Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Väga ei kadesta neid mehi, kes on enda või ülemate teadmatusest endal kuulmise ära rikkunud, sest püsiva kuulmiskahjustuse tekitamiseks piisab ühes kõvast laksust ja halvimal juhul segab see KJs karjääri tegemist, olen näinud, kuidas kapten ei saa Sõjakooli keskastme kursusele sisse, sest kuulmistestis olid probleemid. Igapäevast teenistust see ei seganud ja minu teada tiksus kaptenina edasi kuni pensionini, kuid hapu maik oli ikka asjal juures. Tänapäeval on igasugu udupeened aktiivsed kõrvaklapid, mis lasevad inimese jutu läbi, kuid peavad paugu heli kinni ja väga häid kõrvatroppe, ise kasutan troppe või troppe koos klappidega, eriti hullud kuulmise hävitajad on suure kaliibriga püssid ja TT-relvad, PF 89 vms nende vanade Hiina TT-laskude käepideme sees olen näinud kõrvatroppe, väidetavalt juba tehases pandud, sest isegi suur Hiina armee peab oma võitlejate kuulmist hoidma.
Liiga tehniliseks minemata peab ütlema, et väited AKSU ja muude lühikese toruga automaatide eriti kõvast paugust vastavad tõele nii tunde järgi kui masinaga mõõtes. Probleem on selles, et ideaalis optimeeritakse püssirohulaeng selliselt, et enamik põlemisest toimub toru sees, et tekiks võimalikult vähe leeki=pauku relva toru ees. Kui siis sellest torust kohe reipalt kolmandik või suisa pool ära lõigata, ongi tulemuseks suurem pauk ja pimestav leek laskuri nina ees. Eriüksused, kes peamiselt lühikeste torudega toimetavad, armastavad summuteid relvade toru otsas kanda, siis toimub see plahvatus summuti kambrites, lisaks on eriüksuslastel reeglina aktiivkaitsmed mõlemates kõrvades.
Liiga tehniliseks minemata peab ütlema, et väited AKSU ja muude lühikese toruga automaatide eriti kõvast paugust vastavad tõele nii tunde järgi kui masinaga mõõtes. Probleem on selles, et ideaalis optimeeritakse püssirohulaeng selliselt, et enamik põlemisest toimub toru sees, et tekiks võimalikult vähe leeki=pauku relva toru ees. Kui siis sellest torust kohe reipalt kolmandik või suisa pool ära lõigata, ongi tulemuseks suurem pauk ja pimestav leek laskuri nina ees. Eriüksused, kes peamiselt lühikeste torudega toimetavad, armastavad summuteid relvade toru otsas kanda, siis toimub see plahvatus summuti kambrites, lisaks on eriüksuslastel reeglina aktiivkaitsmed mõlemates kõrvades.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
No asi ilmselt selles, et ma lasen paremast õlast ja parem kõrv on enam-vähem kaba vastu ja hülsiava ka paremal pool. Vasakust õlast oleks ilmselt natuke teisiti küll, et vasak kõrv mis kaba poole saab ikka vähem helirõhku kui parem.herman30 kirjutas:Mul oli ajateenistuses vastupidi, kui paukutasin ilma kõrvaklapid relva kaba paremal õlal, siis vilistas vasak kõrv.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Borja, nii imelik, kui see pole, siis pomohstnik ehk abiline, saab RPG laskmise puhul alati kõvema litaka kui laskja ise (abiline on laskjast vasakul ja natuke tagapool). Mõlemas rollis korduvalt olnuna tean seda täpselt. Laskmine oli talutav ja huvitav, abilise kohustusi üritasin võimaluste piirides vältida. Ka ei olnud AKS-y-st 1000+ lastud puusalt, sest käisime laskeharjutustel nn. kinnitatud relvaga ja ikka märklaudade pihta. Otse loomulikult on tegelik sihikuline laskekaugus võrreldes tavalise AKS-iga poole väiksem. Aga see ongi mõeldud granaadiheituri enesekaitse-lisarelvaks. Vanemate -raskemate torude puhul oli selleks püstol. Kui oled vasakukäeline, siis on võibolla isegi tõenäoline.Borja kirjutas:Mulle maksiski AKSU puhul kätte ilmselt minu laskeasend - kui see relv on vasakus õlas ning laskur ka sihtida üritab, jooksebki kogu terav detsibellitärin läbi relva parempoolse kestaava otse sinu paremasse kõrva ..niisama puusalt täristades sellist halba efekti ilmselt ei teki
RPGst rääkides - minu kogemus oli, et piisab täiesti, kui paned tropi vaid torupoolsesse kõrva ..nii jääb sul teine kõrv vabaks lahinguvälja (heli)info jaoks
sitt päev, kellele kurdad
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73228355
On kellelgi keeleoskajal soome allikate kaudu asjast rohkem teada või ehk lausa "inside" infot?
On kellelgi keeleoskajal soome allikate kaudu asjast rohkem teada või ehk lausa "inside" infot?
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Inside-infot ei ole, sest koha peal oli 9 ajateenijat ja paar kaadrikaitseväelast. Kõik toimus pimedas öise taktikalise laskeharjutuse ajal, nii et võib olla isegi niimoodi, et enne relvade ekspertiisi, mis selgitab, millisest torust tabamus tuli, ei tea keegi, mis tegelikult toimus. Tänane Helsingin Sanomat kirjutab asjast niimoodi:
http://www.hs.fi/kotimaa/a1450422865665
Tutkinnanjohtaja: Varusmies ei kuollut kimmokkeeseen
Länsi-Uudenmaan poliisilaitoksen rikoskomisario Henrik Niklander kiistää julkisuudessa liikkuneen tiedon, jonka mukaan Hangon Syndalenissa kuollut upseerioppilas olisi saanut surmansa puusta kimmonneesta luodista. ”Poliisi ei ole vahvistanut tällaista tietoa”, Niklander kertoo. Niklanderin mukaan poliisilla on kuulusteltavana useita henkilöitä ampumatapaukseen liittyen. Myös tekniset tutkimukset tulevat viemään paljon aikaa.
”Menee varmasti ensi vuoden puolelle, ennen kuin pystymme kertomaan tapauksesta lisää. Tässä on joulu ja uusivuosikin välissä”, Niklander sanoo. Varusmies kuoli keskiviikkoiltana Merisotakoulun reserviupseerikurssin ampumaharjoituksessa Hangon Syndalenissa. Poliisi epäilee kuolemaan johtaneesta ampumisesta toista upseerioppilasta. Muut paikalla olleet eivät loukkaantuneet tilanteessa.
Poliisi tutkii tapahtunutta törkeänä kuolemantuottamuksena. Rikoksesta epäiltyinä on mahdollisen ampujan lisäksi myös kantahenkilökunnan jäseniä. Poliisi selvittää tapahtumaketjun komentosuhteita, turvaohjeistukseen liittyvän protokollan yksityiskohtia sekä mahdollisia laiminlyöntejä. Poliisi ei epäile ketään tahallisesta teosta.
”Emme voi sulkea pois, että tässä on voinut tapahtua laiminlyöntejä. Tutkinta on alkuvaiheessa”, tutkintaa johtava rikoskomisario Niklander sanoi torstaina. Henkensä menettänyt oli 20-vuotias mies pääkaupunkiseudulta. Kuolemantapaus sattui, kun yhdeksänhenkinen upseerioppilasjoukkue suoritti keskiviikkoiltana liikkuvaa pimeäammuntaharjoitusta ammuntaharjoitusalueella. Poliisin mukaan ”tapahtumaketjun seurauksena yksi upseerioppilas menehtyi ampumahaavasta saamiinsa vammoihin”.
Ehk siis praeguseks on teada, et tabanud kuul ei olnud rikošetist ja politsei ei kahtlusta tahtlikku tapmist vaid see oli õnnetus ning laskja oli keegi ajateenijatest, kuid ülekuulamised ja uurimine kestab kindlasti tuleva aasta alguseni, sest vahepeal on pikad pühad.
http://www.hs.fi/kotimaa/a1450422865665
Tutkinnanjohtaja: Varusmies ei kuollut kimmokkeeseen
Länsi-Uudenmaan poliisilaitoksen rikoskomisario Henrik Niklander kiistää julkisuudessa liikkuneen tiedon, jonka mukaan Hangon Syndalenissa kuollut upseerioppilas olisi saanut surmansa puusta kimmonneesta luodista. ”Poliisi ei ole vahvistanut tällaista tietoa”, Niklander kertoo. Niklanderin mukaan poliisilla on kuulusteltavana useita henkilöitä ampumatapaukseen liittyen. Myös tekniset tutkimukset tulevat viemään paljon aikaa.
”Menee varmasti ensi vuoden puolelle, ennen kuin pystymme kertomaan tapauksesta lisää. Tässä on joulu ja uusivuosikin välissä”, Niklander sanoo. Varusmies kuoli keskiviikkoiltana Merisotakoulun reserviupseerikurssin ampumaharjoituksessa Hangon Syndalenissa. Poliisi epäilee kuolemaan johtaneesta ampumisesta toista upseerioppilasta. Muut paikalla olleet eivät loukkaantuneet tilanteessa.
Poliisi tutkii tapahtunutta törkeänä kuolemantuottamuksena. Rikoksesta epäiltyinä on mahdollisen ampujan lisäksi myös kantahenkilökunnan jäseniä. Poliisi selvittää tapahtumaketjun komentosuhteita, turvaohjeistukseen liittyvän protokollan yksityiskohtia sekä mahdollisia laiminlyöntejä. Poliisi ei epäile ketään tahallisesta teosta.
