Tõrvik on küll demaskeeriv element, aga kui soovi on siis pakun välja järgmise variandi.
Võtta umbes meetrine vaigune parajalt jäme kuusejupp tõrvikuks, lõhestada ühest otsast poolde ulatusse kirvega sisse rist.
Sinna risti pilusse aga toppida peenemaid kuivemaid vaigusemaid kuuseoksi, risti ja rästi. Kõigepealt ühte pilusse ja siis ristuvasse pilusse. Nii kordamööda kuni mahub.
Tõrvik süüdata ülemisest otsast ja kui leeki suuremaks vaja saada siis kallutada tõrvik korraks allapoole.
Seda õpetas mulle kunagi päris ammu üks tore skaudijuht ja karateka Paidest.
"Bear Gryllsi saadetest on jäänud meelde see, et otsida üks oks, mis mitmest suunast hargneb ja sina vahele head materjali koguda. Aga mis see hea materjal siin Eesti metsas oleks? Nipid ja trikid on oodatud."
Ega see tõrvik polekski mõeldud luureks vaenlase tagalas, pigem niisama väikese metsatarkusena.
Kasetoht on väga hea tulealustuseks, aga ta kipub kiiresti ära põlema. Muidugi eks vist sõltub ka selle paksusest.
Aga kas mõned kuivad rohttaimed või samblikud kah selised on, mida sinna kuuseokste vahele võiks toppida?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
See minu poolt pakutud kuusetõrvik põleb umbes 15 minutit, hoolega tehes kauem ja säästlikult kasutades veelgi kauem. Säästlik kasutamine tähendab, et ajad läbi väiksema leegiga ja ei keera tõrviku ülemist otsa alla. Alla keeramine süütab allpool asetseva esialgu mitte põleva materjali.
Põlemiskiirus sõltub okste jämedusest mis sinna piludesse tihkelt torgatakse. Liiga pudi panna ei maksa, aga sõrme jämedused raod kisub paljuks. Mida tihkemalt kinni vajutad, seda kauem kestab.
Risti-rästi paigutusega on keskel tihke mass, aga piludest turritavad oksad välja hõredamalt. Umbes peotäis ühte pidi ja peotäis teistpidi.
Aga see tõrvik on võimeline põlema laia leegiga kui kasutada mitte säästlikult, ehk sisuliselt lastes tõrviku kogu ulatuses põlema.
Ka niiske ilmaga saab küllalt kuivi kuuseraagusid kõrgemate kuuskede alt tüve küljest murdes - vana (skaudi-) matkatarkus. Olen isegi mitmepäevase vihmaperioodi järel niimoodi metsast tulehakatist saanud.
Mitme mehega matkates, kui igal ühel on oma tõrvik, siis jätkub seda valgust veelgi kauemaks. Korraga põleb ainult üks tõrvik ja see tõrvik näitab valgust ümberringi esimestele ja tagumistele kui leeki külje peal hoida.
Samas kuna selline tõrvik on tuleohtlik, pillub sädemeid, siis ei soovita seda teha kuival perioodil metsas.
Huvitav idee toidukeetmis vahendi valmistamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=hHugMrvIxg0
Matemaatika on lihtne: teeküünal sisaldab u. 16 g parafiini, kütteväärtusega 11.1 kwh/kg = kokku u. 180 wh. Mida kiiremini küünal põleb, seda suurema võimsusega ta kütab. Oma tavalise tahiga põleb ta u. neli tundi, andes u. 45 w küttevõimsust, kui ta aga põleb 10 minutiga, annab u. 1100 w, mis on võrreldav tavalise koduse elektripliidi väiksema raua võimsusega. Kui teoreetiliselt võiks selles küünlas sisalduv energia ajada 10 kraadi pealt keema 1.7 liitrit vett siis, arvestades energiakadusid, oleks sellest viiendikugi keema saamine täitsa hea tulemus. Piisav ühele mehele kiirhelvestest pudru valmistamiseks, või kohvi ehk puljongi keetmiseks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kiiduväärt nurk. Ise olen teinud ise mõned kydex vutlarid multitööriistadele, kuid viimane tegemine siin:
Vajadus oli kehaligi istuva salvetasku järele. Seega vaatasin oma jäägid üle (leidsin tüki nahka ning tüki kydexit) ning tegin kiire 45 minutit kuuri all. Tulemuseks:
Kasutatav materjal:
Peale kydexi kuumutamist ning vormimist:
Peaaegu koos:
Valmisprodukt koos manustega:
