiv tööõnnetuste statistika ei arvesta ning mis lähtub järgmistest asjaoludest:
1. Tööõnnetuse definitsioon - Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
2. Tervisekahjustuse definitsioon - Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.
3. Ajateenijast kaitseväelane loetakse teenistuses olevaks 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas (v.a. aeg, kui ta viibib väljaloaga väljaspool väeosa territooriumi), mille jooksul kogu tema tegevus toimub vastavalt kinnitatud päeva- ja õppeplaanile (käsitletav, kui tööandja poolt antud ülesande täitmine ja tööaeg).
Tulenevalt p. 3-st on KÕIK p. 2 all ära toodud tervisekahjustusena kvalifitseeruvad tervisehäired tööõnnetused (p. 1) ja nõuavad vastavat seadustest tulenevat menetlust. Noh ja vastavalt lähevad need ka tööõnnetuste statistikasse. (Seda selleks, et te aru saaksite, missuguste asjadega meditsiinis lisaks teie vahetule hingehädade kannatlikule ärakuulamisele ja teie haledate pisarate kuivatamisele, tegelama peavad - paberid, paberid, paberid jne., jne.).
Lisaksin veel, et peamised traumad teenistuses toimuvad ajateenijatega 1-4. teenistuskuul ning nendeks on erinevad sportliku tegevusega seotud põrutused-väänamised ja erinevatel kehaosadel (eriti jalgadel) ilmnevad hõõrdevillid (need just tööõnnetuste arvestuses esirinnas).
Arvan, et nüüd on asi selge. Sama vastus sai antud ka ajakirjanikule.
P.S.
Üldiselt arvan, et vahest hindate te ajakirjanike intellektuaalseid võimeid tugevasti üle, kui oletate neis alatasa mingeid alatuid kombinatsioone ja kurikavalaid sepitsusi? Praegusel juhul tingis tema huvi tõenäoliselt lihtsalt meie vildakas statistika, kust tõepoolest Kaitsevägi oma tulemustega tähelepanu äratas.
Saan lisda veel ka seda, et käesoleval momendil töötatakse ilmnenud puuduste likvideerimise suunas kehtivates normatiivaktides (tööõnnetuste statistika, nende menetlemise kord ja protseduurid-kriteeriumid jne.), saamaks vastav statistika tõepäraseks. Ja seda just Kaitseväe elukorralduse spetsiifika arvestamisega. Seega - lootust on. Seni aga on iga üksikki hõõrdevill, mille korral meditsiiniabi saadi ja mis ärafikseeritud sai (aga seda peab see vastavalt seadusele olema), olgu ta siis suurvarbal, kannal või peopesas, käsitletav tööõnnetusena. Ja nii ongi.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Nu-nu.. nagu ma arvasingi, on selle "uue statistika" taga siis kodumaine geniaalselt formuleeriv tibijuriidikaSeni aga on iga üksikki hõõrdevill, mille korral meditsiiniabi saadi ja mis ärafikseeritud sai (aga seda peab see vastavalt seadusele olema), olgu ta siis suurvarbal, kannal või peopesas, käsitletav tööõnnetusena..
Ise ei suudaks sellist jampsi vist raskes joobes ka kokku keevitada.. aga no missiisikka - proosit selle peale (ja kodumaise statistika püüdlik-kandilise mõttelennu terviseks)
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Uues popis filmis "Vabad mehed" on paar kord olnud näha neid "kuperjanovlasi" sõitmas autokastis, vintraua suue vastu kastipõrandat.
Kas tegu on filmitegijate rumalusega (tavaliselt sõidetakse relv sedapidi helikopteris) või on mõne unimütsi sinise silma pärast keelatud sedasi relvaraud püsti sõitmine?
Kas tegu on filmitegijate rumalusega (tavaliselt sõidetakse relv sedapidi helikopteris) või on mõne unimütsi sinise silma pärast keelatud sedasi relvaraud püsti sõitmine?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 208
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Relvaraua suue suunatuna sõiduki "pörandasse" on tavapraktika EKVs. Endal juhus, kus kaasvõitleja ei suutnud kastis söites oma Galili kaba "ära murda" ning otsustas seda löpuks edevalt kerge löögiga teha - kahjuks oli ta sedavörd koba, et suutis selle löögiga tabada mu pölve ja loomulikult kaba selle poolega, mis täielikult välistas selle kollapseerumise igal juhul...Kapten Trumm kirjutas:Uues popis filmis "Vabad mehed" on paar kord olnud näha neid "kuperjanovlasi" sõitmas autokastis, vintraua suue vastu kastipõrandat.