”Emme voi sulkea pois, että tässä on voinut tapahtua laiminlyöntejä. Tutkinta on alkuvaiheessa”, tutkintaa johtava rikoskomisario Niklander sanoi torstaina. Henkensä menettänyt oli 20-vuotias mies pääkaupunkiseudulta. Kuolemantapaus sattui, kun yhdeksänhenkinen upseerioppilasjoukkue suoritti keskiviikkoiltana liikkuvaa pimeäammuntaharjoitusta ammuntaharjoitusalueella. Poliisin mukaan ”tapahtumaketjun seurauksena yksi upseerioppilas menehtyi ampumahaavasta saamiinsa vammoihin”.
Ehk siis praeguseks on teada, et tabanud kuul ei olnud rikošetist ja politsei ei kahtlusta tahtlikku tapmist vaid see oli õnnetus ning laskja oli keegi ajateenijatest, kuid ülekuulamised ja uurimine kestab kindlasti tuleva aasta alguseni, sest vahepeal on pikad pühad.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Antud juhul taheti parimat aga kukkus välja nagu alati...
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... -vest.html
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... -vest.html
"(●̪●)"
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Iisraeli ajakirjaniku susati noaga sellisesse kohta, mis ei olnud kaitstud, nii et ei saanud pussitada läbi vesti, nagu loo pealkiri ytleb. Loll juhus muidugi.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Kui nn. noakindlal vestil on alasid, mis torkekindlad pole, siis pole selline vest noakindel. Simple as that. Antud juhul ajakirjanik pani vesti selga ja vesti tootnud firma asepresident andis nuga . Kui vest on tõesti nii hea, kui väidetakse, siis peaks hoopis tootjafirma omanik või peaboss selle selga panema ja noa ajakirjaniku kätte andma. Täpselt nii nagu vanasti ja veel tänapäevalgi, kui vastvalminud silla esimese täiskoormusel katsetamise ajal seisab projekteerimise ja ehituskvaliteedi eest vastutav isik silla all.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Isegi kui mõnel vestil on selline kergestihoomatav mitte-noakindel ala, kui sa saad selle koha läbi torgata pussnoaga, nii et sisu saab kahjustada, siis on see ju ikkagi pussitamine, või kutsutakse tänapäeval seda "vestitamiseks" sel juhul? Pigem siis juba metalliga kostitamiseks...Mul võib taskus olla 2 püstolit, aga kui nad mind ei kaitse noa eest, siis on mulle nendest vähe kasu.
Viimati muutis Hydrazine, 28 Veebr, 2016 0:36, muudetud 1 kord kokku.
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=73803637
Kas Soome hotellides saabki toaga koos relva?
"Tunnistaja rääkis aga, et oli püssi juba mitu kuud tagasi pannud relvakappi, mis polnud lukus. Ta oli kindel, et relv oli endiselt kapis, kui ta vendadele nende majutuspaiga ukse lukust lahti keeras."
Kas Soome hotellides saabki toaga koos relva?
"Tunnistaja rääkis aga, et oli püssi juba mitu kuud tagasi pannud relvakappi, mis polnud lukus. Ta oli kindel, et relv oli endiselt kapis, kui ta vendadele nende majutuspaiga ukse lukust lahti keeras."
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Kohutav õnnetus, mille põhjustasid 2 väga lolli inimest. Esiteks relva omanik, kes jättis oma poolautomaatse haavlipüssi laetuna ripakile. Teiseks, peab olema ikka täiesti kliiniline idioot et võtta püss, suunata see oma vennale pähe ja päästikule vajutada, sest muul moel püss pauku ei tee. Soomekeelsetest materjalidest ei ole näha, kuidas relva omanikku karistati, ma oletan, et relvaload tühistati ja relvad korjati ära, võimalik, et sai ka trahvi relva hoidmise reeglite räide rikkumise pärast, mille tõttu laetud relv sattus lolli kätte, kes sellega oma venna maha lasi
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Oli kunagi üks katkise esimese sihikuga Glock.
Omanik vahetas sihiku - keermeliimi ei kasutanud... (jep)
Vedas, et sihik alles jäi (jah)
Omanik vahetas sihiku - keermeliimi ei kasutanud... (jep)
Vedas, et sihik alles jäi (jah)
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Milles siis õnnetus seisnes? Gramm plastikut lendas mingis suunas minema?slider kirjutas:Oli kunagi üks katkise esimese sihikuga Glock.
Omanik vahetas sihiku - keermeliimi ei kasutanud... (jep)
Vedas, et sihik alles jäi (jah)
Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Mitte küll relvaga vaid sõjaaegse lõhkekehaga juhtunud õnnetus: http://virumaateataja.postimees.ee/3643 ... tuses-viga
Väike Ats kord haamriga
roostes mürsku tagus
Pärast ema imestas
kuhu Ats küll kadus
Väike Ats kord haamriga
roostes mürsku tagus
Pärast ema imestas
kuhu Ats küll kadus
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist