Kui palju maksab sõduri varustus?

[USP]

Pooldan Trummi seisukohta. Kuna Eesti Kaitsevägi on nagunii oletatava vastasega võrreldes väike (ja meil pole kasutada "piisavalt" sõdureid), siis tuleb -vähemalt ideaalis -olemasolevad võitlejad varustada võimalikult hea varustusega, et suurendada sellega nende liikuvust, taastuvust ja võiltlusvõimet. Seega tundub mulle, et eesti sõduri jaoks ei ole "mugavuselemendid" (optikad, varustuse kerge kaal, toimivus jmt) mingi liigne luksus vaid hädavajadus, et hakata vastu endast rohkearvulisemale vastasele. Selle poole peaks igatahes püüdlema.

[taifunk]

Ugri, saad sa tuua mingeid prognoositavaid tähtaegu ka, et millal võiks seda uut õhukest vormi juba laost küsima minna? Või millal see hange LogK ladudesse saabuma hakkab?
Sest seda materjali vist Renee OÜ seal Kotzebue tänaval juba pakub ja müüb.

Ja rääkides õhukesest vormist, siis mis seis on rip-stop materjalist vormidega. Kas see mõte on täitsa maha laidetud hinna või purunemise tõttu? Juba 2007 anti Kup ajateenijatele taktikavormiks taolised kiiresti kuivavad ja õhku läbilaskvad "ime"vormid... , see oli küll katsetamise ja ülejäägi tõttu vist.

[Kapten Trumm]

Tänane varustus-relvastus on ka suuresti ju sundvise, meie enda valik on ainult Iisraeli relvad ja natuke moodsamat, mida hiljem turuhinnaga ostetud on.
Kui see rootsi padajann panna turuhindadesse, siis ilmselt kahvatub nii miinijahtijate kui mistralite tehing selle kõrval - kui neid lõputuid katelokke, sokke ja telke ostma peaks.
Miks ma seda kirjutan - et tekitada mõttevahetust sel teemal, kas sõjategevuseks siin on ikka kõikse õigem kutselisi üksusi esmajärjekorras varustada ja kas on õige keskendada 90% ressurssideks üksustele, mida vastane ilmselt esimesena käsile võtab ja mille iseloomu tõttu on tal kõik eeldused ennetada ning neid piisavalt kahjustada (isegi enne maavägede kokkupõrget).
Pean silmas eelkõike üksusi, mille juurde kuuluvad suured tsentraalsed laod, staabid ja laoplatsid (center of gravity), mis suure tõenäosusega esimese asjana õhu- või raketirünnaku sihtmärgiks satuvad. Peale seda pauku säilitavad enamiku oma võitlusvõimest aga territoriaalsed, hajutatud olekus ja väikeste ladudega kohalikud üksused, kuid nemad ei suuda vastasele suuremat kahju teha, sest pole riistasid selleks. Moodsad riistad ja varustus, mis osteti 1. ja 2. brigaadile, on aga koos ladudega selleks hetkeks juba maha põlenud. Kuna territoriaalsed üksused tegutsevad "kodu lähedal", siis ei suuda ende kogunemist ka vastase õhutegevus (keskendub teedele ja sõlmpunktidele teedel) häirida. Tegelikult suudavad väikesed üksused ka suuremat vastast oluliselt kahjustada -küsimus on riistades, taktikas ja väljaõppes - lihtsustatult öeldes võib üks raketijagu 1 taktikalise ballistilise tuumaraketiga lüüa ühe löögiga outi terve brigaadi, aga vat proovi selle brigaadiga see jagu üles leida ja hävitada.

Sellise reegliteta territoriaalsõja kontekstis on üldse küsimus, kas me peakski nii väga NATO 5.56 kuulipildujaid (näiteks) ihaldama, võibolla oleks targem ühe Minimi asemel 3 PKM-i osta, sest kui kaka ventilaatoris juba on, siis kaitseringkonna varustusauto enam ei tule ja laskemoona tuleb vastaselt võtma hakata, 5.45x39 mm padrun aga Negevisse ei sobi.

Vot see ongi kogu kaalutlus, miks kirjutan.

[Ugri]

Ugri, saad sa tuua mingeid prognoositavaid tähtaegu ka, et millal võiks seda uut õhukest vormi juba laost küsima minna? Või millal see hange LogK ladudesse saabuma hakkab?
Sest seda materjali vist Renee OÜ seal Kotzebue tänaval juba pakub ja müüb.

Ja rääkides õhukesest vormist, siis mis seis on rip-stop materjalist vormidega. Kas see mõte on täitsa maha laidetud hinna või purunemise tõttu? Juba 2007 anti Kup ajateenijatele taktikavormiks taolised kiiresti kuivavad ja õhku läbilaskvad "ime"vormid... , see oli küll katsetamise ja ülejäägi tõttu vist.

See kangas ei ole just palju õhem, aga see on hingavam ja mugavam (50%PE/50%CO, 4/1 satiin; vana kangas on 67PE/33CO, 2/1 tvill). Ma ise kannan sellest kangast välivormi pükse ja vahe on vanade pükstega märgatav.
Hange käib ja esimesed tarned on tõenäoliselt oktoobris. Ma ei oska öelda, millal need sealt edasi mingi konkreetse struktuuriüksuse lattu jõuavad. Sõltub kohalikust laojäägist ja sellest, millal struktuuriüksus uue partii sisse tellib. Palju sõltub ka suurusnumbritest: mingeid suurusnumbreid on ladudes "üle" ja mingeid puudu.
Kasutatavate kangaste vastupidavusnäitajad rebimisele (rebimistugevus e tear strength) on nii head, et rip-stop tüüpi kanga kasutamine ei anna mingit olulist lisaefekti. OK, rip-stop kangal on ka hõõrdekindlus õige pisut suurem. Harva juhtub seda, et sõdur suudab oma vormi katki rebida, rip-stop kangaga juhtuks seda muidugi veel harvem ja rebend on suure tõenäosusega väiksem kui ilma rip-stop'ita kangal, kuid vahed on siin nii väiksed, et EKV annab pigem aastas need ca 10 lisavormi laost välja kui hakkab kasutama kangast, mille jooksva meetri hind on nt 0,4 euro võrra suurem. Vormi peale kulub keskmiselt 5 jm kangast. Kui see 10.a KV kogusega läbi korrutada, siis saame kokku väga suure summa, mille eest saaks osta nt 1xJVP jagu moodsaid kevlarkiivreid või 120x Carl Gustafi HEAT lasku. Rip-stop näeb seksikas välja, aga see ei anna nii olulist efekti, et selle eest juurde maksma peaks. Sama on hetkel NIR kaitsega. Tavalise kanga hinnavahe NIR kangaga on juba tükk maad suurem kui rip-stop'iga.
Samas kanga mugavusesse tuleb kindlasti panustada, sest see tõstab sõduri moraali..Moraali ei saa muidugi rahas mõõta, aga ma arvan, et iga sellesse (targalt) investeeritud euro toodab pikas perspektiivis kasumit..
Ma kahjuks ei tea, mis kangast katsepartii 2007.a tehti, aga ma küsin paarilt inimeselt, sest omalgi oleks huvitav teada.

[Ugri]

Kui see rootsi padajann panna turuhindadesse, siis ilmselt kahvatub nii miinijahtijate kui mistralite tehing selle kõrval - kui neid lõputuid katelokke, sokke ja telke ostma peaks.

Nõus. See summa, mille me tänu Rootsi varustusele kokku hoidnud oleme (ja veel tulevikus hoiame) on hoomamatu. Mingil hetkel peaks tõesti selle summa kuidagi kokku lööma.
Samas oleme tõesti mõnes mõttes sundseisus. Nt uusi katelokke ei näe meie sõdur vist lähima 30 a jooksul- ja veel peale seda peaksid need õigetes hoiutingimustes säilima. Õnneks pole vajadust ka seda süsteemi uuendada, kui me just vahepeal puhtalt selliste ratsioonide peale üle ei lähe, mis sööginõusid ei vaja.

[Ugri]

Juba 2007 anti Kup ajateenijatele taktikavormiks taolised kiiresti kuivavad ja õhku läbilaskvad "ime"vormid... , see oli küll katsetamise ja ülejäägi tõttu vist.

Uurisin. 2007 katsepartii tehti samast kangast, millest olid tol hetkel meie kõrbevormid ehk suure PE sisaldusega kangas. Kuivab hästi ja sulab väga hästi. Liiga hingav ta minu teada just ei olnud.

[Kapten Trumm]

Rootslaste omaaegne armeevarustus pole ju miski juhuvalik või "hinnatundliku ostja valik", vaid seal tehti ka märkimisväärset uurimistööd sel teemal.
Soojal maal võib isesoojenev "räim tomatis" küll vägev olla, aga meil ikka põhjamaa ja viimased talved on ka hästi näidanud oma karmi nägu.
St mingi primitiivne soojusallikas peab meil olema, et kasvõi lörtsise ilmaga telkmantel üle laskepesa servade seal põleva priimuse kohal passida ja vähegi sooja saada.
Iseenesest need katelokid on tehtud roostevabast terasest, ainuke mida võib tulevikus vaja minna, on uued priimused ja põleti kestad (need vähe nigelad on).
Kuna me sõjaoludes ilmselt sõltume suuresti tsiviilist hangitavast toidust, siis keeduvõimalusest loobumine isenesest päris tark tegu pole (enamik saadavalolevast toidust eeldab ikka keetmist).

[Ugri]

Miks ma seda kirjutan - et tekitada mõttevahetust sel teemal, kas sõjategevuseks siin on ikka kõikse õigem kutselisi üksusi esmajärjekorras varustada ja kas on õige keskendada 90% ressurssideks üksustele, mida vastane ilmselt esimesena käsile võtab ja mille iseloomu tõttu on tal kõik eeldused ennetada ning neid piisavalt kahjustada (isegi enne maavägede kokkupõrget).
Pean silmas eelkõike üksusi, mille juurde kuuluvad suured tsentraalsed laod, staabid ja laoplatsid (center of gravity), mis suure tõenäosusega esimese asjana õhu- või raketirünnaku sihtmärgiks satuvad. Peale seda pauku säilitavad enamiku oma võitlusvõimest aga territoriaalsed, hajutatud olekus ja väikeste ladudega kohalikud üksused, kuid nemad ei suuda vastasele suuremat kahju teha, sest pole riistasid selleks. Moodsad riistad ja varustus, mis osteti 1. ja 2. brigaadile, on aga koos ladudega selleks hetkeks juba maha põlenud. Kuna territoriaalsed üksused tegutsevad "kodu lähedal", siis ei suuda ende kogunemist ka vastase õhutegevus (keskendub teedele ja sõlmpunktidele teedel) häirida. Tegelikult suudavad väikesed üksused ka suuremat vastast oluliselt kahjustada -küsimus on riistades, taktikas ja väljaõppes - lihtsustatult öeldes võib üks raketijagu 1 taktikalise ballistilise tuumaraketiga lüüa ühe löögiga outi terve brigaadi, aga vat proovi selle brigaadiga see jagu üles leida ja hävitada.

Väga suure tõenäosusega ei ole ju esimene indikatsioon sõja puhkemisest meile nt SS-26 rünnak Tapa ja Taara linnaku pihta!? "Sõda" algab ju palju varem. Miks peaksid siis sõdurid veel soojades kasarmutes lebotama ja miks peaksid laod varustust täis olema?
Aga ilmselgelt läheb see teema siin juba kui mitte punaseks siis roosaks ja seda ei saa siin kaitseväelased arutada.
Millised need väikesed üksused oleksid, kes territoriaalselt suudaksid ülekaalukale vastasele vastu seista, kui stsenaarium on selline, et KV linnakud on hävinud koos kiirreageerimisüksuste varustusega? KL? Mis lahingut mõjutavat relvastust need üksused saaksid loogiliselt omada hajutatult... Me ei lükka ju 120mm MP-d koos moonakastidega kaitseliitlasest taluniku heinakuuri? Või haubitsat. Käsitulirelvad ja TT saavad vaid valikus olla ning võime improviseerida erinevate miinide ja lõhkeainetega. Aga see pole ikkagi enam territoriaalkaitse vaid klassifitseerub juba sissitegevuseks.

[Ugri]

Rootslaste omaaegne armeevarustus pole ju miski juhuvalik või "hinnatundliku ostja valik", vaid seal tehti ka märkimisväärset uurimistööd sel teemal.
Soojal maal võib isesoojenev "räim tomatis" küll vägev olla, aga meil ikka põhjamaa ja viimased talved on ka hästi näidanud oma karmi nägu.
St mingi primitiivne soojusallikas peab meil olema, et kasvõi lörtsise ilmaga telkmantel üle laskepesa servade seal põleva priimuse kohal passida ja vähegi sooja saada.
Iseenesest need katelokid on tehtud roostevabast terasest, ainuke mida võib tulevikus vaja minna, on uued priimused ja põleti kestad (need vähe nigelad on).
Kuna me sõjaoludes ilmselt sõltume suuresti tsiviilist hangitavast toidust, siis keeduvõimalusest loobumine isenesest päris tark tegu pole (enamik saadavalolevast toidust eeldab ikka keetmist).

No ega keegi päriselt sellist lahendust kaalugi, aga 20 a jooksul võib nii mõndagi juhtuda.

[Lemet]

Kuivab hästi ja sulab väga hästi.

Sulamine peaks sõjaväevormi juures üks hell teema olema. On olnud juhust näha sünteetilise kanga toimet inimihule suures kuumuses...

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Minu välivorm on 50PE ja 50 Cotton ning selle "hingavus" on küll null.

[taifunk]

/.../
See kangas ei ole just palju õhem, aga see on hingavam ja mugavam (50%PE/50%CO, 4/1 satiin; vana kangas on 67PE/33CO, 2/1 tvill). Ma ise kannan sellest kangast välivormi pükse ja vahe on vanade pükstega märgatav.
/.../

Kontrollisin oma välivormi ja talvevormi. Välivormil on kanga koostiseks 50%PES/50%CO, toodetud 05.2010 ja teine komplekt 08.2010.
Talvevormil on tõesti kanga koostiseks 67%PES/33%CO ning toodetud 10.2010

Nii, et see on siis tõsi, et esimeste partiidega läks talvevormi ja välivormi kangas tõesti vahetusse?
Kui nii, siis mis ajast see segadus korda aeti ja millal kangad tagasi vahetati? Ehk siis kas kuskil ladudes on selle 63%PES/33%CO koostisega välivorme liikumas või see VPM katsepartii ikkagi? Kui nüüd võrrelda seda kolme vomikangast, siis minu poolt kantav peaks olema kõige palavam ja umbsem ning uus kõige õhulisem, isegi võrreldes sinu vahepealse versiooniga? Et enamus oleks võidus isegi siis kui enne uuest kangast vormide lattu jõudmist (eeldavasti) aasta alguses, leiaks endale selle sinu poolt kantavast materjalist (67/33) vormi?

[Ugri]

/.../
See kangas ei ole just palju õhem, aga see on hingavam ja mugavam (50%PE/50%CO, 4/1 satiin; vana kangas on 67PE/33CO, 2/1 tvill). Ma ise kannan sellest kangast välivormi pükse ja vahe on vanade pükstega märgatav.
/.../

Kontrollisin oma välivormi ja talvevormi. Välivormil on kanga koostiseks 50%PES/50%CO, toodetud 05.2010 ja teine komplekt 08.2010.
Talvevormil on tõesti kanga koostiseks 67%PES/33%CO ning toodetud 10.2010

Nii, et see on siis tõsi, et esimeste partiidega läks talvevormi ja välivormi kangas tõesti vahetusse?
Kui nii, siis mis ajast see segadus korda aeti ja millal kangad tagasi vahetati? Ehk siis kas kuskil ladudes on selle 63%PES/33%CO koostisega välivorme liikumas või see VPM katsepartii ikkagi? Kui nüüd võrrelda seda kolme vomikangast, siis minu poolt kantav peaks olema kõige palavam ja umbsem ning uus kõige õhulisem, isegi võrreldes sinu vahepealse versiooniga? Et enamus oleks võidus isegi siis kui enne uuest kangast vormide lattu jõudmist (eeldavasti) aasta alguses, leiaks endale selle sinu poolt kantavast materjalist (67/33) vormi?

Piinlik lugu, ma vaatasin kangaste sertifikaate ja leidsin, et ajasin ise 2 asja omavahel sassi.. Talvevormi kangas on 67/33 ja suvevormi kangas on 50/50. Uus kangas on ka 50/50, aga selle m2 kaal on väiksem ja lõim on erinev, sestap on see ka erinev.
Katsepartii orhaniseeriti LogK poolt ja selle suurus oli 100 vormi ning sellest jaotati minu teada KuP-ile. Mingi kogus on seniajani laos. Neid oli ka ainult 1 v 2 suurust.

[Ugri]

Minu välivorm on 50PE ja 50 Cotton ning selle "hingavus" on küll null.

Kanga koostis on vaid üks näitaja- seal on veel palju tegureid. Iga kord ei avalda tootjad täpset koostist ka kangaste sertifikaatidel, kaitsmaks oma arendust. Kangaid on raske kopeerida, kuigi kindlasti seda tehakse.

Kuidas peaks sõdur välivormi hingavust tajuma? Kui tuuleiil silitab pükstes säärtel jalakarvu, siis kas see on piisavalt hingav või on see juba liiga hingav? Väivorm peab tagama mõistliku kaitse ka tuule eest. Sellist kangast pole veel olemas, mis palaval suvepäeval "poorid" avaks ja mõnusa tuuleiili läbi laseks ning kevadel ja sügisel või muidu jahedamal ajal poorid suleks, kaitstes keha soovimatute välismõjude eest. Alati saab kasutada õhemat kangast- see pole küsimus. Kui aramiidkiuga rip-stop'i kasutada, siis saab kangas sama tõmbetugevuse juures ca 1,5x õhem/kergem olla. Kuskilt jookseb aga piir, millest alates muutub selline välivorm Eesti ilusa sooja suvepäeva (mida on meil heal aastal võibolla 60 päeva) vormiks. Isegi suveööl võib selline vorm kaitset mitte pakkuda.
Kihiline riietus annaks siin abi. Kui me selle arendusega edasi jõuame ja nt korraliku suvise ja talvise pika aluspesu välja töötame, siis võib kangas veelgi õhemaks minna. Seni mitte.

[USP]

Suvine ja talvine pikk aluspesu on vist midagi enamat, kui nn hingav võrk/spordipesu? See, mis väldib märgunud pealisriiete kontakti kehaga ja võimaldab kandjal end ka higise või märjana hästi tunda? Minu teada on neid erineva tihedusega kangast ning paksemad pakuvad ka olulist soojustust. Vahest polekski vaja midagi enamat, kui tavalist võrkpesu?