Palju ja kuidas me kanname varustust...

Kõik mis puutub ülejäänud militaarvarustusse...
Vasta
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas alari »

Aidata võib ka lapikuma veekoti kasutamine, näiteks selline komplekt
http://www.galvilinda.ee/category.php?category_id=37
rroosi
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 06 Apr, 2012 19:18
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas rroosi »

Endalt sama asja küsinud.
TV vastus asjakohane, kuid kuni jaos võitleja kannab reeglina kaasas ainult "isiklikku esmaabi" kärakat, tuleb jao sanitaril natuke rohkem asju märssi pakkida.

Ise olen ka seda meelt, et üksikvõitleja peaks peale ühe rulli sideme siiski veel midagi kaasas tassima. Kasvatustöö vaikselt käib, eks näis. Seni loen soovitusi huviga.
SuurPaksValevorst
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 30 Jaan, 2017 14:49
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas SuurPaksValevorst »

Tango soovitus küll muidu hea, aga asjade kaheks jagamine tähendab veel lisakotti ja selleks ju para kott ongi, et KUI läheb vaja kaelalahast ja muud manti.
Quis, nisi nos?
Kasutaja avatar
TangoViktor
Liige
Postitusi: 285
Liitunud: 08 Jaan, 2014 10:51
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas TangoViktor »

Ise kannad galvilinda traumakotti ja suurt kotti hoiad autos või kusagil mujal.
Puhkeala on selline koht, kuhu sa mataks l*tsi.
USP
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 23 Okt, 2007 21:19
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas USP »

Reaalolukorras kipuvad autod koos seal olevate asjadega ära põlema :)
Parameedikute probleem ongi hetkel minu meelest see, et sõduritel pole korralikku isiklikku esmaabivarustust. Sanitaril on samuti vaid paar lisasidet ja heal juhul lisažgutt. Mis tähendab seda, et para tassib lisaks oma NaCl-le kaasa ka hunnikut sidemeid jmt, mis peaks kuuluma tegelikult sõduri esmaabivarustuse hulka. Probleem laheneks, kui igal mehel oleks enda esmaabivahendid, jaosanitaril oleks hunnik lisasidemeid ning paral juba peenematsorti träni nagu kõritorud, ambud, luukanüülid jmt. Hetkel silkavad sõdurid ühe marlisidemega (millega saab siduda näppu), sanitaril on 3 marlisidet ja para on ülekoormatud. Praktiline väljund on see, et sõdurid marlisidemega oma elu ei päästa, sanitar ei suuda samuti kedagi aidata ning para juurde jõuavad ainult laibad või need, kes nagunii ise hakkama saavad.

Kirjeldus on ehk natukene liialdatud aga kaua võib?!
SuurPaksValevorst
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 30 Jaan, 2017 14:49
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas SuurPaksValevorst »

Tango, kas sinu arvates on tõesti koti kaheks jagamine hea mõte? Kui on vaja rännata ca 3 kilti kas või, siis oleks ju igaks juhuks ka muid asju naguinii vaja. Ja ei tahaks küll norida, aga see ei lahendaks kumbagi mu probleemi :D
Quis, nisi nos?
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19209
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas ruger »

Siit siis ka ehk võimalik lahendus-iga ajateenija saabki(hakkabki tulevikus saama) endale veidi rohkem medvarustust isikliku medkomplektina. Sellise asja komplekteerimine oleks hea idee medkursuse ajal läbi teha. Kasvõi küsida või ka siinses foorumis teemaks olnud UKR teemaliste medpakkide väiksem versiooni väljatöötamine. Kindel on, et ega para ei saa enda varustust laiali jagada. Samas on see ka kõik oluline. Teine võimalus on panna veekott näiteks parameediku koti külge ja omada veepudelit vööl.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
SuurPaksValevorst
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 30 Jaan, 2017 14:49
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas SuurPaksValevorst »

Hea oleks muidugi. Samas mina mäletan oma ajateenistuse päevilt, mis ei olnudki nii kaua aega tagasi, et igaüks sai selle juudi sideme ja kõik. Mina kui sanitar sain mingi kummist žguti ja sidemeid ka. Nüüd KL parana on kordades parem varustus, aga ega vist ajateenijate olukord pole muutunud? Keegi oskab öelda?
Quis, nisi nos?
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Para koti kandmine camelbakiga

Postitus Postitas Madis22 »

Militaarstruktuuris sellepärast spetsialiseeumist kasutataksegi, et iga mees ei peaks "igaks juhuks" kõike võimalikku vajaminevat ise kaasa võtma. Sellise mõttelaadiga koormate mehed kiirelt üle ja nad ei jõuagi kuhugi. Üksikvõitlejal peab olema esmaabivahendeid täpselt niipalju, et jaguks seni, kuni temani jõuab jao sanitar. Jao sanitaril niipalju, et jaguks seniks, kuniks tema jao haavatuteni jõuab rühma para (kas jao sanitarilt eeldataksegi üldse enam mingit võimekust, kui terve jagu on pihta saanud?) ning samas liinis edasi. Täpselt samamoodi, nagu varustatakse üksust lahingu käigus täiendava lahingmoona ja veega, peaks seda varustatama ka täiendavate esmaabivahenditega.



Või vähemalt käsikärudega.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19209
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Palju ja kuidas me kanname varustust...

Postitus Postitas ruger »

Sõdurite varustuse kaalude hinnang II maailmasõjast tänapäevani
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... -two-eras/

Varustuse kaal tänapäeval-sõdur peab olema paras koormahobune
Pilt
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... on-pounds/

Kergema varustuse otsingud USA armees
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... -infantry/
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Palju me kanname varustust...

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Eks seda on ilmselt paljud märganud, et kaasas kantava kola hulk piirab lahinguvõimet ja nõuab sõdurilt väga head füüsilist vormi.

Usun, et mingil hetkel lähevad killu/kuulivestid jälle moest, lihtsalt selle pärast, et kandamit piirata.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Palju me kanname varustust...

Postitus Postitas Madis22 »

Kuni jutt on relva ja laskemoonaga ning minimaalse rakmetes oleva varustusega laskurist, on võimalik isegi selle 23kg lahingvarustuse piiresse jääda, kuid nii kui lisanduvad meeskonnarelvad, lisa moon nende tarbeks ja ülesande täitmiseks tarvilik lisavarustus, lähevad asjad käest ära. Mingi võimalus oleks lähtuda S.L.A Marshalli kirjapandust ning üritada järelevedude süsteemi maksimaalselt tõhustada, vabastades sellega sõdurid vajadusest tervet lahingkomplekti moona, päeva toitu, vahetussokke ja kampsunit ning muud sellist enda küljes kanda.

Näiteks kui kuulipildurile jätta vaid t-särk (0,1kg), pesu (0,1kg), sokid (0,1kg), vorm (1,9kg) püksirihmaga (0,1kg), saapad (1,9kg), müts (0,1kg), kindad (0,2kg), killuvest (2,9kg), kiiver (1,6kg), esmaabi kmpl (0,2kg), märkmik pliiatsiga (0,1kg), kompass (0,1kg) ja pudel vett (1,2kg) lisaks relvale (11,7kg) ja 50lasulisele lindile (1,4kg), kannab ta enda küljes ikka kokku juba 23,6kg. Kuidagi tuleks ta vabastada vajadusest kanda lisa laskemoona, telkmantlit, labidat, toidupakki, taskulampi, maskeerimisvärve, vahetussokke, sooja kampsunit jms.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Palju me kanname varustust...

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Noh, ma tõstsin kodus huvi pärast oma kuulivesti kaalu peale. Ilma pudelis oleva veeta (-1 kg), ilma salvedeta, kuid tavaliselt vesti küljes ja taskutes oleva kraamiga, koos soomusplaatidega - 20 kg tuli. Need Norra kuulivestid, mida meil jagatakse, tulevad koos kandesüsteemiga (rakmete või pealekäiva vestiga) ka umbes samapalju - neil pole küll kubeme plaati, kuid vesti enda küljes molle puudumine tähendab lisakaalu rakmetele (mis annavad ka paar kilo juurde).

Siin tekivad edasi küsimused, et kas kuulivestid mängivad kokku muu (st tavaliselt väga raske) varustusega. Kas kuulipildur peab tarima 12 kg kaaluvat MG-3 (ilma varumoonata) või anname talle 7 kg ühemehe kergekuulipilduja. Kas tankitõrjuja peab tassima 14 kg kaaluvat M2 Kustit või anname talle AT-4/M3 kusti. Ja veel palju asju. 50ndate kraam on küll tasuta käes ja lollikindel, aga ta on tavaliselt jube raske.

Kui me võtame kuulipildujast maha 5 kg ja kuulipilduri moonakotist 3 kg (5,56 7,62 asemel) on selles juba pool kuulivesti. Lisaks võtame veel maha talvejope (oleks vaja luua mingi natuke soojem lahingsärk) - mingi 3 kg. Nii need kilod tulevad. Järgmine koht, mida ratsida saab, on toit ja keetmine. Rootsi katelok - minema. Tänased hiidrasked ratsioonid - minema. Asendada isekuumeneva keemiaga nagu liitlased söövad. Teed keedame nagu leedukad - piiritusetablett ja toidupakis leiduv ise painutatav keedualus. Labidas (BW oma, hiigelraske) asendada NSVL stiilis "malaja lapataga" (palju kergem).

Peale liikuvuse on probleem selles, et meeste seljad ei pea vastu. Seljalihaste ülekoormus, natuke niiskust, kõveras magamist ja külma ning hommikul ei saa osa mehi enam püsti. Mingil määral leevendab probleemi spordipoodides müüdav tõstjavöö (kunstmaterjalist ja kärtsuga, mitte vanakooli nahast).

Lääneliitlased pole ilmasjata läinud üle soomusvesti külge varustuse kinnitamisele - kaalusääst eraldi rakmetelt on täiesti olemas.

Mind pani imestama, et kui Sõduris eelmine aasta esitleti uut sõdurivarustust, polnud selle hulgas endiselt kuulivesti alust särki. Masstellimusena maksab see samapalju kui vormijakk (Kanada laiguga on Eestis müüa 40 eurot tükist jaehinnaga). Täielik karuteene meeste tervisele, sest vestialune särk säästab omajagu mehi külmetusest ja seljahädadest, sest plastmassine vormikuub läheb seal all märjaks nagu põrandakalts ning püsib sellisena terve päeva. Vestialune särk selle climalite "ruudulisest" materjalist kuivab kehasoojusega tunni-paariga. Kuigi teatud asjad kaalusäästu sooviga nähtavasti olid.

Väike lohutus on muidugi see, et eks meie vastane ole samasuguste probleemidega ja ka nende jalad lähevad metsas märjaks. Seda enam, et VF armee on loobumas kirsasaabastest ja üle minemas nahast poolsaabastele (hooldatud kvaliteetne kirsasaabas on ligilähedane kummikule). Neil aga on soomuk ees ja taga - st palju jala kalpsamist ei plaanita.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Palju me kanname varustust...

Postitus Postitas Madis22 »

Vahepeal on ka kaalu suurendavaid muudatusi olnud. Näiteks uuemad molleribadega jalaväerakmed kaaluvad pea 0,7kg rohkem kui vanad rakmed, ilma et olulist võimekust juurde oleks tekkinud. Lahingvestid aga annavad lisaks kasvanud kaalule veel täiendava panuse sõdurite seljahädadele, riputades kogu kantava massi õlgadele. Varustuse taskute kaitsevesti külge riputamine pole aga väga ergonoomiline. Näiteks positsiooni rajades oleks mõistlik kaalu kergendamise eesmärgil varustus ja relv positsiooni kõrvale maha panna, kaitsevest aga peaks ootamatu kaudtule puhuks selga jääma.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
KiloKilo
Liige
Postitusi: 33
Liitunud: 13 Mai, 2017 13:17
Kontakt:

Re: Palju me kanname varustust...

Postitus Postitas KiloKilo »

Madis22 kirjutas:Vahepeal on ka kaalu suurendavaid muudatusi olnud. Näiteks uuemad molleribadega jalaväerakmed kaaluvad pea 0,7kg rohkem kui vanad rakmed, ilma et olulist võimekust juurde oleks tekkinud. Lahingvestid aga annavad lisaks kasvanud kaalule veel täiendava panuse sõdurite seljahädadele, riputades kogu kantava massi õlgadele. Varustuse taskute kaitsevesti külge riputamine pole aga väga ergonoomiline. Näiteks positsiooni rajades oleks mõistlik kaalu kergendamise eesmärgil varustus ja relv positsiooni kõrvale maha panna, kaitsevest aga peaks ootamatu kaudtule puhuks selga jääma.
Lahingvesti annab sama moodi ümber keha tõmmata, nagu rakmed. Selleks on külgedel paelad, mille pikkust annab reguleerida. Mõne vestiga on see keerulisem, GL mõned vestid on vist külgedelt mingite kummipaeltega, nendega natuke keerulisem, aga võiks ka tehtav olla.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist