www.militaar.net

Tänud.

Siit on hea nende interjöörivärvide kohta lugeda: http://byrden.com/panzers/Colours/

Lühidalt kokku võetuna - algul oli kasutusel kahevärviline interjöör - ülemine osa oli elevandiluukarva, alumine oli rohekashall. 42. aasta päris lõpus tuli direktiiv, et rohekashall ära jätta ja kõik need osad, mis enne seda värvi värviti, jätta nüüd krundipunaseks. 1944 septembris kästi ka valge ära jätta ja värvida kogu sisu krundipunaseks aga see tõi kaasa suure hulga kaeblemist nõnda et 1944. aasta lõpul kästi interjöörides siiski uuesti valget kasutada.

Jah, ma tean, et Pantreid hakati tootma 1943. aasta algusest alates, aga siin on nüüd minu jaoks see ajaloo vabameelse interpreteerimise koht - Võib arvata et neid direktiive ei hakatud päevapealt täitma, vaid asjad toimusid teatava inertsiga - näiteks värviti vanaviisi edasi, kuniks värvi laos jätkus ja edasi hakati uut direktiivi järgima. Seega on tõenäoline, et hulk algustoodangu pantreid tuli tehasest veel kahevärvilise hall-valge sisuga, enne kui alumine osa punaseks muutus.

Järgmine ring asju.

seekord siis mootoriruumi vaheseinad, lahingusektsiooni põrand ja hulgem väiksemaid pudinaid ja kaste.
Kuulipilduja moonakotid, ehk Gurtsack'id värvisin ka ära, aga hetkel on need külge panemata ja ootavad,
kuni sponsoonide põrandad külge saavad.
















Kristjan

Metall kumab kenasti servadest, nurkadest. See on lihtsalt suurepärane töö ja annab tegelikult paris palju aimu mismoodi tank seespoolt välja nägi.

Levar

Tänud, Levar.

Sedakorda on mudeldamisega pikem vahe sisse tulnud - tundub, et esmane elevus hakkab vaibuma ja tavapärane mudeliehitustempo on taastunud.
Või on süüdi vahepeal olnud pühadeperiood - kurat seda teab.

Igaljuhul, järgmiseks loogiliseks sammuks on sponsoonid, ent enne kui nendega üldse kuhugi edasi minna, tuli alumisele küljele kinnitada kinnitusaasad schürzeni kanduritele.




Mootori ja lahingusektsiooni eraldaval seinal on ka tulekustuti, mis oli siiani tähelepanuta jäänud. Et mul on mitmest komplektist neid etsitud tulekustutihoidjaid üle jäänud,
siis leidsin sealt ühe ja aitasin kustutile plekiga pisut kaasa. Pildil on minu variant koos karbis olnud originaaliga.




Seejärel tuli kerge paus sisse, sest laskemoon oli alles teel minu poole ja sellega ei saanud edasi minna. Sestap panin kokku roomikud.
Need on MasterClub'i omad, metalllülid koos resintiftidega kummaltki poolt. Lülide puhastamisega oli seekord oluliselt tegemist,
kui eelmiste StuG III roomikutega samalt tootjalt, kuid seda seletab ka asjaolu, et Pantri roomikud on suuremad ja rohkema detailsusega.
Roomikudte tugevdamiseks lisasin iga ühenduskoha keskele ca. 8mm pikkuse 0,5mm messintraadi jupi.
Kumbki pool 85 lüli - siin nad on.




Mürsud jõudsid siiski jõuludeks kohale - 5 komplekti messingust treitud laskemoona Pantrile - tootjaks Tamiya.
Aftermarketi mürskudele läksin peamiselt seetõttu, et minu umbusk metalli imiteerivatesse värvidesse on suur ja ma leidsin, et naturaalne messingutoon hülsina
on turvalisem valik. Ja ma ei pidanud pettuma, sest lisaks on treitud mürsud silmnähtavalt peenema detailsusega, kui karbis olevad plastikvariandid.

Lisaks olid mul Eduardi interjöörikomplektist võtta plekist mürsukonteinerid lahingusektsiooni põrandale, kuid need jäivad kahjuks eraldi pildistamata.

Ülemisel pildil siis munaaluse täis paugumaterjali. Alumisel on kõik see värvitud ja ritta laotud.
Dekaalidena kasutasin Archeri komplekti Pantri mürskudele.






Ja järgnevad pildid on juba sellest, kui kogu see kraam koos muu pudipadiga on taas kord mudelile laotatud.














Ja lõpetuseks üks madalamalt võetud foto, et näidata kui kenasti roomik veermikul istub.




Olge terved,
Kristjan

Millal sul 10 000 töötundi täis sai? Vist rohkem retooriline küsimus...

No 10 000 tunnist on asi ikka päris kaugel.
Tegelikult ma aluistasin selle Pantriga alles 2 ja pool kuud tagasi ning praeguseks hakkan kereosa interjööriga lõpusirgele jõudma.
Nii et võib hoopis öelda, et sellega on erakordselt kiirelt kulgenud.


Aga ma olen vahepeal mootoriga toimetanud - selleks on siis Maybach HL210 P30.
Takomi karbis on väga põhjalik mootor, mille jaoks on ette nähtud soliidse suurusega restitäis detaile.
Kuid siiski ei suutnud ma vastu panna kiusatusele paar traati siia-sinna juurde keerata. Enamus sellest on muidugi
tühi töö, sest mootorist jääb näha vaid ülemine osa. Kõige keerukam oli siin nelja pisikese kütusepumba ühendamine traadiga,
aga see oli rohkem ettevõtmine rubriigist "kas ma saan hakkama".












