42. leht 57-st

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 12:53
Postitas Veiko Palm
Kapten Trumm kirjutas:Ja polükal käival üksusel on suhteliselt pohlad (võõras vara) - lahinglaskmise ajal, eriti kui suurem seltskond laseb, ei ole ka võimalik tähele panna, kas nt 6-st lastud TT relva lasust lõhkesid 4,5 või 6.
See lause on puhtal kujul trollimine. Mida kuradit?!? Kas Sina kaitseliitlasena esined praegu avaliku lausungiga, et Sinu üksusel KVKP-l käimise ajal on täiesti pohlad, mis teist maha jääb ja kõmmutate kuidas juhtub!!! Ja veel ei suuda te kokku lugeda, ega isegi aru saada, et mitu granaati lõhkes ja mitu lõhkemata jäi?!? Siis tuleb teil ju polügooni kasutamine ära keelata. Või on see jälle puhtal kujul "näpud sügelesid" teema?

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 13:16
Postitas Kapten Trumm
Ära pane sõnu suhu. Meie ei jäta midagi vedelema - kord on majas. Ma lihtsalt viitan sellele, et taoline olukord ei saanukski tekkida, kui kõik lõhkemata kraam üles leitakse (see on võimalik üksnes KOHE seda tehes). Ja seal alal käivad inimesed, mismoodi need sihtmärgid siis tekivad? Ja mismoodi see KUPi vend seal granaadi otsa astuda sai? 40 mm granaadid on kaudtuli või lennuväe relvastuses....?

Mis võib olla motiiv sellel noorel eridemineerijal minna meediasse, kes saab ise oma leiva polüka omanikult? Kihk saada tüli lepingu täitmise üle? Mulle viskas pähe, et ainus loogiline põhjus on, et küllap näeb ta seda ohtlikku kakerdamist pealt ja sõjamehe eetika ei luba silma kinni pigistada?

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 13:50
Postitas mongol
Kapten Trumm kirjutas:Selle pehme pinnase kohta pole eriti mõtet rõhuda, sest nagu öeldi, granaadil on 2 sütikut, teine on iselikvideerumiseks, kui tabamust ei tulnud (peasütik ei aktiveernud, nt samblasse kukkumisel). Teine probleem oli see KV demineerimise teema - see väljaõppel olev seltskond lihtsalt ei suuda seda ala iga kord koristamas käia. Kui aga ei koristata, püsib samasuguste õnnetuste risk.
SD-moona "iselikvideerumine" on paberil tore funktsioon, aga mina pole näinud, et see "self-destruct" oleks toiminud. Granaat kas tabab ja plahvatab või kukub samblasse ning sealt edasi ei ole kindel, kas likvideerub. Võibolla maa all tõesti teeb popsu ära, aga mul on need läinud kirja kui UXO-d ja asukoht nii täpselt kui võimalik ka KVKP ohutusallohvitseridele vastavaid kanaleid pidi läinud. Kukkus ka kord kõvale pinnasteele ja jäi pimedaks. SD-moon oli.. Järeldan, et samblasse jäävadki UXO-d ja edasine protseduur on lihtne.
Otsimas olen lõhkemata granaate käinud vaid piki teed, sest väga kaugele tõesti ei taha sinna samlasse ukerdama minna - lisaks on KVKP ohutusallohvitseridelt alati üle küsitud, kas ikka kehtib see "no-go" tsoon.

Selle UXO-alaga on üldse tore lugu eelmisest aastast, kus oma tegemata tööd üritati pühapäevasõdurite kaela veeretada stiilis "teie tegite, jätsite lõhkemata nänni maha ja jalutasite minema". Lausvale, kõik info UXO-de kohta liikus vastavate asjapulkadeni ja hiljem sai ka tõendid esitatud selle kohta. Sellisena see "probleemitõstatus" ka lõppes. Inetu tegu lihtsalt.

Muus osas - UXO-alad võikski olla puutumatud alad, on kõige ohutum kõigile (v.a. metsloomad ja neist on mul südamest kahju). Lätiski (või oli too Leedus) sama loogika - sildid väljas ja kui ronid, siis ise oled (olid) loll.
Kapten Trumm kirjutas:Ära pane sõnu suhu. Meie ei jäta midagi vedelema - kord on majas. Ma lihtsalt viitan sellele, et taoline olukord ei saanukski tekkida, kui kõik lõhkemata kraam üles leitakse (see on võimalik üksnes KOHE seda tehes). Ja seal alal käivad inimesed, mismoodi need sihtmärgid siis tekivad? Ja mismoodi see KUPi vend seal granaadi otsa astuda sai? 40 mm granaadid on kaudtuli või lennuväe relvastuses....?
Laskmiste läbiviija või relva kontrollija asi on jälgida selliste asjade laskmisel, kuhu granaat lendab ja kas plahvatab. Jääb tõesti mulje, et sul see laskmistel päris nii ei toimi..
Sihtmärgid "tekivad" üldiselt kontrollitud radade kõrvale, kus on kontrollitud pind. Võid ka suvalt välja peale põmmida, aga mis point sellel oleks, kui midagi sihtida pole?

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 13:56
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Hea PALM võiks siin pigem öelda, kas kaitsevägi on käivitanud teenistusliku juurdluse selle kohta, kellest/millest on keskpolükal "maha jäänud" lõhkemata (ja raporteerimata :!: ) püssigranaadid? Või on kaitsevägi seda peale õnnetust ajateenijaga niigi teadnud(-järelikult ka proks teab) - lihtsalt avalikkusele ei öelda // no PEALTNÄGIJA ka ei tabanud küsida :twisted:

UXO aladest // "sihtmärgialadest" - ma tean ka neid asju muidugi..
Jalaväepõhiste lahinglaskmiste sihtmärgiala(de)s tuleb pidevalt käia sihtmärke paigaldamas - mistõttu ongi sellises alas vedelev, lõhkemata ja raporteerimata misiganes moon puhtal kujul kuritegu ning väärib seaduse poolt karistamist täie rauaga..

UXO alas (mida semmivad NATO hävitajad ja kaudtuli) tuleb ka ikkagi teatava regulaarsusega käia - kasvõi ainult põhilisi orientiire parandamas/asendamas.. et ei saa kuidagi ilma demineerijateta.
Ja kas meie keskpolüka UXO ala ning kõige suurem "jalaväepõhine" sihtmärgiala mitte osaliselt ei kattunud omavahel?

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 13:59
Postitas Kapten Trumm
Muus osas - UXO-alad võikski olla puutumatud alad, on kõige ohutum kõigile (v.a. metsloomad ja neist on mul südamest kahju). Lätiski (või oli too Leedus) sama loogika - sildid väljas ja kui ronid, siis ise oled (olid) loll.
Kas saate tegelik probleem oli selles, et seal UXO alal toimuvad endiselt jalaväe laskeharjutused? Jutt on sellest suurest "põllust" selle vaatetorni ees, mis eilegi saates oli. Saatejuhi asjatundmatuse tõttu lihtsalt jäi see selgelt ära näitamata? Sest seal eridemineerijaga kakerdas see saatejuht samal platsil, mida VVP väidab keeluala olevat.

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 15:07
Postitas Veiko Palm
Ma ei saa kommenteerida mitte kuidagi käimasolevat kriminaaljuurdlust. Ega oskakski. Ainuke, mida tean, et kannatada saanud sõdur ei olnud mitte milleski süüdi.
Kapten Trumm kirjutas:Kas saate tegelik probleem oli selles, et seal UXO alal toimuvad endiselt jalaväe laskeharjutused? Jutt on sellest suurest "põllust" selle vaatetorni ees, mis eilegi saates oli. Saatejuhi asjatundmatuse tõttu lihtsalt jäi see selgelt ära näitamata? Sest seal eridemineerijaga kakerdas see saatejuht samal platsil, mida VVP väidab keeluala olevat.
Demineerija (tsiviilisik) pidigi seal alal liikuma - selle jaoks ta sinna palgatigi. Mina ei tea, miks ja kuidas sattus sinna Pealtnägija saatejuht. Ja ma ei tea, milles seisnes saate tegelik probleem, ütlesin juba, et minu jaoks jäi see segaseks.

UXO alale lastakse ka muid asju. Ka UXO-alale võib liikuda vastava ettevalmistuse/varustusega inimesed, seda ju see tsiviilfirma seal teebki. Meie tahame kõik võimalikud lõhkemata lõhkekehad jätta just nimelt UXO-alale, kus tavapäraselt on liikumine keelatud. Ning ma ei väida seda, see on niimoodi. Ma ei oska enam selgemini seletada.

Me teeme kõik endast oleneva, et meie kõik harjutused oleksid läbi viidud maksimaalselt ohutult, kuid kaitseväe kõikidel õppustel on teatud ohutase alati sisse programmeeritud, sest tegemist on ikkagi väga suure hävitusjõuga relvadega. See ei ole mingi vabandus vigastada saanud poisi juhtumis, vaid lihtlabane fakti tõdemine. 100% garantiid ei saa keegi anda. Kuid laused stiilis "keskpolügoon on miiniväli" või "jäi maha lugematult lõhkemata lahingumoona" või "keskpolügoonil liikumine on eluohtlik" on ilmselge liialdus ja otsene valetamine.

Ja sellele küsimusele
Kapten Trumm kirjutas:Mis võib olla motiiv sellel noorel eridemineerijal minna meediasse, kes saab ise oma leiva polüka omanikult? Kihk saada tüli lepingu täitmise üle? Mulle viskas pähe, et ainus loogiline põhjus on, et küllap näeb ta seda ohtlikku kakerdamist pealt ja sõjamehe eetika ei luba silma kinni pigistada?
ei oska mina eriti hästi vastata. Mina inimese sisse ei näe. Mina tean küll seda, et need mõlemad saates esinenud ei olnud otse palgatud vaid alltöövõtjad.

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 16:05
Postitas Kapten Trumm
Me teeme kõik endast oleneva, et meie kõik harjutused oleksid läbi viidud maksimaalselt ohutult, kuid kaitseväe kõikidel õppustel on teatud ohutase alati sisse programmeeritud, sest tegemist on ikkagi väga suure hävitusjõuga relvadega. See ei ole mingi vabandus vigastada saanud poisi juhtumis, vaid lihtlabane fakti tõdemine. 100% garantiid ei saa keegi anda. Kuid laused stiilis "keskpolügoon on miiniväli" või "jäi maha lugematult lõhkemata lahingumoona" või "keskpolügoonil liikumine on eluohtlik" on ilmselge liialdus ja otsene valetamine.
Kindlasti on siin probleem Pealtnägija ajakirjaniku väheses teema hablamises, justnimelt hablamises st suutmatuses asja konteksti asetada ja seeläbi objektiivsus kannatab. Probleemist arusaamine veits taustateadmisi ning tavainimesele jääb saatest vale mulje, sest probleem on, aga mujal.

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 16 Mai, 2019 17:35
Postitas Mudakoon
Kodanik Trumm ei peagi märkama ohutusallohvitseri , see inimene teeb oma tööd ja suhtleb reeglina harjutuse vastutava läbiviijaga seda nii nädala sees ja vahetusel , nii päeval kui öösel. Tema on see mees, kes annab alad üle , et seal midagi üldse toimuda tohiks (lahmid huupi asjast midagi teadmata).
KVKP ei ole mingi miiniväli , uxo ala on tähistatud kõigile arusaadavalt ja piisavalt. ( hüppad rongi alla ja süüdi on Edelaraudtee?)Ka on sinna võimalik vajaldusel paigaldada sihtmärke.
Trumm , polüka omanik on riik aga Meos on erafirma palgal .
Jäägem faktide juurde....

Re: Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, koh

Postitatud: 17 Mai, 2019 12:47
Postitas mongol
Mudakoon kirjutas:KVKP ei ole mingi miiniväli , uxo ala on tähistatud kõigile arusaadavalt ja piisavalt.
Pole tänavu sinnakanti sattunud, viimasel sügisel mingit märgistust ma küll ei näinud. Ohutus-AO poolt näpuga (vabandust, käega) näitamine ei lähe vist selle arusaadava ja piisava märgistuse alla..?