Kas tegu on filmitegijate rumalusega (tavaliselt sõidetakse relv sedapidi helikopteris) või on mõne unimütsi sinise silma pärast keelatud sedasi relvaraud püsti sõitmine?
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Kas keegi teab misajast see nii on ja miks?HotelVictor kirjutas:Relvaraua suue suunatuna sõiduki "pörandasse" on tavapraktika EKVs. Endal juhus, kus kaasvõitleja ei suutnud kastis söites oma Galili kaba "ära murda" ning otsustas seda löpuks edevalt kerge löögiga teha - kahjuks oli ta sedavörd koba, et suutis selle löögiga tabada mu pölve ja loomulikult kaba selle poolega, mis täielikult välistas selle kollapseerumise igal juhul...
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Kuna liitlastega koos töötavad üksused saavad kasutada ka nende koptereid ja soomukeid, siis seal kantakse relva sõidukis raud allapoole. Sealt on see levinud ka mujale, sest standardprotseduurid peavad üle kaitsejõudude ühtsed olema. Tavaliselt on soomukite põrandad sellised mis kuule knatuke kinni püüavad, lakke lastes võib see ruumi sisse põrkama jääda (on üks seletus mis mulle sellisele küsimusele vastuseks on antud).
-
- Liige
- Postitusi: 208
- Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
- Kontakt:
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Relva kabuuri pannes lasi endale jalga.. millised kabuurid PPAs kasutusel on, et selline asi võimalik on? Või surus näpp päästikul relva kabuuri? Ilmselt väga õnnetu juhus.
http://www.postimees.ee/3156525/piiriva ... mata-jalga
PMi kommentaariumist (tekst erineb PMis redigeeritud artiklist):
"ERR refereerinud Postimehe uudise, sõna sõnalt, nagu see oli:
Lasketiirus toimunud treeningul osalenud mees oli lõpetamas harjutust ning pani pärast kontroll-lasu tegemist püstoli kabuuri, misjärel toimus tahtmatu lask ja kuul tabas mehe jalga, kirjutab Postimees.
Link siin:
http://uudised.err.ee/v/eesti/c07c0cd8- ... 7c2397f46b"
http://www.postimees.ee/3156525/piiriva ... mata-jalga
PMi kommentaariumist (tekst erineb PMis redigeeritud artiklist):
"ERR refereerinud Postimehe uudise, sõna sõnalt, nagu see oli:
Lasketiirus toimunud treeningul osalenud mees oli lõpetamas harjutust ning pani pärast kontroll-lasu tegemist püstoli kabuuri, misjärel toimus tahtmatu lask ja kuul tabas mehe jalga, kirjutab Postimees.
Link siin:
http://uudised.err.ee/v/eesti/c07c0cd8- ... 7c2397f46b"
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Müts maha sellise mehe eest kes pärast kontroll-lasu tegemist suudab tühjast padrunipesast paugu kätte saada, tõesti tase...
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Mul endal ka oli seda uudist lugedes tunne, et jutt ei ole õige. Tegelikult 99% inimestest neelab selle asja mälumata alla, sest need, kes ei ole püstolit kandnud ja lasknud, ei tea selle tehnilistest nüanssidest ja laskeharjutustest reeglina midagi.
Tegelikult oli asi järgmine. PPA lennusalga inimene tegi laskeharjutuse püstoliga PM, mis lõppeb nii, et püstol asetatakse laetult ja kaitseriivistatult kabuuri. Lask toimus sellepärast, et relv oli kaitseriivistamata. Kuul tungis jalga sellepärast, et kasutati värdjaliku ehitusega "taktikalist" kabuuri, kus relva on kallutatud paremaks haaramiseks kehast eemale, seega on toru suunatud kandja jala suunas. Vähemalt 1 ametnik on ka varem sama kabuuri kandes sarnases olukorras haavata saanud. Õnneks oli lihashaav, mis paraneb suhteliselt kiiresti kuid halvimal juhul võib niimoodi põlve või suuri veresooni tabada, mis tähendab lombakaks jäämist ja eluohtlikku suurt verejooksu. Ma väga loodan, et need kandjale ohtlikud kabuurid politseist kokku korjatakse ja ära keelatakse, normaalses kabuuris on relv suunatud otse alla ja juhulask läheb jalast mööda.
Tegelikult oli asi järgmine. PPA lennusalga inimene tegi laskeharjutuse püstoliga PM, mis lõppeb nii, et püstol asetatakse laetult ja kaitseriivistatult kabuuri. Lask toimus sellepärast, et relv oli kaitseriivistamata. Kuul tungis jalga sellepärast, et kasutati värdjaliku ehitusega "taktikalist" kabuuri, kus relva on kallutatud paremaks haaramiseks kehast eemale, seega on toru suunatud kandja jala suunas. Vähemalt 1 ametnik on ka varem sama kabuuri kandes sarnases olukorras haavata saanud. Õnneks oli lihashaav, mis paraneb suhteliselt kiiresti kuid halvimal juhul võib niimoodi põlve või suuri veresooni tabada, mis tähendab lombakaks jäämist ja eluohtlikku suurt verejooksu. Ma väga loodan, et need kandjale ohtlikud kabuurid politseist kokku korjatakse ja ära keelatakse, normaalses kabuuris on relv suunatud otse alla ja juhulask läheb jalast mööda.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Selleks et laetud püstol juhusliku päästikuvajutuse puhul pauku teeks peab ta vinnastatud kukega olema, DA puhul juhulask nii kergelt ei tule. Labane hooletus, hea et kuuli endale jalga lasi mitte mõnele kõrvalseisjale.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Asi selge (ja ega siin muid variante polnudki).Leo kirjutas: Tegelikult oli asi järgmine. PPA lennusalga inimene tegi laskeharjutuse püstoliga PM, mis lõppeb nii, et püstol asetatakse laetult ja kaitseriivistatult kabuuri..
Aga (puhtast uudishimust) küsin - mis huvitav harjutus see PPA-lastel on, kus siis pooleldi äralaskmata moonaga käsirelv (sj padrun padrunipesas) "kabuuri asetatakse" et paluks sellise harjutuse kirjeldust
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Vabandust aga mihuke see politseinike "taktikaline" kabuur välja näeb? Pilti? Ma olen aru saanud, et tavaline politseinik saab riigi poolt mingi pehme nailonist lohvi.Leo kirjutas:
Tegelikult oli asi järgmine. PPA lennusalga inimene tegi laskeharjutuse püstoliga PM, mis lõppeb nii, et püstol asetatakse laetult ja kaitseriivistatult kabuuri. Lask toimus sellepärast, et relv oli kaitseriivistamata. Kuul tungis jalga sellepärast, et kasutati värdjaliku ehitusega "taktikalist" kabuuri, kus relva on kallutatud paremaks haaramiseks kehast eemale, seega on toru suunatud kandja jala suunas. Vähemalt 1 ametnik on ka varem sama kabuuri kandes sarnases olukorras haavata saanud. Õnneks oli lihashaav, mis paraneb suhteliselt kiiresti kuid halvimal juhul võib niimoodi põlve või suuri veresooni tabada, mis tähendab lombakaks jäämist ja eluohtlikku suurt verejooksu. Ma väga loodan, et need kandjale ohtlikud kabuurid politseist kokku korjatakse ja ära keelatakse, normaalses kabuuris on relv suunatud otse alla ja juhulask läheb jalast mööda.
Lisaks asetseb relv enamasti vöökohal, mis on (normaalses füüsilises vormis) inimesel kõige kitsam koht ning jalad on tavaliselt pisut harkseisus. Seega otse alla vaatavast kabuurist läheb seaduspäraselt kuul ikka jalga.
Borja, harjutusi erinevaid. Kuna relva haaramine peab olema piisavalt kiire, siis seda lihvitakse. Kas niisama signaali peale paar kuuli märki ja mahavinnastada ning kabuuri. Ja uuesti.. ja uuesti. Või näiteks lambi ja relva haaramine. Võimalusi mitu. Kuna padrun pesas on PPAs soovituslik kandmisviis, siis on sedasi harjutamine ka loomulik.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist