3. leht 9-st

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 14 Sept, 2017 18:27
Postitas Leo
Väga head ülevaated inglise keeles. Kaitse Kodus oli artiklite sari võitleja kaitsevarustusest eri ajajärkudel ja seal oli ka puust ette ja punaseks lahti seletatud, kuidas kaitseplaate endale selga sobitada, et kataksid need elutähtsad piirkonnad, mille kaitsmiseks nad mõeldud on, mitte ei oleks seljaplaat kuklas ja runnaplaat põlvini.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 02 Okt, 2017 8:42
Postitas Kapten Trumm
Mina oleksin ettevaatlik nende metallplaatide promo suhtes enne, kui pole läbi viidud korralikke katseid.
Kui see kõik nii hea on, siis miks rikkad armeed neid ei kasuta?
Kuna metalli omadused laos seistes (erinevalt komposiitplaadist) ei muutu, samuti ei mõjuta metallplaadi tugevust muud faktorid, mis komposiiti mõjutavad (päiksevalgus, niiskus, vesi jne). Lisada siia veel odavam hind, jääbki küsimus, et miks 3 kg klassi terasplaati laiemalt ei kasutata?

Ise ma nii intuitiivselt arvan, et küsimus on (lisaks pisikesele kaalu-eelisele) soomusetaguses mõjus. See pole lihtsalt nii, et mis peab kuuli kinni, kõlbab vesti sisse panna. 7,62x51 kuuli kineetiline energia on tohutu ja selle kinni püüdmine 25x30 cm tükiga on natuke peenem teema kui läks läbi/ei läinud x meetri pealt läbi. Sakslased on öelnud, et loeb ka rindkere deformatsioon plaani taga, ohutuks peetakse kuni 4 cm. Näiteks 10 cm deformatsioon toob tõenäoliselt kaasa surma kiiremini kui läbi lennanud 7,62 kuul.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 02 Okt, 2017 11:22
Postitas Leo
Kaitseliitlased ja survivalistid ostavad terasplaate peamiselt mitmekordse hinnavahe pärast ja kuni III klassini on need head küll, kuigi raskevõitu. III+ ja IV klassis ei ole keraamikale hetkel alternatiivi, terasplaat tuleks liiga raske. Sihtmärgi taguse mõju pärast ei ole vaja väga palju muretseda. Terasplaat deformeerub minimaalselt isegi mitme tabamuse korral ja metalli vibratsioon ei lähe läbi riiete edasi. Deformatsioon on pigem pehme kaitsevesti probleem, sest seal võib tõesti vest oluliselt sissepoole painduda. Jänkide standard lubab kuni 44 mm ehk 1,5 tolli läbipaindumist, paljudel eurooplastel ja venelastel ainult 25 mm, ei teagi, millest selline erinevus võimalik on.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 02 Okt, 2017 12:46
Postitas Kapten Trumm
No odavamad komposiitplaadid (rinna/seljaplaat 25x30 cm), mis pakuvad class IV koos pehme alusega (mis annab ise class I) on eraldiseisvana umbes sama tugevad kui class III+ plaadid.
Need mis minu vesti sees on (toodetud 1996 Suurbritannias) kaaluvad 3,1 kg tükk. Millega nad on terasega umbes samarasked.

Siit küsimus, et miks 99% riikide relvajõud pole tabanud siis seda tarkust, milleni maarjamaa meistrimehed on jõudnud - terasest saab kordi odavamalt samahea kui komposiidist.

7,62x51 10g kuul omab enamiku tabamuste kaugusel (mis ei ületa 200 m) umbes poole suuremat kineetilist energiat kui Mike Tysoni ettevalmistatud rusikahoop (kuni 1600 J).
Pauk on päris hirmus.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 02 Okt, 2017 13:53
Postitas EOD
Eks täpse tulemuse saab muidugi vaid katsetega, kuid põhimõtteliselt kaitseb metallplaat, mis kuuli läbi ei lase, piisavalt hästi kui sel polster all on.
Kuuli energia märki tabades on väiksem kui suudmeenergia, kuid kui need isegi võrdseks lugeda, siis relvast jämedalt kolmandiku võrra kergem plaat, mille surve jaguneb palju suuremale pinnale kui püssikabal, annab pinnaühikule relva tagasilöögist väiksema löögi. Plaadi läbivetrumise summutab polster.
II MS aegne Nõukogude sapööride soomusvest kaitses vatijope peal kantuna küllaltki hästi ka püssikuulide eest. Täielikku kaitset see loomulikult ei taganud.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 30 Okt, 2017 18:07
Postitas ruger

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 31 Okt, 2017 8:27
Postitas kert122
Kapten Trumm kirjutas:No odavamad komposiitplaadid (rinna/seljaplaat 25x30 cm), mis pakuvad class IV koos pehme alusega (mis annab ise class I) on eraldiseisvana umbes sama tugevad kui class III+ plaadid.
Need mis minu vesti sees on (toodetud 1996 Suurbritannias) kaaluvad 3,1 kg tükk. Millega nad on terasega umbes samarasked.

Siit küsimus, et miks 99% riikide relvajõud pole tabanud siis seda tarkust, milleni maarjamaa meistrimehed on jõudnud - terasest saab kordi odavamalt samahea kui komposiidist.
Ilmselt ei kasutata massiliselt terasplaati sellepärast, et:
1. terasplaat on siiski raskem, mis siis, et natuke.(400 grammi on sõdurile korralik raskus)
2. Rikošeti oht.
3.mingi teatud nurga alt ja asjaolude kokkusattumise korral võib tekkida siiski fragmendi oht.
4. laias laastus lõppeb teras klass 3-ga, AP- vastu ta ei saa, küll aga saab keraamika AP vastu, juhul kui ta on klass 4.

Ehk siis, keraamika kaitseb paremini, kaaludes ise vähem. Tal on omad miinused, kuid selline on sõjaisade otsus olnud.
maarjamaa mehed lõid taskukohase toote tegelikult iseendale niikauaks, kuni keraamikat hakkab olema lademetes, et oleks midagigi kanda.On tõestatud, et teras peab suures nii mõndagi moona, millega potensiaalse vastase regulaarüksused plärtsutama hakkavad.
Samuti anti võimalus soetada ka teistele, mis nüüd küll suures osas ära lõpetati.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 31 Okt, 2017 10:13
Postitas Satakas
Ma saan aru, et käib vaidlus selle üle, kas plaat mitte liiga palju rindkeret ei deformeeri?

Aga siinkohal tuleb appi võtta füüsika. Silma torkas, et plaadi mass on 3 kilo. Relv, millest tulistati, on samuti samas kaalukategoorias. Nagu juba Newton täheldas, eksisteerib igale jõule samaväärne vastassuunaline jõud. Ehk kui kuul hirmsa vungaaliga minema paneb, paneb ka püss vastassuunas minema. Kuna püssi tagasilöögi kiiruse suhe kuuli algkiirusse on pöördvõrdeline püssi massi suhtega kuuli massi, siis tabab laskja õlga vaid mõningane tonks.

Nii, kui see kuul lahinguvälja teises otsas, olles juba veidi energiat kaotanud, tabab tahket objekti, mille mass on püssiga samaväärne, siis selle plaadi taga olev isik tunneb teoreetiliselt tonksu, mis on võrreldav püssi tagasilöögiga. Seda muidugi kui plaat märkimisväärselt ei deformeeru. Mida see vist ei tee? Teoreetiliselt tagasilöögiga võrreldav on tonks seepärast, et me jätsime arvestamata püssi kaba pindala suhte plaadi pindalasse. Lühidalt: kuna plaat on suurema pinnaga kui püssi kaba, on ka tabamusega kaasnev tonks selle võrra nõrgem. Energia nimelt jaotub suurele pinnale ära. Tehke ise arvutus: arvutage kuuli ristlõike pindala ja leidke selle suhe plaadi pindalasse ning võrrelge tulemust kuuli energiaga.

Plaadi läbideformeerumine, kui see ei toimu just väikesel alal ja suhteliset sügavalt, ei avalda praktiliselt mitte mingit lisamõju.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 31 Okt, 2017 10:29
Postitas Chupacabra
Keraamilistel plaatidel on oht deformeeruda suhteliselt väikesel alal, kui tabav kuul on plaadi kaitsetaseme piiri lähedal. Ei viitsi täpselt otsida aga selleks et plaat vastaks oma kaitsetasemele ei tohi see deformeerumine olla üle 3,5-4,5cm (sõltub standardist, riigist jms).

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 03 Nov, 2017 20:06
Postitas Leo
Ma loodan, et kõik märkasid mõttega lugeda ka neid mõne päeva vanuseid artikleid, kus esimeses tõestatakse matemaatiliselt ära, et volframsüdamikuga AP-kuulide massiline kasutamine armee tavalise laskemoonana ei ole majanduslikult võimalik, sest varud on liiga väikesed, näiteks kui USA sõdiks madala intensiivsusega konfliktis, siis 3 a möödudes oleks kogu volframi varu ära kulutatud (enamik volframi toodetakse Hiinas, kes ei pruugi USAle müüa). Nii et tuleb alternatiive otsida, mis on ka väga keeruline, näiteks M2 AP kuuliga võrdsete omadustega alakaliiberkuul (IV klassi läbistus 500 m kauguselt) oleks väga suure padruniga vajaliku algkiiruse saavutamiseks ja ei ole reaalne, et selline laskemoon ja suured relvad jagatakse tavalistele jalaväelastele. Teise artikli point oli see, et NIJ IV klassi läbistab nii volframist südamikuga kuul kui paljud teised suuremad kaliibrid ja selle teadmisega tuleb lihtsalt edasi elada, sest alati on olemas kaliibrid, mis plaadist läbi lähevad kuid enamik tavakuule seda ei tee.

Sakslaste valikud olid huvitavad, ilmselt oli ka oluline, millistes tingimustes mehed sõdisid. Punaarmeelaste lainete niitmisel on poolautomaadil kindlasti oma eelis, kuid rahulikuma positsioonisõja tingimustes ilmselt mitte. Tegelikult on sama dilemma ka tänapäeval, kuidas kasutada täpsuslaskmise õpetamiseks võimalikke vahendeid? Reaalsus on see, et suhteliselt väikse vaeva ja koolituse ning investeeringuga on võimalik tuunida 7,62 NATO automaadid laskma täpselt kuni 500 m kaugusele. Praktiliselt 1000-1500€ relva kohta optika ostmiseks ja päästiku lihvimiseks. Kuni 1000 m kaugusele laskmiseks on vaja juba põhjalikumat väljaõpet ja korralikku eriehitusega relva ning soovitavalt magnumit, lisaks laserit kauguse mõõtmiseks jne, mis muudab ühe relvasüsteemi hinna kalliks. 1500 m kaugusele on võimalik lasta ainult magnumitega.

Minu arvates tehti oliline viga selles, et 1990ndatel ei arendatud täpsuslaskmist süsteemselt, selleks oleks olnud piisavalt raha. Tänased EKJ täpsuslaskurid suudavad võistelda kusagil välismissioonil suvalise väljaõppe ja relvastusega kaamelikarjustega, sõjalise konflikti korral Venemaaga oleksid eestlased kindlasti halvemas olukorras, ehk siis kokkuvõttes on ametkondlikku pohhuiismi tõttu munatud ära üks väheseid kergejalaväe erialasid, kus eestlased oleksid suurriigile võrdsed vastased.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 07 Nov, 2017 8:31
Postitas Madis22
Kas neis kirjutistes mitte ei puudu see loogika, et kui sind kolm aastat ikkagi tulistatakse moonaga, mille vastu sinu raske kuulivest on täiesti kasutu, kas sa siis kolme aasta möödudes ikka veel kannad seda? Tõenäolisem on oodata kuuliplaatide järkjärgulist kasutusest kadumist niikaua, kuni tekib tasakaalupunkt, kus mingi väiksem hulk mehi kannab kuuliplaate ja mingi suhteliselt väiksem hulk kantavat moona on volfram-südamikuga. Viimase mõningas osas kandmise mõtekus säilib ka kuuliplaatidest täieliku loobumise puhul, kuivõrd mõõdus 7,62x51 alakaliibrid läbistavad enamuse tänapäevase soomukite küljesoomust.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 07 Nov, 2017 20:04
Postitas Leo
See kirjutus oli tõesti natuke ühekülgne, kuid point oli selge - volfram ei saa kunagi massiliseks laskemoonaks. Lisaks saadavuse probleemidele on oluline ka selle oluliselt kõrgem hind, näiteks tavaline M855 maksab suurusjärgus 30 senti, kuid sama padrun volframist kuuliga on 5x kallim. Enamik kuule lastakse ju mööda, nii et olulist muutust see ei tekitaks, eriüksus võib juba täna oma relvad volframkuulidega laadida, kui on vaja lähivõitlusesse minna kaitsevestidega vastasega.

Muidugi on oluline, et volframist kuule ka edaspidi vajadusel saada oleks, sest võimalus kergsoomuki küljest läbi tulistada on kindlasti tähtis, kuid selleks peaks igal võitlejal 1 sal taskus olema, mis siis häda korral välja võetakse, mitte kogu laskemoon volframist kuulidega. Sama teema ka trasseerivad ja süütekuulid. Esitame selle läbivuse küsimuse ka teistpidi. Lääneriikidel ei ole kunagi olnud hea väljaõppega vastat, kes oleks täpsed laskurid ja omaksid massiliselt relvi, mis suudavad kaitsevestidest läbi lasta. Kui nüüd näiteks mõttelise konflikti alguses hiinlased näiteks varustaksid enda poolt toetatud partisane sadade täpsusrelvadega ja õpetaksid need korralikult laskma ning annaksid ka suurel hulgal läbistusmoona kasutamiseks, siis kuidas lääneriigid reageeriksid? Rasked soomusrüüd kadusid hiliskeskajal lahinguväljalt vähem kui sajandiga, sest ei olnud enam mingit mõtet 2-3 mm paksusest terasest ja vähemalt 20 kg kaaluvat soomusrüüd osta ja selga ajada, kui iga musket sellest puhtalt läbi lasi.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 07 Nov, 2017 21:19
Postitas Kriku
Leo kirjutas:Lisaks saadavuse probleemidele on oluline ka selle oluliselt kõrgem hind
Mis on üsna üks ja sama.

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 11 Jaan, 2018 22:09
Postitas ruger
Uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljailmumisega võib ühel hetkel muutuda ballistiline kaitse kergeks ja ehk ka odavaks. Üks võimalik lahendus.
This is the thinnest film with the stiffness and hardness of diamond ever created. Previously, when we tested graphite or a single atomic layer of graphene, we would apply pressure and feel a very soft film. But when the graphite film was exactly two-layers thick, all of a sudden we realized that the material under pressure was becoming extremely hard and as stiff, or stiffer, than bulk diamond.
Pilt
http://www.thefirearmblog.com/blog/2018 ... ody-armor/

Re: Kevlarplaat/metallplaat?

Postitatud: 12 Jaan, 2018 23:08
Postitas Leo
Kommentaatorid teavad selle imematerjali kohta kirjutada, et keskmise suurusega SAPI plaadi suuruse eseme katmine selle uue materjaliga maksaks suurusjärgus $76 638 ehk sama hinnaga saaks mitusada vanamoodset keraamilist plaati osta. Sellest hoolimata igatahes väga huvitav asi, oleks ju väga tore, kui tänapäeval 3-4 kilo kaaluv pehme killuvesti suudaks 5,56 või 7,62 kuuli kinni pidada?