Šokipadrun
Pole küll suurem asjatundja aga paukpadrunitega laskmisel nii 7,62 x 39 kui ka 5,45 x 39 mm kasutatakse paukpadrunitega laskmise otsikut. Ilma otsikuta lastes relv ümber ei lae ja seda tuleb teha käsitsi.
5,45 x 39 mm paukpadrun on valge plastikkuuliga ja laskmiseks kasutatakse samuti paukpadruniga laskmise otsikut. Kui mälu ei peta siis viimasega ei tohigi lasta ilma otsikuta - vähemasti ametlikult. Lähemal, kui 10 m olevate inimeste pihta sihtimine keelatud(see siis nõuka aegsete määrustike järgi).
On tulnud ka ette 5,45 x 39 mm paukpadruneid mis on sarnased 7,62 x 39 mm kokkupressitud otsaga padrunitega - kuid kas nad on mõeldud kasutamiseks paukpadrunitena või muuks seda ei tea?
5,45 x 39 mm paukpadrun on valge plastikkuuliga ja laskmiseks kasutatakse samuti paukpadruniga laskmise otsikut. Kui mälu ei peta siis viimasega ei tohigi lasta ilma otsikuta - vähemasti ametlikult. Lähemal, kui 10 m olevate inimeste pihta sihtimine keelatud(see siis nõuka aegsete määrustike järgi).
On tulnud ka ette 5,45 x 39 mm paukpadruneid mis on sarnased 7,62 x 39 mm kokkupressitud otsaga padrunitega - kuid kas nad on mõeldud kasutamiseks paukpadrunitena või muuks seda ei tea?
Paukpadrunitega laskmisel kasutati jah nii 5,45 kui 7,62 mm AK mudelitel kaliibrist väiksema avaga otsakut, et relv ümber laeks.
7,62 paukpadrunid olid tähekujuliselt valtsitud suudmega, 5,45 õõnsa plastkuuliga. Oli juhus, kus ca 7 meetri pealt tulistas soldat teisele plastkuuliga tagumiku pihta ja sellest jäi sinikas. Kui mälu ei peta, siis tulistas otsakuta relvast.
5,45 mm tähekujuliselt valtsitud suudmega padrunid on küll olemas, kuid vist ainult püropadrunitena kasutamiseks, mitte AK/RPK-74 jaoks.
Püstoli omadest olen kokku puutunud .45 ACP šokipadrunitega näiteks lennukikaaperdajate vastu kasutamiseks. Kuuli plastmantlis on mingi želeetaoline aine imepeente pliihaavlitega. Kehasse ei tungi, kuid jätab suure sinika ja tekitab valušoki. Samuti ei purusta survestatud lennuki illuminaatorit ega läbi lennukikeret.
7,62 paukpadrunid olid tähekujuliselt valtsitud suudmega, 5,45 õõnsa plastkuuliga. Oli juhus, kus ca 7 meetri pealt tulistas soldat teisele plastkuuliga tagumiku pihta ja sellest jäi sinikas. Kui mälu ei peta, siis tulistas otsakuta relvast.
5,45 mm tähekujuliselt valtsitud suudmega padrunid on küll olemas, kuid vist ainult püropadrunitena kasutamiseks, mitte AK/RPK-74 jaoks.
Püstoli omadest olen kokku puutunud .45 ACP šokipadrunitega näiteks lennukikaaperdajate vastu kasutamiseks. Kuuli plastmantlis on mingi želeetaoline aine imepeente pliihaavlitega. Kehasse ei tungi, kuid jätab suure sinika ja tekitab valušoki. Samuti ei purusta survestatud lennuki illuminaatorit ega läbi lennukikeret.
Proovisin siis ära.
Märgiks oli umbes 4mm paksune tugev, pressitud papp (või puitlaastplaat, raamaturiiuli tagaseinast pärit). Rippus vabalt naela otsas.
Umbes 10 meetri kauguselt lastud. Kuul sisaldas 20X25mm tugevast riidest kotikest, selles pisikesed haavlid (üks haavlitest on pildil ka näha). Pehme märgi vastu lennates jääks kotike tõenäoliselt terveks.
Kuulipüüdjat katnud kummile ei jätnud mingit jälge, kotike vedeles selle ees maas. Valgest plastikust polnud jälgegi.
Püstoli CZ 75D Compacti laadis ümber korralikult, pauk oli nagu pauk ikka.
Märgiks oli umbes 4mm paksune tugev, pressitud papp (või puitlaastplaat, raamaturiiuli tagaseinast pärit). Rippus vabalt naela otsas.
Umbes 10 meetri kauguselt lastud. Kuul sisaldas 20X25mm tugevast riidest kotikest, selles pisikesed haavlid (üks haavlitest on pildil ka näha). Pehme märgi vastu lennates jääks kotike tõenäoliselt terveks.
Kuulipüüdjat katnud kummile ei jätnud mingit jälge, kotike vedeles selle ees maas. Valgest plastikust polnud jälgegi.
Püstoli CZ 75D Compacti laadis ümber korralikult, pauk oli nagu pauk ikka.
Mingil määral siis vast sarnane kirjeldatud .45 ACP padruniga, kotike või želee hoiavad haavlid koos, kuid tabamisel läheb želee/haavlitäidisega pihtamislaeng vast rohkem "pannkoogiks" ja löök jaotub suuremale pinnale.
Muidugi näiteks noaga ründaja vastu kasutades on järgnevates protseduurides väike eelis olemas, et ründajat mitte kuuli, vaid haavlikotikesega tulistasid. Ei tohi ju liigselt ohustada head inimest, kes sind nalja pärast vaid veidi suskida tahtis.
Teisest küljest tuleb "vaese kannatanu" ravikulud, invaliidsuspension, Pronksiööl omandatud Armani ülikond... Sul ikks kinni maksta.
Paadunud stagnandina kasutaksin ise ikka vana head kuuli.
Muidugi näiteks noaga ründaja vastu kasutades on järgnevates protseduurides väike eelis olemas, et ründajat mitte kuuli, vaid haavlikotikesega tulistasid. Ei tohi ju liigselt ohustada head inimest, kes sind nalja pärast vaid veidi suskida tahtis.
Teisest küljest tuleb "vaese kannatanu" ravikulud, invaliidsuspension, Pronksiööl omandatud Armani ülikond... Sul ikks kinni maksta.
Paadunud stagnandina kasutaksin ise ikka vana head kuuli.
Arvan, et lasin neid utsebka ajal mõni sada vähemalt. Tõsi, kompensaatori asemel käib spetsiaalne "jorn" sinna asemele. Ta ei olnud minumeelest väiksema kaliibriga kui raud. Samas suurima austusega EOD vastu, ma ei vaidle. Lasime ka sellest oksal rippuvat buslatti ja see veidi kõikus, kuid seda ei läbistanud miski. Lööb selle "kuuli" peenemaks pulbriks ja eks näkku saades selle sodiga võib ka vast mõne pimedaks lasta. Lähedalt ka vast sinika saada. Automaat-tuld sai aga 100% anda. Tavalise kompensaatoriga aga ei jõudnud ära vinnastada, vaid pidid käsitsi vinnastama ja seejärel said 1 lasu teha. Neid padruneid kutsuti vene armees "holostõe"jackpuuk kirjutas:Kamraad, miks sa valeinfot levitad, kas veab mälu alt, või pole sa neid kunagi kasutanud tegelikult?fireman kirjutas:Kas tegemist selle valge otsaga padruni puhul ei või olla paukpadruniga? Püstolitel peaks see suutma uuesti vinnastada? Pole küll sellist püstolil kohanud kuid näiteks AK74 on ka selline moon olemas, mis on võimeline ka automaat tuld andma. Seda olen ise kasutanud.Haiget küll sellega paari meeti pealt ei saa ja see tolmustub. Kasutatakse ikka laengut ka, lisaks tongile.
AK-74 paukpadrun ei lae automaati ümber kui ei kasutata spetsiaalset nasadkat raua otsas kompensaatori asemel, ka olen ise kõrval seistes näinud, kuidas 5-6 meetri kauguselt poisil sihverplaat ära rikuti õppuste ajal, hea et silmad terveks jäid! Päädis see ehtsa rukopashnõi boiga, kus kutid kasutasid ka automaadi pärasid.
Muideks lahe foorum on see
Re: Šokipadrun
Olen neid nö šokipadruneid tükki 20 nii Glock 17- st kui ka PM- ist läbi lasknud erinevate objektide pihta.
Minu soovitus- vähemalt lähedalt selle padruniga inimest elutähtsatesse piirkondadesse (nägu, kael, kõht, munad) kindlasti mitte lasta kuna tapab ära- haav on võrreldes nö tavakuuliga pihta saades väga suur ja "räpane" kuna need plastikutükid, riie ja haavlid lendavad kurat teab kuhu laiali ja haavast neid kõiki kätte saada on sisuliselt võimatu.
Jalga/ kätte julgeks ma selle moonaga inimest lasta küll, kuid õhukese riide ja lähedalt sooritatud lasu puhul on korralik lihahaav garanteeritud.
Minu soovitus- vähemalt lähedalt selle padruniga inimest elutähtsatesse piirkondadesse (nägu, kael, kõht, munad) kindlasti mitte lasta kuna tapab ära- haav on võrreldes nö tavakuuliga pihta saades väga suur ja "räpane" kuna need plastikutükid, riie ja haavlid lendavad kurat teab kuhu laiali ja haavast neid kõiki kätte saada on sisuliselt võimatu.
Jalga/ kätte julgeks ma selle moonaga inimest lasta küll, kuid õhukese riide ja lähedalt sooritatud lasu puhul on korralik lihahaav garanteeritud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist