Tsiteeri:
Siiski oli nii, et ka keskeriõppeasutused kasutasid rombe lõpumärkidena. Nii et taolised järeldused on ennatlikud.
Viimaste fotode vaatest -

Tõepoolest.
Aga kui hästi tähelepanelik olla, siis jäävad need märgid ikka kuhugile sinna 50-ndatesse ja 60-ndate algusesse. Arvan, et peale seda tekkis ka meil lõpumärkide osas mingi arvestatav regulatsioon. Need fotodel kujutatud eksemplarid on igatahes minule küll taolise fenomeni esmakordne nägemine. (Aga ega ma mingi spetsialist kah ole muidugi.)
Aga võib-olla on asi ka selles, et nii mitmeidki õppeasutusi, milliseid pealesõja ajal just-kui kõrgkooliks loeti, kaotasid oma taolise staatuse hilisemas perioodis. Seega siis antigi neis just-kui kõrgkooli lõpumärke välja ja hiljem nagu seda täishariduseks enam ei loetud, või nii?
Midagi analoogset meil praegu laiutava nn. rakendusliku kõrgharidusega. Endised tehnikumid j.t. kesk-eriõppeasutused on ju nüüd sisemiselt tegelikult muutumata puhta kõrgkoolid?
Näiteks 50-ndate Õpetajate Instituut (või kuidas teda nimetatigi ?) mis just-kui algul arvestati kõrghariduseks, kanti hiljem "lõpetamata kõrghariduse" lahtrisse ja lõpetajad pidid veel 60-ndatel 70-ndatel ennast tõsiselt vägistama, et n.ö. päris kõrgharidust kätte saada.
Seega - arvan, et päris reegliks sellist kes-eriõppeasutuse rombi lugeda küll ei saa. Pigem ikka suhteliselt erandlikuks. Aga see on vaid minu isiklik arvamus.
Muideks! Missugused juriidikaga seotud ametid üldse eksisteerisid/eksisteerivad kesk-erihariduse tasemel? Ei tule nagu miskit esimese hooga meelde.