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Mai, 2019 13:19
Postitas Mudakoon
No möödund teisipäeval olid tähistused veel alles , hetkeseisu ei tea ;) On märgid mis tähistavad võimalikku plahvatusohtu ja märgid mis näitavad "ära näpi , käpi ega topi".
Ja sellest hoolimata on seal pea igapäevaselt tsiviilkodanikest seiklejaid kellele üritatakse teha selgitustööd ja keda see ei koti.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 17 Mai, 2019 15:00
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
http://www.stena.ee/blog/insajt-na-tsen ... -snaryadov

Narvavenelaste sait on kõvasti vaeva näinud ja abs. kogu selle ca 20min kestnud keissi PEALTNÄGIJAst ära tõlkinud // oma saidile paigutanud.. no ma pole märganud, et nad varem mõne eestikeelse TV-saate tõlkimisse niiipallu oleks panustanud :P

Aga - nagu ksf PALM on öelnud - saade oligi nõrk.
Nõrk seepärast, et PEALTNÄGIJA ei jõudnud mitte krd mingite järeldusteni - ehkki kogu probleemistik sõna otseses mõttes laotati nende ette laiali :oops:

Ja probleemsed kohad tolles keissis on:
-- KV keskpolügoonil tema kitsuse tõttu samahea kui ei olegi nn "UXO-ala" (elik siis tavakasutaja jaoks NO-GO ala) - ainult tinglikult võib selleks pidada sihtmärgialasid nr 1 ja 2 (SM1 ja SM2), sest need on keskpolügooni neljast sihtmärgialast ja neljast laskeväljast ainsad, kuhu on lubatud kaudtuli..
-- mõlemad nimetet sihtmärgialad haakuvad tihedasti keskpolügooni kesksete laskeväljadega ning reaalne piir nende vahel ilmselt samahea kui puudub..
-- kõigil mainitud neljal sihtmärgialal ja neljal laskeväljal on kaitseväe koduka andmetel tänaseni lubatud polügooni liivasamblapinnasele vastunäidustet 40mm püssigranaatide semmimine..
-- lõhkematajäänud püssigranaatide arvestamise süsteem keskpolügoonil ilmselt kriitikat ei kannata ja/või on see formalistlik..
-- keskpolügooni tingliku UXO ala regulaarne puhastamine näikse kaitseväele ka ülejõu käivat - niisama kui ka selle ala selge piiritlemine // eraldamine jalaväepõhiste lahinglaskmiste sihtmärgiala(de)st..
-- ja kõige lõpuks panevad ka USAst pärit(-olid vist?) püssigranaadid ullu keeldudes kategooriliselt iselikvideerumast - nagu nad seda lõhkematajäämise korral tegema peaksid..

Et jama kuipallu - aint PEALTNÄGIJA poisikestele ei jõudnud sest kõigest samahea kui mitte essugi kohale :lol:


P.S.
avalikku infot keskpolügooni sihtmärgialadest // laskeväljadest vt siit:
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/Harjutu ... skpolygoon

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 07 Juun, 2019 10:13
Postitas Kriku
Eelmisel ning üle-eelmisel leheküljel arutatud õnnetusest politsei kiirreageerijaga: Kolleegi tulistanud kiirreageerija tegi vea vea järel.
Georgi Beltadze, reporter
Kõik, mis sai minna valesti 15. aprilli pealelõunal Tallinnas kiirreageerijate puhkeruumides – enne kui üks töökaaslane lasi oma relvast teist –, ka läks, nähtub politsei sisejuurdlusest.

Kell on umbes kaks päeval. Üks 30-aastane kiirreageerija teeb Maarjamäel Sisekaitseakadeemia alal asuvates politsei kiirreageerimisüksuse puhkeruumides püstolkuulipildujaga Heckler & Koch MP5 nii-öelda kuiva trenni. Mees mängib magamistoas läbi relva ohutuks tegemist. Ta valmistab end ette sellesama relva koolituseks.

Drill näeb MP5 puhul lihtsustatud kujul välja järgnevalt. Salv alt ära. Relv puusale ja vintraud osutatud ohutusse suunda, tavaliselt üles. Ühe käega hoiad kinni püstolkäepidemest, nimetissõrm päästikukaitsmel. Kallutad relva algul vasakule ja tõmbad siis teise käega vinnastuskäepideme tagumisse asendisse. Seejärel pöörad relva kergelt paremale ja kontrollid vaatluse teel, et padrun on vintrauast väljas. Seejärel vabastad vinnastuskäepideme ja lased relva liikuvatel osadel ette liikuda. Asetad kaba õlga, sihid ohutus suunas ja vajutad päästikule. Siis peaks tulema plõks ehk tühilask. Seejärel kaitseriivistad relva.

Ja nii mitu korda.

30-aastane kiirreageerija on oma ala professionaal. Enne kui ta Põhja prefektuuri tuli, oli ta juba pikalt samas valdkonnas töötanud. Sellise kogemuste pagasiga mees ei tohiks naljalt eksida. Mis siis ikkagi valesti läks, et tema 24-aastane kolleeg sai kuulitabamuse ja eluohtlikult viga?

Hajameelsusest või mingil muul põhjusel jääb kiirreageerijal tol pärastlõunal aga padrun rauda. Ning ohutu suund on tema jaoks valge kipssein otse voodi kõrval. Lisaks hoiab ta relva tühilasu ajal paralleelselt põrandaga. Miski, mis on sellises olukorras pigem tavatu.

Ja kui laskja päästikule vajutab, siis läbistab kuul esmalt kipsplaadi – ning seejärel teisel pool seina köögis seisva kolleegi keha. Kuul siseneb temasse selja tagant vasaku abaluu alt ja väljub õla juurest. Sealt edasi lendab see vastu külmkappi.

Juhtumit näeb magamistoa ukse juurest pealt kolmas kiirreageerija. Nii tema kui ka laskja tormavad kannatanule appi, sest too kukub kuulitabamusest pikali ja hakkab valust karjuma.

Kuna kiirreageerijad oskavad esmaabi anda, peatavad nad ise verejooksu. Kohe teavitatakse oma juhti. Samuti helistatakse häirekeskusesse. Kohale tuleb kiirabi, kes viib kannatanu otse haiglasse operatsioonile, mis kestab mitu tundi, sest vigastus on eluohtlik. Praegu on kuuli saanud politseinik taastumas.

Eksis nelja punkti vastu

«See kiirreageerija, kes lasu tegi, eksis nelja punkti vastu, mis kehtivad meie organisatsioonis relvadega ümberkäimisel,» ütleb Postimehele politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra, ja hakkab neid loetlema.

Esiteks, selliseid harjutusi ei tehta ametiruumides.

Teine põhimõte ütleb, et kuivtrenni ei tehta pärislaskemoonaga. See tähendab, et relva ohutuks tegemise drilli tehakse kas padruniteta või spetsiaalsete padrunitega.

Kolmas punkt keskendub suunavalikule. Spetsiaalsetes ruumides on selleks liivakastid, kuhu tehakse tühilask, vinttoru alla suunatud. Kui ollakse tiirus, siis tehakse lask märgi või betoonseina nurga suunas, et rikošetti vältida.

«Aga talle (kiirreageerijale – G. B.) kangastus mõte, et sein on turvaline. Ta ütleb, et tegelikult ta teadis, et tegemist on kipsseinaga ehk see ei hoia kuuli kinni, aga trenni tehes ta seda endale ei teadvustanud,» kommenteerib Vahtra.

Neljas punkt nõuab, et tuleb visuaalselt üle kontrollida, kas tühilasu sooritamine on turvaline. Vajadusel peab ka näpuga üle kontrollima, et padrunipesa on enne tühilasu tegemist tühi. «See raputas meie asutust. Inimesed on nüüd tunduvalt tähelepanelikumad selle puhul,» leiab Vahtra.

«Piisavalt karm karistus»

Juhtunust hoolimata saavad kiirreageerijad omavahel hästi läbi. Tulistaja püüdis olukorda heastada, käis haavatut isegi haiglas vaatamas, otsis võimalusi, kuidas kahjud või haiglakulud ise hüvitada. Kuuliga pihta saanud politseinik ei kanna aga eksinud kolleegi vastu mingit vimma. Ta ütles, et ta ei soovi juhtunu pärast kolleegile mingeid pahandusi. «Okei, juhtus, õpime kõik sellest,» oli tema sõnum.

Sellegipoolest alustati juhtunu asjus nii kriminaalmenetlust ettevaatamatusest tervisekahjustuse põhjustamise eest kui ka distsiplinaarmenetlust PPA sisereeglite vastu eksimise pärast.

Kuivõrd mõlemad asjaosalised – nii lasu teinud kiirreageerija kui ka tema kuulitabamuse saanud kolleeg – avaldasid soovi omavahel leppida, otsustas prokurör süüdistust mitte esitada ja lõpetada kriminaalasi lepitusmenetlusega. Samuti mängis siin rolli, et kiirreageerija oli valmis kahjud ise heastama.

Distsiplinaarmenetlus lõppes aga noomitusega. «Õnnetus oli küll raske, aga lõppes hästi. Tundub, et see teine ametnik paraneb ilusasti. Mingeid tüsistusi ei teki. Seepärast otsustasime, et noomitus oli piisavalt karm karistus, mõistmaks oma teo tagajärgi ja hoidumaks tulevikus sellisest olukorrast,» lausub Vahtra.

Võimalikud oleksid olnud tegelikult veel järgmised valikud: teenistusest vabastamine, teenistusastme alandamine ja rahaline karistus.

«Kui inimene põhjustab varalist kahju, siis on võimalus pidada palgast kinni tekitatud kahju summa. Kui see on aga vääritu käitumine, siis me kas noomime või alandame teenistusastet. See peab olema mõjus. Üldiselt tuleb teenistusastme alandamist ette väga harva, see on raskeim karistus, mida kohaldatakse juhul, kui toime pandud teol on ülirasked tagajärjed. Sagedasim karistus on noomitus,» selgitab Vahtra.

Ka profid eksivad

Vahtra ütleb, et PPA ei pidanud põhjendatuks inimest ametist vabastada, sest tema eksimine ei olnud pahatahtlik, vaid pigem tingitud hooletusest. «Usun, et inimene on oma karistuse saanud teadmisega, et ta pani oma kolleegi eluohtlikku olukorda,» selgitab ta.

Vahtra toonitab, et selliseid õnnetusi tuleb ​PPAs ikka ette. Kuna organisatsioon on suur (umbes 3600 politseiametnikku), juhtub intsidente paratamatult, aga harva, eriti selliste raskete tagajärgedega nagu kiirreageerijate puhul. «Näiteks lastakse lasketiirus reis või jalg läbi, kui asetatakse relva kabuuri,» toob politseinik välja.

Postimehe küsimusele – viidates mõne aasta tagusele juhtumile, kus vaba päeva tähistava purjus kiirreageerija teenistusrelvast sai Lasnamäel tema joomakaaslane surma ja politseinik mõisteti õigeks –, kas juhtunust tasub välja lugeda, justkui oleksid kiirreageerijad probleemsed, vastab Vahtra: «Need juhtumid on väga erinevad ning kuigi mõlema keskmes on kiirreageerija, ei saa öelda, et kiirreageerijatega tuleks rohkem ette vahejuhtumeid.»

Ta nendib: «Nad on tegelikult profid. Nad teevad tõsist ja ohtlikku tööd. Statistiliselt ei ole näha, et stressist põhjustatud eksimusi oleks võrreldes teiste politseinikega rohkem. Seda kindlasti mitte. Vastupidi, mulle tundub, et neil inimestel on stressi vähem. Nad kõik on oma töö suured fännid ja teevad seda hingega.»

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 07 Juun, 2019 15:06
Postitas vtl
Kriku kirjutas:Eksis nelja punkti vastu
«See kiirreageerija, kes lasu tegi, eksis nelja punkti vastu, mis kehtivad meie organisatsioonis relvadega ümberkäimisel,» ütleb Postimehele politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra, ja hakkab neid loetlema.

Esiteks, selliseid harjutusi ei tehta ametiruumides.
Teine põhimõte ütleb, et kuivtrenni ei tehta pärislaskemoonaga.
Kolmas punkt keskendub suunavalikule. Spetsiaalsetes ruumides on selleks liivakastid...
Neljas punkt nõuab, et tuleb visuaalselt üle kontrollida, kas tühilasu sooritamine on turvaline.
Ma olen absoluutselt nõus sellega, et live moonaga ühika magamistoas trenni EI tehta... AGA professionaal PEAB olema suuteline relva ohutult tühjaks laadima igas olukorras. Reaalelus ON sul pärislaskemoon, reaalelus EI ole sul tühjakslaadimisel alati liivakasti või kuulipüüdjat ja tegevuse asukoht võib olla kus iganes. Kasvõi kellegi magamistoas. Seega ainus asi, mis reaalselt selle õnnetuse põhjustas, oli hooletus või viga relva ohutustamisel ja/või kontrollimisel.

Ma ei tea, kas tal jäi salv alla ja tühjendamisega tõmbas sealt uue padruni rauda või jäi eelmine padrun padrunipesasse kinni. Igatahes seda pauku ei oleks tohtinud juhtuda. Kõik ülejäänud asjad (ära harjuta eluruumides, pärismoonaga, relv ohtlikus suunas) oleksid pidanud ohutust dubleerima ja kolleegi vigastuse ära hoidma, aga reaalselt põhjustas õnnetuse ikkagi relvakontrolli puudulikkus.

Aga ega sellest enne aru ei saa, kui laks omal ära käib.
Mul oli loll juhus ühel võistlusel. Lasin terve võistluse ilusti ära. Kohtunik ütleb: "kui oled lõpetanud, lae tühjaks ja näita ette". Võtan salve alt, panen peo kestaheite ava alla ja tõmban luku taha. Padrunit millegipärast pihku ei kukkunud. No ju siis lendas salveavast või kuskilt kõrvalt maha. Vaatan luku sisse, padrunipesa paistab tühi. Näitan kohtunikule avatud lukuga püssi, kohtunik ka näeb (või siis PEAKS nägema!), et padrunipesa on tühi ja annab järgmise käsu: "kui on tühi, tühilask, lukk lahti".
Suunan püssi märkidele (ohutu suund!), sooritan kontroll-lasu ja "KÕMAKI" - käib pauk.
Mina sain (pärast suurepäraselt sooritatud võistlust) muidugi selle juhulasu eest DQ (diskvalifitseerimise sellelt võistluselt), aga kuna ohutus oli tagatud ja kontroll-tühilask sooritati sihitult märkide suunas, siis midagi hullu ei juhtunud peale selle, et võistlus pekkis.

Siiamaani ma ei tea, kas padruni tagumine ots oli oksüdeerunud ja ei paistnud välja või jäi padrun kuidagi tahatõmmatud lukupea külge kinni, ei visatud välja ning viidi luku etteliigutamisega uuesti pesasse.

Igatahes õppisin ma sellest seda, et nüüd ma kontrollin iga kord topelt üle, kas padrun sai ikka pesast välja. Tavaliselt lõgistan lukku kaks-kolm korda edasi-tagasi ja vaatan väga hoolikalt kogu luku sisemuse üle.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 07 Juun, 2019 16:20
Postitas mart2
Mulle jäi silma üks teine nüanss -
Kriku kirjutas: … Juhtumit näeb magamistoa ukse juurest pealt kolmas kiirreageerija. Nii tema kui ka laskja tormavad kannatanule appi, sest too kukub kuulitabamusest pikali ja hakkab valust karjuma...
Mees harjutab vales kohas ja reegleid rikkudes ning pealt nägev kolleg on vait …

Mulle tundub, et see polnud antud seltskonnale mitte esimene kord niimoodi "lihtsustatult" harjutada.:dont_know:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 09 Aug, 2019 7:43
Postitas sadist
Siit varem läbi käinud juhtumi järg:

https://www.ohtuleht.ee/973091/kohus-ar ... dionnetust