Kas kellelgi on täpsemaid andmeid Rahe kuuli lennukaare kotha?
Sain sellise tabeli nagu fotol pannes JBM kalkulaatorisse algandmeteks:
• Kuuli kaal 62gr ja ball.koef. 0,151
• Kuuli algkiirus 870m/s mõõdetuna 4m kauguselt
(võtsin Wikis olevast tabelist relva raua pikkuse järgi (https://en.wikipedia.org/wiki/5.56%C3%9745mm_NATO)
• Sihiku kõrgus rauast 7,2cm (hindasin silma järgi – kas keegi saab palun üle mõõta?)
• 15C 50% õhunsiikust 0m kõrgusel merepinnast
Tulemused:
100m = +4,7cm
200m = 0
300m = -26,2cm
400m = -80,9cm
Kalkulaator: https://www.jbmballistics.com/cgi-bin/jbmtraj-5.1.cgi
R20 Rahe lennukaar?
Re: R20 Rahe lennukaar?
...ja kui teha samade algandmetaga arvutus, kus algkiiruseks on 900m/s, siis:
100m = +4,1 cm
200m = 0
300m = -24 cm
400m = -74 cm
100m = +4,1 cm
200m = 0
300m = -24 cm
400m = -74 cm
Re: R20 Rahe lennukaar?
Natuke ümardades saaks teha siis sellise tabeli:
Re: R20 Rahe lennukaar?
..ja kui veidi veel lihtsustada ja siluda, siis selline võks olla hea tabel:
Re: R20 Rahe lennukaar?
5.56x45 kaliibri ja AR platvormil relva (mille alla läheb ka R20 RAHE) lennukaare suurusjärk ongi selline:
25 meetri peale sisselastud relva teine null on ~300...330 m kandis. Trajektoori erinevused +/-25 cm kuni 400 m kaugusele;
50 meetri peale sisselastud relva teine null on 200 m kandis. Trajektoor lamedam, keskel +5cm, aga peale 250 m hakkab kiiresti kukkuma.
100m nulliga trajektoor väga lame, erinevused 2 cm, aga üle 200 m hakkab väga järsult kukkuma.
Täpne trajektoor sõltub juba konkreetsest moonast (kiirusest, kuuli kaalust, ballistilisest koefitsendist), relvaraua pikkusest, tihedusest, kulumisest, sihikuliini kõrgusest, temperatuurist, õhuniiskusest jms. detailidest ning tuleks konkreetse relva peal antud olude korral välja mõõta.
Allpoolviidatud näidisgraafik on tehtud mõnevõrra kergema moonaga, aga üldine pilt on sarnane. Sihikuliini kõrguseks on võetud 6,6 cm.
25 meetri peale sisselastud relva teine null on ~300...330 m kandis. Trajektoori erinevused +/-25 cm kuni 400 m kaugusele;
50 meetri peale sisselastud relva teine null on 200 m kandis. Trajektoor lamedam, keskel +5cm, aga peale 250 m hakkab kiiresti kukkuma.
100m nulliga trajektoor väga lame, erinevused 2 cm, aga üle 200 m hakkab väga järsult kukkuma.
Täpne trajektoor sõltub juba konkreetsest moonast (kiirusest, kuuli kaalust, ballistilisest koefitsendist), relvaraua pikkusest, tihedusest, kulumisest, sihikuliini kõrgusest, temperatuurist, õhuniiskusest jms. detailidest ning tuleks konkreetse relva peal antud olude korral välja mõõta.
Allpoolviidatud näidisgraafik on tehtud mõnevõrra kergema moonaga, aga üldine pilt on sarnane. Sihikuliini kõrguseks on võetud 6,6 cm.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist