õppepomm
õppepomm
Niisiis sai suvel "ühest teatud rabast" ära veetud veneaegne lennuki õppepomm, mis oli kahes jupis, stabilisaator+pikk, kõver varras ja paks tünn. Seest tühi ja sütikut polnud. Varda sirgeks saamine oli ikka päris hull töö, tünn oli ka lopergune, kuid kuvaldaga paugutamise peale hakkas ikka kuju muutma. Minu katse siis kaasfoorumlasi kadedusest roheliseks ajada !
Pikkust on tal umbes 1,5 m, raskust ka ikka päris palju. See inimene, kellega me keset suve +25 kuumaga üle raba umbes 2 km kelkudega pommi järgi käisime, teadis, et neid olevat seal veel. Olevat olnud seal pooleldi maasees, püsti mitu tükki veel, eks peab mingiaeg uuesti otsima minema siis.
Pikkust on tal umbes 1,5 m, raskust ka ikka päris palju. See inimene, kellega me keset suve +25 kuumaga üle raba umbes 2 km kelkudega pommi järgi käisime, teadis, et neid olevat seal veel. Olevat olnud seal pooleldi maasees, püsti mitu tükki veel, eks peab mingiaeg uuesti otsima minema siis.
Re: õppepomm
kui veel tuleb ja norm hinnaga müüki läheb, oleks võibolla huvitatud ühest.
Re: õppepomm
kunagi sai ühe vana talu lakkast selline leitud,sai seda natuke disainitud ülevalt sai raua saega lahti lõikatud inged külge betuumen lakkiga üle,prügikast mis sugune.tühendamisega olid väiksed probleemid
Re: õppepomm
Üks mees tegi soojal maal kah mõned aastad tagasi tühjast lennukipommist grilli. Ise tegi. Keevitas ja lõikas, ja nikerdas. Tahtsime teist siis koju kaasa võtta, aga ... Oi, krt, kus lennuväljal läks siblimiseks lahti! Segadus kasvas nii suureks, et praegusks enam ei mäletagi kuidas see kõik seal lõppes. Kas ta siis sai selle "sigari" kodumaale tuua või mitte? Pole poissi ennast kah juba mitmeid aastaid näinud, et küsida.
Selline lugu siis juhtus kord eestimaiste kalevipoegadega ergava kõrbepäikese all.
Selline lugu siis juhtus kord eestimaiste kalevipoegadega ergava kõrbepäikese all.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: õppepomm
Kus too raba on, kust lennukipommi stabilisaatorid välja turritavad?
Re: õppepomm
laeva?
Re: õppepomm
Kena õlleankru saaks sellisest. Ainult et seest poolt tuleks toidupigiga kokku mäkerdada ja selle "kemikaali" kättesaadavuse osas olen ma natuke skeptiline. Omal ajal kasutati seda nt. praeguses "Salvest"-is. Suured betoonist kapsahapendamisbasseinid olid kõik selle ollusega üle kaetud.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: õppepomm
See pomm leitud Alam- Pedja rabast, sealt, kus kunagi sõjaväepolügon oli, nüüd on selle läheduses mingi kaitseliidu värk. Täpsema koha jätan praegu enda teada, ega ei teagi, kas seal neid veel on või on mõni enne mind avastand ja emeksi viinud. Vihjeks võin öelda, et seal on ilgelt hea muraka koht
Re: õppepomm
võin veel ühe hea disaini projekti maha müüa lõika uks ette,sisse riiulid seest mingi riidega üle polstertada,mini baarikapp missugune
Re: õppepomm
Idee pole laita...lihvitud servaga klaasriiulid LED reaga taga, punase või musta strech-sametiga bendyply vineeri peal polster, ukse küljes avamisele töötav pehme kollaka tooniga üldvalgus, väljaspoolt lakitud roostega kaetud- - kokkuvõttes võiks üpris muljetavaldav mööblitükk olla.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: õppepomm
Tõsi, aga selle esimese jätan vähemalt praeguseks ühte tükki. Kui kunagi veel leiab, siis saab hakata vaatama, korralikku suitsuahju ja grilli oleks küll vaja... Tahaks teada, kas sellised pommid tehti eraldi, või on see tavaline pomm, millele lõhkeainet sisse pole pandud? Mis ülesannet täidavad pommi keskelt läbiv varras ja stabilisaatori ja kere vahele käiv kausilaadne metallplaat, kas need on ka päris pommil olemas? Muidu oleks neist pilti teinud, oleks vähe lihtsam aru saada, aga sai stabiilsuse huvides kokku keevitatud.
Re: õppepomm
See ei ole õppepomm,vaid kasettpommi konteiner,sarnaseid ja sarnase ehitusega jurakaid vedeleb veel Pakril. Pooletonnisest tegin endale suitsuahju!
Neid on lõputult palju ja erinevate minipommidega, aeg,puute jne...Pakrisaari külvati nendega ja minipomme tuleb veel nüüdki välja.
ümargused kergemetallist junnid mis on valatud kuullaagrite ümber sees mingi 50-70 g põmakat. Väga ohtlikud, kuid nagu räägitakse jumal hoiab turiste. Keegi oli sellise suuremal kivil ära poolitanud ja maha jätnud.
http://www.harpoondatabases.com/encyclo ... y2809.aspx
Tänapäevased pommikesed.
http://www.google.ee/search?hl=et&q=RBK ... 4QTs0czwCQ
Neid on lõputult palju ja erinevate minipommidega, aeg,puute jne...Pakrisaari külvati nendega ja minipomme tuleb veel nüüdki välja.
ümargused kergemetallist junnid mis on valatud kuullaagrite ümber sees mingi 50-70 g põmakat. Väga ohtlikud, kuid nagu räägitakse jumal hoiab turiste. Keegi oli sellise suuremal kivil ära poolitanud ja maha jätnud.
http://www.harpoondatabases.com/encyclo ... y2809.aspx
Tänapäevased pommikesed.
http://www.google.ee/search?hl=et&q=RBK ... 4QTs0czwCQ
Karramba
Re: õppepomm
Endla rabas kuskil saarte peal peaks ka pommikeresid vedelema. Onu rääkis et kui ta veel poisike oli käisid nad tihti vanaisaga seal saartel kalal. Venelased olla aga talvel järve peal õppepommitamisi teinud ja pommid turritasid nina jää sees ja saba väljas jää sees pärast püsti. Käisid siis uurimas et mis kolakad on. Pommide sees olla olnud mingi tavoti taoline ollus, mis olla aga hirmus hästi põlenud. Isegi suure vihmaga oli lõkke koheselt üles saanud. Sütikud olla aga pommidel puudu olnud, ilmselt tarvitati siis mingit aegunud kraami, lihtsalt õppepommidena. Nad olid siis oma viis pommi ühe saare peale vedanud ja ajapikku seest tühjaks teinud, kered vedelevad arvatavasti senini seal.
Re: õppepomm
mina arvan ,et neid ei vedele, kohalikud teinud poe valuutaks...nemps kirjutas:Endla rabas kuskil saarte peal peaks ka pommikeresid vedelema. Onu rääkis et kui ta veel poisike oli käisid nad tihti vanaisaga seal saartel kalal. Venelased olla aga talvel järve peal õppepommitamisi teinud ja pommid turritasid nina jää sees ja saba väljas jää sees pärast püsti. Käisid siis uurimas et mis kolakad on. Pommide sees olla olnud mingi tavoti taoline ollus, mis olla aga hirmus hästi põlenud. Isegi suure vihmaga oli lõkke koheselt üles saanud. Sütikud olla aga pommidel puudu olnud, ilmselt tarvitati siis mingit aegunud kraami, lihtsalt õppepommidena. Nad olid siis oma viis pommi ühe saare peale vedanud ja ajapikku seest tühjaks teinud, kered vedelevad arvatavasti senini seal.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist