www.militaar.net

Mulle tundus katsetades ühte pugemine lihtsam.
Võibolla on asi ka selles, et BW killukad on mingis päkapiku suuruses (no kõige suurem number sobis parajasti mu 175/70 abikaasale selga) ja see tuleb kärtsudest selga saamiseks täiesti lahti võtta, st suuremale mehele ei lähe ülepea selga.

Ma pidasin luuraja-vormi all sellist silmas, millel on salvetaskud frentši küljes, st et eraldi salvetaskuid nagu enam vaja ei oleks.

mina näiteks kasutan enamiku varustuse taskuid just lahingvöö peal-see tähendab siiski toekamat vööd, kui see gl.
..killuvest+plaadid+salved ja varustus õlgadele on imo overkill.

Targemad sõjardid kannavad ikka nö rakmeid või vesti eraldi killu-või kuulivestist. Nt magada rakmetes ei ole võimalik aga teinekord rindel on tark magada killuvest seljas ning seega on parem, kui und ei sega "kotikesed" jne. Magamiskotti on ka kergem minna eest avatud killuvestiga, kui see on blank. Üldiselt pooldan ikka ,et asju hoitakse eraldi mitte ei hakata üheks mudima. Nt luurele minnes on teinekord targem killuvest maha jätta ning võtta kaasa rakmed jne.

Kuidas need plaadikandjad ja vestid suurte seljakotide all kanda on? Näiteks kui seljapeal on veel lisaks veekott.
Et kui on tarvis ette võtta 30+ km pikkune rännak, kas siis on võimalik seljakott normaalselt selga saada ja puusadele pingutada?
Või jäävad plaadikandja + veekott pikemal rännakul selja peal häirima? Vähemalt osad plaadikandjad tunduvad sellise väikse toetuspinnaga seljal, mis võiksid seljakoti all häirima hakata....

romps kirjutas:Kuidas need plaadikandjad ja vestid suurte seljakotide all kanda on? Näiteks kui seljapeal on veel lisaks veekott.
Et kui on tarvis ette võtta 30+ km pikkune rännak, kas siis on võimalik seljakott normaalselt selga saada ja puusadele pingutada?
Või jäävad plaadikandja + veekott pikemal rännakul selja peal häirima? Vähemalt osad plaadikandjad tunduvad sellise väikse toetuspinnaga seljal, mis võiksid seljakoti all häirima hakata....

Oma kogemusest leian, et see on probleem jah, seda enam kui veekott küljes. Ning seda isegi mitte eriti pikkadel käikudel. Peale selle, et plaadikandja õlarihmad on tavaliselt toekamad ja asi ise on väga jäik ja jäigalt seljas. Seljakott hakkab koormama siis kurat teab mida kui see plaadikandja peale kasvõi osaliselt toetub.

Minu arvates pigem rakmed (plaatidega) killuvesti peale ning suur seljakott selga. Ma ei näe mis võiks valesti minna.

Mul on chestrig mis läheb ilusasti killuvesti taolise peale, suur seljakott seljas, patrullikas on kõhul. Vesi on patrullika sees veekotis. Kontakti sattudes suur seljast, patrullika alt saaks salved kätte aga saab ka kiiresti seljast heita. Patrullika rihmadel on veel klõpatskinnitused, et poleks kahtlustki et saaks kiiresti ära kui väga vaja.

Oma kogemused kaitsevesti ja seljakotiga. Ainult väga loll inimene paneb seljakoti ja kõva seljakaitseplaadi vahele veekoti, see veekott on pideva surve all ja hakkab kohe voolikust välja pressima, kui selle unustab lukku panna peale joomist. Veekott on selja peal ainult siis, kui seal selja peal mitte midagi muud ei ole. Enamikes patrullkottides on eraldi tasku veekoti hoidmiseks, suures seljakotis või juhul kui veekoti tasku puudub, pannakse veekotti seljakoti peale või küljetaskusse nii, et mingi raske ja kõva ese ei pressi kotti lapikuks või puruks. Rinnarakmetes on mõistlik kanda paremal küljetaskus veepudelit, selle saab vajadusel kergesti kätte. Vasakul küljel on muidugi meditsiinikomplekt. Varuvesi kas 1 l välipidelitesse (tugevad kuid kaaluvad tühjana palju) või 1,5 l limpsipudelitesse. Turul on meeletu valik õhukesest ka pehmest plastikust joogipudelitest, mis tühjana on väga väikesed ja kerged kanda.

See jutt, et soomusplaat selja peale pressima hakkab, viitab peamiselt sellele, et seljakott või kaitsevest istuvad seljas valesti. Enamik kaitseplaate, mida ma näinud olen, on 25 cm laiad ja 30 cm kõrged ja need peavad olema päris kõrgel, kaitsma südant ja suuremaid veresooni selja poolt, mitte rippuma kusagil vöö kohal. Õigesti paigutatud seljakoti õlarihmad ei toeta vastu kõva plaati ja puusarihm on nii plaadi kui kaitsevesti alumisest servast allpool. Kõvaa plaat mahub seljakoti seljaosa rihmade vahele, seal, kus õhuvahe peab olema. Plaadikandjad on seestpoolt pehmendustega hõõrdumise vältimiseks, v.a. need, mis on mõeldud killuvesti peal kandmiseks. Seega probleemi nagu polegi, kui õige varustus endale õigesti selga ajada. Ise ei ole kunagi tundnud probleemi seljakoti kandmisel koos kaitsevestiga.

Eriti kõvad sofikad võivad muidugi soomuskaitse optimeerimiseks mõelda ka järgmist lahendust - esimene kaitseplaat on rinnarakmete sees ja seljakaitseplaat on patrullkoti sees, sest see kott on nagunii enamiku ööpäevast seljas. Puhkuse ajal võetakse kott maha ja võitleja istub selle taha, olles seega osaliselt varjatud vastase tule eest. Soovitav kasutada titaanist kaitseplaati vähemalt NIJ III tasemel, ehk siis 5-6mm paks plaat, mis kaitseks automaadi kuuli eest.

Tervitused,

Kuidas olete lahendanud kiivri kinnitamise vesti/rakmete külge, kui seda tarvidust kasutada ei ole? Usun, et läheb antud teema alla küll Ei hakka uut tegema.

Kasutan hetkel rakmete puhul sama varianti. st. ümber trakside, aga leian, et selline lahendus on jõle kohmakas ja segav. Nägin ühel teenistujal ka lahendust klõpsklambriga. Mille emane pool oli siis kiivri küljes ja isane pool vestil. Sarnast valmislahendust vist ei pakuta?

Mul näiteks kiivri jaoks karabiin vesti küljes

http://www.ebay.ie/itm/HEAVY-DUTY-TACTI ... 5d585901e1

Hea suur karabiin, seni pole järgi andnud ega väsimuse märke ilmutanud.

Kapten Trumm siin pidevalt rääkinud kaitsevesti küljes taskute kandmisest omalt poolt lisaksin selle, et TBK ohu puhul on väga halb kui kaitsevest salvetaskuid ja asju täis sest TBK rünnaku korral käib kuulivest/killuvest keemiakaitse ülikonna alla ning kaitsevest tuubil täis taskuid teps mitte ei sobi ülikonna alla

Rikkamates riikides on juba hulk aastaid tagasi loobutud soomusvesti peal eraldi kandesüsteemidest (vestidest ja rakmetest), kuidas nemad selle probleemi lahendavad? USA-s in ABK teema väga heal järjel (nii materiaalselt kui mentaalselt). Ise ma arvan, et kui idanaaber korraldab sulle miski VX gaasi rünnaku, siis on tegelikult kaitsevesti saastumine üks viimaseid muresid.

Sama test ka kirjalikul kujul Kaitse Kodu! veebruari väljaandes ära trükitud.

https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kait ... _2016_veeb

Üks märkus... proovitud on ainult ak4 metallsalvedega, oleks võinud ka proovida alumiiniumsalvesid, kuna tänu soontele peaks need olema vähe paksemad.