41. leht 57-st

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 16 Apr, 2019 11:14
Postitas vtl
kaur3 kirjutas:Sellel teemal on ka varem juttu olnud, miks USA-s paljud politseiüksused on .223 peale läinud. K komando vist ka.
If an operator misses the intended target, the .223 will generally have less wounding potential than some pistol rounds after passing through a wall or similar structure...
http://www.olyarms.com/index.php?option ... &Itemid=26
See jutt pädeb juhul, kui kuul puruneb vastu telliskivi või betooni väikesteks fragmentideks.

Samas .223/5.56 omab aga ligi neli korda rohkem energiat (1800J vs 480J) ja kolm korda suuremat suudmekiirust (990m/s vs 360m/s), kui 9x19 para ning läheb osadest materjalidest sirgelt läbi, seal kus püstolikuul kinni jääb. Miks paljud sisetiirud ei luba oma (eriti mobiilsetesse ja metallist) kuulipüüdjatesse vinti lasta? Need ei pea vindikuuli kinni.
Kui võtame näiteks kõrvutiolevad kipsseintega ruumid ja hakkame piki neid laskma, siis vindikuul jõuab kindlasti kaugemale, kui püstolikuul.
mongol kirjutas:Ja kusjuures tegelikult ainus asi, mis taolist õnnestust pea täielikult välistada saaks, on see, et kontoriruumide seinad laotakse tellistest, mitte ei minda gyproci-teed. Aga mis sa ikka teed, kokkuhoid on siiski peamiselt riigiasutuste teema.
Kes hakkab tänapäeval seinu tellistest laduma? Kui kipskarkass ja betoonpaneel kõrvale jätta, siis laotakse kiviseinad reeglina väikeplokkidest - Fibo, Aeroc vms. On kergem ja saab kiiremini. Aga kergblokist läheb igasugune (täiskaliibriline) kuul sirinal läbi.

Samuti ei ole sarnaselt eelkommenteerijatega ma nõus sellega, nagu telliskivisein "täielikult välistaks" õnnetused juhuslikult lendulastud kuulist. Aga mis siis saab, kui kuul lendab läbi akna või ukse? Või tabab kõrvalseisjat? Või rikošetib kiviseinalt-põrandalt-laepaneelist tagasi? Igale kursandile tuleks sel juhul eraldada oma isiklik, akendeta betoonboks... ja seda veel pehmete seinadega rikošeti vältimiseks. Meenutab veidi hullumaja kirjeldust.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 16 Apr, 2019 16:46
Postitas Walter2
Ühe kunagise kõrgema politseijuhi tsitaat kipub vägisi meelde sellise juhtumi valguses: Politseinikke ohustab nende töös kõige enam rutiin. Soovime vigasaanule kiiret paranemist ja ootame tõe väljaselgitamist.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 16 Apr, 2019 17:37
Postitas vtl
Walter2 kirjutas:Ühe kunagise kõrgema politseijuhi tsitaat kipub vägisi meelde sellise juhtumi valguses: Politseinikke ohustab nende töös kõige enam rutiin. Soovime vigasaanule kiiret paranemist ja ootame tõe väljaselgitamist.
Rutiin on kahtlemata ohtlik. Öeldakse ju, et sõrmed saevad endal otsast vanad, kogenud ja enesekindlad saemehed, mitte noored.

Samas on ohtlik ka rutiini puudumine ehk kogenematus. Näiteks aetakse relva ohutuks tegemisel sassi tegevuste järjekord - kõigepealt salv alt ära, siis tühjakslaadimisliigutus. Nii võibki juhtuda, kus salv jäi alla, relv laetakse omaarust tühjaks, padrun lendas ka välja, kuid uus tuli salvest asemele ning tühilasu ajal käis pauk.

Nii ülalkirjeldatud vigadest kui ka rutiinist tingitud hooletusest päästab ainult mitmekordne, dubleeritud ohutusprotseduur.
* Tühjakslaadimisliigutust võib luku/kelguga lõgistada paar-kolm korda järjest. Kui relvast lendab välja rohkem kui üks padrun, siis on midagi tõsiselt valesti ja tõenäoliselt jäi salv alla;
* Seejärel avad luku ja veendud visuaalselt, et padrunipesa ja lukk(!) on tühi ning salveavast paistab valgus. Hämaras kontrollid kasvõi sõrmega.
* Tühilasu sooritad ka teadaolevalt tühja relvaga ohutus suunas sihtides, mitte juhuslik klõps kusagile suvalises suunas.

