www.militaar.net

sellepärast inimesed ei suudagi näiteks kõva plaati õigesse taskusse ajada, kui rättivääpeli tõsise näoga ütleb, et tuleb panna sinna pehme kõhuplaadi taskusse

Leo kirjutas:Minu arvates väga hea selgitus EKJ kaitsevesti paika ajamiseks. Kas skautidel on mingi ametlik juhend ka?

Kuulivestifirmalt suurt hüvitist nõudnud kaitsevägi kaotas kohtus
Kaitsevägi tahtis kohtu kaudu Soome firmalt hüvitisena välja nõuda pea 270 000 eurot.

Veebruari lõpus tabas kaitseväge ebameeldiv üllatus, kus suure rahasumma pärast käinud kohtuvaidluses tuli pärast kahe esimese astme võitu tunnistada riigikohtus hoopis kaotust. Nimelt otsustas riigikohus, et Soome firma C.P.E. Productions OY ei pea kaitseväele hüvitama pea 270 000 eurot, mida temalt nõuti, kuna kaitseväe arvates võttis ühe ammuse hanke võitnud C.P.E. oma pakkumise tagasi siis, kui see enam võimalik ei olnud.

See habemega lugu on aga palju keerulisem ja Eesti Päevaleht on aastate jooksul kajastanud korduvalt, kuidas hanke puhul toimunu tekitas kahtlusi firmade kokkumängust ja kaitseväe ajalisest ummikusse jooksmisest.

2014. aastal soovis kaitsevägi hankida suurt hulka kuuliveste ja kuulutas välja hanke. Kuna parima pakkumise teinud Norra firma tooted ei vastanud nõudmistele, pidanuks hanke võitma paremuselt teise pakkumise teinud C.P.E.. Soome firma aga oli juba kaitseväele kirjutanud, et nende toodetega on probleeme ja nad sooviksid hankes osalemise katkestada. Niisiis sai võitjaks paremuselt kolmas pakkuja, Eesti vahendajafirma Bristol Trust, kes on aegade jooksul ise ka C.P.E. tooteid hangetel pakkunud.

Kui algul otsustas kaitsevägi, et C.P.E.-lt pakkumise tagasivõtmise eest hüvitust ei nõuta, siis hiljem otsustati seda siiski teha ja kasseerida sisse – nagu kord ette näeb – C.P.E. ja Bristol Trusti pakkumiste vahe. C.P.E. ei olnud nõus hüvitist maksma.

Riigikohus otsustas ümber

Kahes esimeses kohtuastmes jäi peale kaitsevägi ja C.P.E. oleks pidanud hüvitama pea 270 000 eurot. Riigikohus aga otsustas kõik ümber: kaitseväel ei olnud õigus hüvitist nõuda ja peab nüüd ise kandma kõigi osapoolte kohtukulud.

Kogu juhtum keskendub sellele, kas C.P.E. võttis oma pakkumise tagasi ja kuidas kaitseväes sellest aru saadi.

Pärast pakkumiste esitamist teatas C.P.E. kahe e-kirjaga probleemidest ja lisas esimeses kirjas, et peab oma pakkumise tühistama, viimases kirjas pakkus välja veel võimaluse pikendada tarnetähtaegu.

Kaks esimest kohtuastet leidsid, et nendest e-kirjadest ei saanud välja lugeda muud, kui et C.P.E. võtab oma pakkumise tagasi, aga selleks hetkeks oli möödas pakkumiste esitamise tähtaeg ja seega ka võimalus pakkumisi tagasi võtta. Järelikult saab kaitsevägi nõuda hüvitist.

Pidanuks võitjaks kuulutama

Riigikohus aga jõudis vastupidisele järeldusele. Nimelt oleks kaitseväel pakkujalt õigus hüvitist nõuda vaid siis, kui see pakkumine on tunnistatud edukaks, kuid C.P.E. võtab selle tagasi. Pakkumise tagasivõtmine tuleb esitada kindlas vormis ja allkirjastatult, C.P.E. e-kirjad nendele nõudmistele aga ei vasta.

Seega juriidiliselt C.P.E. oma pakkumist tagasi ei võtnud ja kaitsevägi pidanuks tunnitama C.P.E. pakkumise võitjaks. Kuna kaitsevägi seda ei teinud, ei ole ka C.P.E. hankelepingust keeldunud. Niisiis otsustas kaitsevägi hoopis ise hinnalt järgmise, Bristol Trusti pakkumise kasuks ega saa C.P.E.-lt mingit hüvitist nõuda.

Kohtuloo lõpplahendi kommentaariks öeldi kaitseväest vaid, et otsus ei mõjuta kuulivestide hanke lõpptulemust.

Tasub veel märkida, et pärast kuulivestide vaidluse avalikuks tulekut Eesti Päevalehes teatas C.P.E. 2015. aasta maikuus kaitseväele, et kuna viimane on nende arvates andmeid meediasse lekitanud ja C.P.E. mainet kahjustanud, siis tuleb hoopis kaitseväel maksta neile pool miljonit eurot mainekahju hüvituseks.

Kapten Trumm kirjutas:Bristoli nimeline kontor on küll tuntud nimi, näiteks Bundeswehri vestides on nende siltidega plaadid sees