Küsimus laskemoona kohta

[ak47]

Pole kindel kas on päris selle alafoorumi teemase aga oleks üks küsimus. Kas on võimalik, et padruni sees võib püssirohi loksuda? Tegemist vene mosin nagant moonaga mis pidavat olema soomustläbistav. Pole küll palju laskemoona jms kokku puutunud aga pole varem kokku puutunud padrunitega millel rohi sees loksuks. Kas see võib tähendada, et sellel vene moonal keegi tõenäoliselt rohu välja võtnud ja midagi asemel pannud, et raskus oleks sama või mis iganes see põhjus ka olla ei võiks?

[alban]

Enamus püssipadruneid laetakse nii, et hülss pole rohtu ääreni täis. Kogus sõltub rohu koostisest ja padruni kasutamise eesmärgist.

P.S Soomustläbistava moona kohta kehtivad täna teatud keelud!

[Manurhin]

Vindi moonal peabki püssirohi sees loksuma, see näitab, et padrun on kasutamiskõlblik. Kui ei loksu, siis on rohi niiskust saanud või on mingi muu jama. Sellist on parem püssi sisse mitte toppida.

[EOD]

Kas püssirohi on padrunis tihedalt tambitud, nagu haavlipüssipadrunites või on jäetud õhuruumi, nagu vintpüssipadrunites, sõltub kasutatava püssirohu hapnikubilansist.
Positiivse hapnikubilansi korral on kogu põlemiseks vajalik hapnik püssirohu koostises olemas, negatiivse puhul on vaja lisahapnikku.
Seega Manurhinil täiesti õigus, et kui vintpüssipadrunis püssirohi raputamisel ei sahise, on see ilmselt riknenud.

[viiking]

Riknenud moonaga siis kas mütsu ei käi v siis võib ka nii mütsuda et toru laiali...

[EOD]

Riknenud moonaga siis kas mütsu ei käi v siis võib ka nii mütsuda et toru laiali...

Nii seda kui teist. Kuidas juhtub.
Võib olla, et kapslisegu on riknenud ja ka korduvatele löökidele kapsel ei reageeri. Samas võib kapsel olla "elus", kuid püssirohi muutunud lõhkeaineks - nitrotselluloosiks - millest see valmistati. Detonatsioonikiirusega, mis jääb trotüülile vaid veidi alla.
See oli küll veidi lihtsustatud lähenemine. Ainult püssirohu analüüs laboris võimaldaks täpsemalt ennustada. Üldiselt loetakse püssirohu "elueaks" ca 20 aastat. Vanem rohi võib olla riknenud.
Riknemise tunnused on hapukas lõhn, lagunevad püssirohuterad, valge pulber püssirohus, paakunud püssirohi, rohelised laigud padrunikesta sisepinnal...

[Manurhin]

Üldiselt loetakse püssirohu "elueaks" ca 20 aastat. Vanem rohi võib olla riknenud.
Riknemise tunnused on hapukas lõhn, lagunevad püssirohuterad, valge pulber püssirohus, paakunud püssirohi, rohelised laigud padrunikesta sisepinnal...

Ma olen ise metsast välja kaevanud Saksa vindi padruneid, millest nii mõnegi välimus on olnud igati OK ja kõrva ääres loksutades ka kenasti krõbisenud. Katsetanud neid, tõsi küll, ei ole. Esiteks pole mul vastavat relva ja kui olekski, igaks juhuks parem ei prooviks. Kuigi naised on saunas korduvalt rääkinud, et ka sõjaaegsed, metsast august leitud padrunid pidavat oma töö kenasti ära tegema. Mis veel minu leitud padrunitesse puutub, siis nendega olen üldiselt talitanud vanarahva tarkuse järgi "kust leitud, sinna pandud koa". Võimalusel olen ka mõnesse sügavamasse mülkasse või kraavi visanud. Ühe-kahe padruni pärast oleks nagu natuke imelik punase autoga poisse kohale kutsuda, seda enam, et samal ajal võib kusagil midagi hoopis suuremat ja ohtlikumat välja tulnud olla.

[EOD]

Püssirohu valmistamisel kasutatud lahustitest - tavaliselt piiritusest ja eetrist - jääb ca 4% ehk niinimetatud jääklahusti valmis püssirohu sisse. Aegamööda hakkab aga see lenduma. Tagajärjeks on, et püssirohi muutub "äkilisemaks". Sama toimub flegmatisaatori, näiteks kampri, lendumisel.
Püssirohi koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust ja hapnikust. Lagunedes moodustavad oksiidid, sealhulgas kurikuulus divesinikmonooksiid , mis süsiniku ja lämmastiku oksiididega koos moodustab happeid. Need omakorda hakkavad kesta ja kapslit "närima". Sealt ka see siniseks muutunud kestasisemus.
Kapslisegul on omalt poolt menüüsse lisaks pakkuda elavhõbedat, antimoni, väävlit ja kloori. Nii, et kompott missugune. Need viimased lisandid närivad isuga relvarauda ja lööknõela ümbrust ka korraliku moona kasutamisel kui relva hoolega ei puhastata. Viimasel ajal on küll tulnud kasutusele mittekorrodeerivad kapslisegud, kuid tõrkekindluse vähenemise hinnaga.
Jahedas ja kuivas kohas seisnud padrunid säilivad üldiselt paremini ja ka sõjaaegne moon võib veel suht kõlblik olla. Kuid ei pruugi. Parem mitte katsetada.
Pealegi on oht, et näiteks I MS aegsest Saksa vintpüssist II MS aegse või uuema, täiesti korraliku padruniga tulistades püss lõhkeb, kuna7,92x57 IS kuul on suurema läbimõõduga kui vana 7,92x57 I oma, mistõttu tõuseb rõhk padrunipesas lubamatult kõrgeks ja püssirohi võib detoneeruda.