klaasgranaat?

[alex]

tean et sakslased kasutasid aga kust see pärit on?

http://pildid.ee/displayimage.php?album=8168&pos=0
http://pildid.ee/displayimage.php?album=8168&pos=1

[soadf]

Vot pole sellist n8inudki veel.Asi v8ib nii ka olla ,et seal sees on 8hug reageeriv aine ,mis tekkitab tossu.

[stilett]

Kes viitsib vene keeles lugeda, siis lugege siit:

http://www.weltkrieg.ru/ammunition/Blendkorper/

[paul]

http://www.inert-ord.net/ger03a/gerat/index.html

ingl k kah.

[alex]

neid tilgakujulisi saksa omi olen näinud, sestap küsisingi kas keegi teab midagi kera kohta mille pildid üles panin

[EOD]

Blendkörpereid oli kaks mudelit. See pole kumbki.
Glashandgranate kõrgus oli 79mm, sütikuga 110 mm. Läbimõõt 58 mm. Sütik "Brennzünder 39", sama, mis munagranaadil. Korpuse välispinnal oli valatud ruudukujuline muster. Kaas plekist. Valmistati neid sõja lõpus suur kogus, kuid vägedesse need granaadid praktiliselt ei jõudnud ja liitlased hävitasid laovarud.
See kerakujuline midagi meenutab, kuid mida? Kas korgi sisemusest pildi saaks panna? On see pilu läbiv?

[soadf]

Leningradi blokkadi aegu kasutati ka mingeid kodukootud kahureid,siis tulistastid klaasgranaatidega ,mis olid s88teainet t8is.

[oliver]

Ampulliheitjad oli ametlik nimi.

[EOD]

Ampulliheitja "Ampulomjot" kaliiber oli 120 mm. Metallist sfäärilised ampullid AŽ-2 sisaldasid süütevedelikku KS.
Oli ka "Butõlkomjot". Lasketoru ehk "mortirka" kinnitus vintpüssi rauale. Lahingumoonaks olid tavalised süütepudelid, mis tulistati välja paukpadruni abil. Mitu protsenti pudelitest juba laskmisel purunes, võib vaid arvata.

[alex]

EOD - pilu ei ole läbiv. Korgi sisemusega on nii et kuna selle kera sees olev sisu peaks ju õhuga kokku puutudes reageerima(kui see granaat on) siis pole eriti isu seda lahti keerata. Samas jääb arusaamatuks splindi taoline traat läbi korgi. pealtnäha pole tal mingit otstarvet kui et ehk nööri otsa riputamine

[EOD]

Kui sel keral ikka militaarne päritolu on, siis pakuks välja, et Blendkörperi vene analoog. Seega võib sisaldada ärritava toimega mürkainet, nagu klooratsetofenooni lahus või kloorpikriin. Splindi külge võis tõesti kinnituda nöör, et kera saaks lingu põhimõttel kaugemale visata. Muidugi on see kõik spekulatsioon.
Saksa poolel oli veel kasutusel pisargaasiampull punkritest meeskonna väljasuitsutamiseks. Kujult tavaline meditsiinis kasutatav ampull läbimõõduga 18 mm ja pikkusega 90 mm, kuid põhjas oli süvend paiskelaenguga ja mastiksiga kinnitatud 12 cm pikkuse süütenöör. Ampulli õhukeste seinte tõttu purunes see tõenäoliselt juba punkri põrandale kukkudes.
I MS aegsetes keemiamürskudes oli mürkaine rohelises klaaspudelis, 76 mm gaasimiinis (leichte Gasmine) otse metallkorpuses. Teadaolevalt Eesti alal kummaski sõjas surmavaid mürkgaase ei kasutatud ja sellise lahingumoona leidmine on ebatõenäoline.