www.militaar.net http://militaar.net/phpBB2/ |
|
Tuvastada: Kiiver ... http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=43&t=42349 |
3. leht 32-st |
Autor: | oliver [ 31 Jaan, 2005 14:20 ] |
Teema pealkiri: | |
See on see pealt harja ja tuulutusavadega? Punaarmee kasutas neid mingi ajani enne kui see IIMS tüüpiline vene kiiver kasutusse tuli. Muhus olen kolme sellist näinud. Siin terve posu igasuguseid: http://aboutww2militaria.com/index.html ... elmets.htm |
Autor: | hillart [ 07 Veebr, 2005 17:25 ] |
Teema pealkiri: | kiiver |
On mis ta on, aga Rootsi oma päris kindlasti mitte. See Rootsi kiiver, mis EV kaitsejõududele abi korras 90-ndatel saabus, on nimelt hoopis uuem, pealesõjaaegne mudel ning Rootsi armee ennesõjaaegselt ja II MS ajal kasutusel olnu meenutab pigem Suurbritannia armee eelmist mudelit. |
Autor: | 7,71 [ 08 Veebr, 2005 11:04 ] |
Teema pealkiri: | |
Rootsis oli neid sõjaväekiivri mudeleid rohkem kui üks. Tõesti, üks mudel on selline alt laieneva servaga nagu veidi inglise mudelile lähenev. Seda on ka abina 90-aastatel Eestisse jõudnud ja kuskil netis nimetati seda vist kui varasemat mudel 1921. Täpselt ei mäleta. 90-datel Eestisse jõudnud teine mudel, mids sarnaneb kõneall olevaga on määrateltud mui m 37, sealt ka selle nimetuse võtsin. Erinevus sõjaaegse kiivriga seisneb erinevas neetide asetuses ja varasemal on väljapoole valtsitud serv, mida hilisemal pole. Vaatan neid praegu mõlemaid kõrvuti laua peal. Üldlõige on muidu sama. Soomes oli sõja+ajal ka muude hulgas rootsi kiiver kasutusel (lisaks saksa mudelitele ja ka vist tshehhi kiivrile teatud kogustes), hiljem tootsid nad juba sama mudelit ise. Olen Soome Sõjamuuseumis neid kiivreid ka näinud, kahjuks ei osanud siis täpset mudeli nimetust kõrva taha panna. See, et 1939 kiivreid Eestisse Rootsist telliti on fakt, mille kohta on olemas arhiiviviide, kahjuks ei oska täpset mudeli nimetust öelda. Ei tea kas sõja ajal võis Eestisse sattuda ka näiteks tshehhi m32 ja itaalia kiivreid? Venelaste väljaantud pildiraamatutes olen kunagi näinud pilte eesti või läti politseipataljonlastest vist tsehhi kiivris. Kuna head välimäärajat või entsüklopeediat pole kätte saanud, siis üritasin määratella netilehekülgede alusel, mis ei pruugi alati ka kõige usaldusväärsemad olla. Leidin ühe itaaliakeelse küllalt huvitava kiivrilehe - www.cascoscoleccion.com |
Autor: | hillart [ 09 Veebr, 2005 16:37 ] |
Teema pealkiri: | kiiver |
Sama fasongi on ka sõdurikiiver, millisega Poolamaa võitlejad II MS-tta astusid. Arvestades tolleaegseid eriti tihedaid kaitsealaseid koostööprojekte EW ja Poola vahel, ei saaks küll välistada ka pildil kujutatud kiivri Poolamaist päritolu. Muidugi on see vaid hüpotees. Pöörata tähelepanu kiivri möötude suhtarvudele - Rootsi omaga ei lähe need mitte kokku, pigem Poola potiga. |
Autor: | 7,71 [ 10 Veebr, 2005 9:53 ] |
Teema pealkiri: | |
Poola kiiver see kindlasti pole. Kui vaatad minu eelmise postituse lõpus toodud veebilehelt poola kiivrit, siis näed et sellel eristuvad selgelt esi ja tagaosa ehk siis see, mispidi seda pähe panna (esimene ja tagumine pool), s.t. eristub sirm või nokk. Kõneall oleval kiivril seda vahet pole võimalik teha (nagu näiteks ka m-sõdade-aegsel Briti kiivril). Poolaga olid küll sõbralikud suhted riikide ja sõjavägede vahel, aga peale mõnede relvastuse alaste vahetuskaupade (standardiseerimise eesmärkidel) ei tea midagi. Allikad väidavad,et 1939 okt-1940 mai saadi Rootsi firmalt Sandvicken Jernwerk AB 10 100 kiivrikesta + tuhandeid muid juurdekuuluvaid vidinaid (neete või pandlad või midagi sellist). |
Autor: | Arnold [ 22 Veebr, 2005 18:08 ] |
Teema pealkiri: | |
Väga imelik kiiver ![]() ![]() |
Autor: | Arnold [ 22 Veebr, 2005 18:14 ] |
Teema pealkiri: | |
Sellise hallika joodikukeele tooni andis ka üks mõttetult kallis roosteeemaldaja - firma enam ei meenu. Rooste eemaldamiseks nii, et samas säiliks olemasolev originaalvärv, on ainult üks meetod. Siin seda kasutatud pole. Edasi vaikin ![]() |
Autor: | Mathias Lutz [ 06 Mär, 2005 12:33 ] |
Teema pealkiri: | |
Tore on lugeda väitlust ühe tundmatu kiivri üle.Nimelt mul õnnestus ka sel sügisel üks selline leida.Ja muidugi Saaremaalt Kahtla külast.Oli teine koduses majapidamises tökati säilitamiseks kasutusel olnud.Tänu sellele pole rooste eriti liiga teinud.Isegi kiivririhma aasad on alles kiivri küljes.Tõesti huvitav,kuidas need siia said. |
Autor: | 7,71 [ 07 Mär, 2005 10:13 ] |
Teema pealkiri: | tundmatu kiiver |
Kas leitud kiivril on mingeid värvijäljendeid ka näha (sees või peal)? Olen saanud kaks sellist kiivrit Muhumaalt. Üks oli heledat sinakashalli värvi, teine aga pealt musta värvi ja seest rohekashall (tundub, et mõlemaid pole pärast sõda enam üle võõbatud, näit. musta värvi alt koorub välja haljas metall nii et see tundub üldse mingi kruntvärv olevat. Võib-olla õnnestub millalgi pildid ka nendest siia panna, siis on vaade lõbusam. |
Autor: | canislupus [ 11 Apr, 2005 16:41 ] |
Teema pealkiri: | I ms saksa kiiver |
Et nondel (no andestust, ei ole pidanud vajalikuks endale pähe tampida kiivritüüpide numbreid) oli ka mingi visiir ees. Oskab keegi pilti näidata tollest 1.1 kg kaaluvast asjast? |
Autor: | hirco [ 11 Apr, 2005 19:17 ] |
Teema pealkiri: | Visiir |
http://germanhelmetsinc.com/349%20brow%20plate0003.jpg Mõtlesid sa seda? |
Autor: | canislupus [ 11 Apr, 2005 19:25 ] |
Teema pealkiri: | |
Võimalik, ent ma olen lugenud umbes taolist teksti: ei kasutatud, sest silmaavadesse paiskuv sulatina oli probleemiks. Järelikult käis ka näo ees? |
Autor: | oliver [ 11 Apr, 2005 20:26 ] |
Teema pealkiri: | |
Mis relv I MS ajal sulatinaga lasi ![]() |
Autor: | canislupus [ 11 Apr, 2005 21:46 ] |
Teema pealkiri: | |
No... kujuta ette, et terassoomust tabab püssikuul. Hetkega muutub see asi tulikuumaks känkraks. Loomulik, et ka sulatina pritsib(paljukest seda mantlit seal ümber ikka on). |
Autor: | hillart [ 12 Apr, 2005 8:05 ] |
Teema pealkiri: | |
Arvan, et sulatina pritsimine on siiski tiba süütum asi, kui et pritsiksid laiali ajuosised. Teadupärast on ajumassi valdav osa vesi ja mis juhtub, kui seda tabab normaalkaliibris kuul selles oma kineetilist energiat kustutades? Olete vast kuulnud, ja erialaga tihedamalt kontakti omades ka näinud, mis juhtub, kui keha parenhümatoosseid organeid (maks, põrn) tabab kuul. Need lõhkevad! Nii, et parem variant oleks siiski olnud leppida selle mõne sulatina tilgaga. |
3. leht 32-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |