Tõsi, 1990ndate keskel kasutasid nt Briti soomusvestide tootjad kah kaunis kõva, eks materjal areneb edasi.
Üldiselt käib igale taolise, keerukale hankele, ees mahukas eeltöö, kus võetakse enamvähem sobivad tooted, võrreldakse neid, vaadatakse, mis need maksaks ja kas antud nõudeid on üldse mõtet hankesse pannagi. Üsna selge on, et kui sul on ühe sõiduauto ostmiseks 20 000 eurot, siis sa ei saa endale lubada tehnilist nõuet "maksimaalkiirus vähemalt 300 kmh". Sellised asjad tehaksegi enne hanget endale selgeks - et tulemuseks poleks ebaõnnestumine. Vähemalt ma loodan, et taolist eeltööd meil tehakse, mitte ei imeta hankeplaani numbreid pastakast.Põhimõtteliselt vale. Mingit hinna võrdlust enne ei tehta, kui ei ole nõuetele vastavust. Ei ole võimalik teha. Ja kuidas see välja näekski? Et tahad autot osta ja üks pakub jalgratast ning siis komisjon arvab, et pole küll auto, aga odavalt saab?
Kui sa seda tegid, kas oli tunne, et automaati ei saagi nagu õlga panna ja kiiver lükatakse silmadele?ja automaadiga lamadest lasta
Analoogne probleem on USA killuvestiga, kuid seda probleemi pole nt Saksa killuvestiga (mis on väga pehme).
Küsimus on puhtalt pehme osa paksuses/pehmuses, mis on võrdeline hinnanumbriga.
Odavamal kangal on pakk paksem ja kõik see värk jäigem.