Kui ka mõni nendest protseduuridest hooletuse tõttu alt veab, siis ülejäänud peaksid ikkagi õnnetusest päästma.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 16 Apr, 2019 17:59
Postitas Walter2
Küsiks ohutustamise valguses sellise küsimuse - kas kõikidel kaasaegset laskemoona söövatel relvadel on konstruktsiooniga arvestatud et relva tühjakslaadimisel mahub kestaheiteavast väljuma ka terve padrun, mitte ainult padrunikest (mis väljub sealt tavaolukorras lasu sooritamise järgselt)? Mõni padrun koos kuuliga tundub nii kahtlaselt pikk et tekib küsimus kas mingeid relvi laetakse tühjaks ka mingil muul viisil kui luku/kelgu tõmbamisega tagumisse asendisse mille peale padrun automaatselt välja lendab?
Rumal küsimus, vabandan aga pani korra mõtlema. :)

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Apr, 2019 9:53
Postitas vtl
Walter2 kirjutas:Küsiks ohutustamise valguses sellise küsimuse - kas kõikidel kaasaegset laskemoona söövatel relvadel on konstruktsiooniga arvestatud et relva tühjakslaadimisel mahub kestaheiteavast väljuma ka terve padrun, mitte ainult padrunikest (mis väljub sealt tavaolukorras lasu sooritamise järgselt)? Mõni padrun koos kuuliga tundub nii kahtlaselt pikk...
Padrun väljub kestaheiteavast mitte külg ees, vaid diagonaalselt.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Apr, 2019 12:17
Postitas Kriku

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Apr, 2019 20:20
Postitas mongol
vtl kirjutas: Samuti ei ole sarnaselt eelkommenteerijatega ma nõus sellega, nagu telliskivisein "täielikult välistaks" õnnetused juhuslikult lendulastud kuulist. Aga mis siis saab, kui kuul lendab läbi akna või ukse? Või tabab kõrvalseisjat? Või rikošetib kiviseinalt-põrandalt-laepaneelist tagasi? Igale kursandile tuleks sel juhul eraldada oma isiklik, akendeta betoonboks... ja seda veel pehmete seinadega rikošeti vältimiseks. Meenutab veidi hullumaja kirjeldust.
Tore, et kohe üldistatakse. Mu algne mõte oli siiski konkreetselt taolise lolli õnnetuse taolises kohas (relvade käitlemisega seotud suunitlusega ruumides) välistamise nentimine. Aknad, uksed, rikošetid konkreetselt selle õnnetuse juures rolli ei mänginud.
Inimfaktor vedas alt, korralik sein oleks päästnud ja vigastatuks oleks osutunud seinavärv. Vihjasin rohkem vähempakkumiste tulemusel ehitatud überspetsiaalsete ruumide kvaliteedile, mis kätte maksis.

Kogu muusika mu kommentaari taga.

Seda tasub aga ikka meeles hoida küll, et tänapäeval pole linnalahingu võtmes väga mõtet ruume puhastada, lihtsalt ühest maja otsast tuli peale ja hiljem tubade läbikäimise vaev. Vanalinnas on alles vaja tõsisemalt tööle hakata.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Apr, 2019 20:25
Postitas Mudakoon
mongol kirjutas:
vtl kirjutas:

Seda tasub aga ikka meeles hoida küll, et tänapäeval pole linnalahingu võtmes väga mõtet ruume puhastada, lihtsalt ühest maja otsast tuli peale ja hiljem tubade läbikäimise vaev. Vanalinnas on alles vaja tõsisemalt tööle hakata.
Suits sisse ja "cut offid" välja ;)

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mai, 2019 10:41
Postitas sadist
Üks üsna kummaliselt tõlgitud uudis:

https://kroonika.delfi.ee/news/kurioosu ... d=86116691

"Teda süüdistatakse linnas tulirelva kasutamise arvatavas kavatsuses ja vaatamata keelule, surmava relva omamises."

:P

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mai, 2019 16:13
Postitas herman30
sadist kirjutas:Üks üsna kummaliselt tõlgitud uudis:
Pilt on ka natuge kummaline. Mingi imelik photoshop.

Pilt

Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, kohus)

Postitatud: 15 Mai, 2019 10:22
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Tänane PEALTNÄGIJA äffardas teha jätku enam kui pooleaastasele saatele, kus oli juttu keskpolükal lõhkemata püssigranaadist raskelt viga saanud ajateenijast.

Mälu värskendamiseks vt siit:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=495

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 8:19
Postitas Kapten Trumm
Kuidas siis muljed olid?
40 lõhkemata granaati 2000-st lastust pole reaktiivmoona tõrgete %-na teab mis silmapaistev arv.

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 9:30
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Saade oli vägagi huvitav :roll:

Paljastus täiesti uus probleem - kaitseväel näikse nappivat jõudu keskpolüka põhilist sihtmärgiala(-selle ümbrust ka?) regulaarselt puhastada lõhkemata jäänud (misiganes) moonast..
Vähemalt väitsid seda kaks saates esinenud staažikat ex-kaitseväelasest demineerijat - kelle jutus ma ei kahtle..

Paljastus veel teinegi probleem - tundub, et meilolev 40mm püssigranaadimoon ei iselikvideeru - nagu ta seda tehniliste kirjelduste järgi mingi aja möödudes tegema peaks.. mistõttu need keskpolüka pehmesse liivasamblapinnasesse summitud (ja detoneerimata jäänud) püssigranaadid ongi ebaloomulikult kaua ohtlikud..

Selles saates oli kaitseväe poolt "tanki pandud" siis KVPS väljaõppeosak.ülem kol Mati TIKERPUU. Tema väide, et kaitseväe poolt väljalastud 2000+ püssigranaadist olla (talle teadaolevalt?) ainult 40-50tk lõhkemata jäänud, ei tundu mulle tõene..
Esiteks ei tea me, kui palju neist paarist tuhandest on lastud keskpolüka "samblasse" ja kui palju kusagil mujal, kõvema põrkepinnaga (ja selle moona jaoks normaalsemas) taustas..
Teiseks, pooleaastatagune õnnetus peaaegu jala kaotanud ajateenijaga näitas selgesti, kui hädine on kaitseväe "ülevaade" neist lõhkematajäänud püssigranaatidest..

Ja tuletan veelkord meelde - demineerijate väitel lõhkemata jäänud püssigranaadid ei iselikvideerugi.. niiet jama on seal küllaga - vot tak :|


Last but not least - saatest käis läbi ka lause, et polügooni "ohutusohvitser"(-või kuidasiganes selle ametikoha nimetus on) sai ajateenija vigastuse tõttu prokuratuurilt kuriteokahtlustuse.....

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 9:36
Postitas Kapten Trumm
Selle pehme pinnase kohta pole eriti mõtet rõhuda, sest nagu öeldi, granaadil on 2 sütikut, teine on iselikvideerumiseks, kui tabamust ei tulnud (peasütik ei aktiveernud, nt samblasse kukkumisel). Teine probleem oli see KV demineerimise teema - see väljaõppel olev seltskond lihtsalt ei suuda seda ala iga kord koristamas käia. Kui aga ei koristata, püsib samasuguste õnnetuste risk.
Last but not least - saatest käis läbi ka lause, et polügooni "ohutusohvitser"
Arvan, et üks taoline vend ei suudagi iga laskva üksuse sabas käia ja kogu laskmise aja jälgida, et midagi maha ei jäeta.
Ja polükal käival üksusel on suhteliselt pohlad (võõras vara) - lahinglaskmise ajal, eriti kui suurem seltskond laseb, ei ole ka võimalik tähele panna, kas nt 6-st lastud TT relva lasust lõhkesid 4,5 või 6.

Niipalju kui mina seal lasknud või kontrollinud olen, siis polüka esindajat pole näha olnud - tõsi, me laseme ka üldiselt puhkepäevadel. Kuid jah -taolist lõhkemata moona statistikat nagu 40 mm, meil mujalt näidata pole - ilmselt riik-riigile tehinguga suutis GB meile saata midagi, mis päriselt ei kära.

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 12:50
Postitas Veiko Palm
Pealtnägija lugu oli minu jaoks pettumus. Selge lati alt läbijooksmine ja just selles osas, mis puudutab KVKP-d.

Kordan veelkord üle - KVKP-l on mitu sihtmärgiala. Sihtmärgiala terminina on meie keeles äärmiselt ebaõnnestunud. Tegemist EI OLE alaga, kuhu pannakse (jalaväe) sihtmärke lahinglaskmiste ajal, vaid hoopis alaga, kus viiakse läbi kaudtule ja õhuväe pommitamisi. Me peame uue nime välja mõtlema. Inglise keeli on ala nimi UXO Area, ehk lõhkemata lõhkekehade alaga. Teisisõnu on tegemist alaga, kus EI TOHI tavaline inimene (ja ka kaitseväelane) normaaltingimustes üleüldse minna. See on keelatud ja vastavate siltidega tähistatud. Samuti ei ole kavaski UXO-alasid regulaarselt võimalikest (toonitan - võimalikest) lõhkemata lõhkekehadest puhastada. Kui väljapool neid alasid jääb lõhkemata lõhkekehasid, siis need tuleb koheselt tähistada, kutsutakse välja kaitseväe demineerijad ja lõhkekehad hävitatakse. Ja veel - UXO-alad moodustavad alla 4% kogu KVKP aladest.

Tahan öelda, et praktiliselt kõik minu poolt nähtud polügoonid üle maailma tegutsevad samal põhimõttel. Mina erandeid näinud pole.

Mida tegid siis Pealtnägijas nähtud endised kaitseväe demineerijad ja nüüdsed tsiviilisikud sellel alal? Meil on plaanis esiteks selle ala suurust vähendada, kuid teiseks (olulisem) suurendada ala ohutust ja piirata alal toimuvaid tulekahjusid läbi selle, et rajame rohkem teid läbi selle ala. Teedel toimuvat on kergem kontrollida ja vajadusel puhastada ning teisalt piiravad laiemad teed ka tulekahjude ulatust. Kuidas oli RKIK-l mõeldud need tööd läbi viia? Minu hinnangul väga õigesti ja ratsionaalselt - nimelt palgati tsiviilfirma seda teostama. Mina olen rahul - kaitseväe demineerijad saavad tegeleda tähtsamate asjadega. Selle tsiviilfirma alltöövõtjad ongi saates esinenud. Miks nad sellist (minu jaoks) segast juttu rääkisid? Ei tea, ega oska selgitada.