Kui värvimise tarbeks mootor osadeks võtta, siis seda on nii palju:




Mootoriruumis istub ta päris tihkelt ja mul on tunne, et liimiga seda sinna kinnitada ei olegi vaja -
sel mootoril ei ole lihtsalt kuhugi minna. Siit on mingi pilt protsessi käigus tehtud kuivproovimisest:




Ülejäänud voolikuid ja paake on ka. Natuke häirib, et Takom on kütuse- ja õlipaakide tagumised vastu seina
jäävad küljed lahtiseks jätnud, kuidagi lollakas on selliseid tühje kesti sinna sisse panna, seega ehitasin need käepärase stüreeni ja plastiga kinni.
Jällegi, lõpuks sellest tööst midagi näha ei jää, aga mõtlesin, et vähemasti saab tagantvaatest kena pildi, kui kogu värk on
sisse topitud, aga kere tagumist seina pole veel ees.




Kristjan

See mootor on tõsiselt lahe ja peen töö. Lausa kahju et see muutub "ise tean kui hea ta on" asjaks mis mudelis kuidagi välja ei paista. Kas pole mõtet tekkinud teha dioraam : mootori vahetus jõudehetkel ?? Siis saaks mootori oma hiilguses tali külge kõlkuma jätta. Mehaanikufiguure on erinevatel tootjatel lademes ..

ma jagan ka Jossi arvamust. lisaks kui soetada juurde Strabo-kraana ja teha ka käigukastivahetus sama märjaga, oleks efektne dioraam küll (torni mahatõstmisest rääkimata). mul endal on nende dioraamidega pigem halvasti ja sestap ma ise ei julge katsetama hakata, aga Kristjan on tõestanud, et tal need asjad tulevad välja küll... sestap ässitaja ei ole, aga näha tahaks küll...

_________________


https://www.facebook.com/panzerwerke

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

See 10 000 tundi on selline uuema aja oletus, et nii palju võib kuluda, et suht ükskõik mis alal meistriks saada. Kui iga päeva peale jagada 2 tundi mudeliehitust, teeb see 13,6 aastat.

Ma mõistan teie muret, kuid see saab sel korral siiski sinna "ise tean kui hea ta on" rubriiki kuuluma. Kuigi ma plaanin selle polditava mootorikatte siiski magnetitega lahendada,
seega jääb mootoriosa pealt vaadeldavaks.
Mulle lihtsalt ei isuta dioraamide tegemine niivõrd, kui mudel ise ja kuna ma olen algusest lõpuni kavatsenud just selle käesoleva Takomi karbi sisu nautida, siis oleks dioraam see pisike tilk tõrva sellesse muidu nii meeldivasse meepotti mis elamuse pisut ära rikuks. Kuid too Strabo kraana on mulle endale ka silma jäänud ja see oleks tõesti vahva dioraam, kuid ma arvan ka, et ega praegune Panther mul viimaseks jää ja tulevikus läheb kraanaga dioraamiversioon ka kindlasti tõsisele kaalumisele - siis kui Pantritega pisut rohkem kogemusi on omandatud.


Ahsoo... Mul vist ka kõigi mudelite peale 10 000 tundi täis ei tule. Aga no ma ei ole ka suurem asi meister sellel alal veel.


Tegelikult mul on tarkadele kaasfoorumlastele küsimus ka.
Nimelt vonkleb Pantri mootoriruumis suur ja kole triibuline voolik. Aga nüüd ma olen sellega pisut kimbatuses, või öelda - kahevahel. Ühest küljest on mu mootoriruum
hallikasroheline, seega voolik võiks kah olla hallikasroheline. Teisalt jääb minu Pantri ehitamisaeg 1943. aasta aprillikuusse, mis on värvitoonide kohalt üleminek hallikasrohelisest krundipunasele,
seega võiks voolik ka krundipunane olla - looks sinna pisut rohkem värvi. Ajalooliselt peaksid mõlemad variandidvististi pädema, sest tegelikult ju olid kõik need asutised, kust Pantrid välja veeresid - MAN, Daimler-Benz, Henschel, MNH - ikkagi mitte niivõrd tankitehased, vaid tankide koostajad, kes panid masinad kokku mujalt kohale toodud detailidest. Ja ilmselt läksid sinna sisse just seda värvi detailid, mis parajasti tarnitud olid.

Möllasin veidi photoshopiga ja koloreerisin seda olemasolevat olukorda. Kuidas teile tundub, kas A või B?
Vastata võivad muidugi ka mittemudelistidest foorumlased.




Kristjan

Hei

See peaks ju olema kummist toru. Kummi ei värvitud vist. ehk must hoopis?

Ei, selles ei ole kahtlust ja siin on eeltöö tehtud - toru koosneb metallsegmentidest - sellised triibulised nad olid.

punane paistaks muidu hämaras mootorirumis paremini silma äkki. juba mudeli vaatlemise poolelt on see nagu efektsem. pluss saad vastata igasuguste diletantide pelutavatele küsimustele "ohoo, mis punane soolikas see on???"

_________________


https://www.facebook.com/panzerwerke

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

Kui mingit kontrasti tahta teha ja lähtuda mainitud "võivad olla mõlemat värvi" jutust ja võtta arvesse ülejäänud masina natuke kulunud olemist, siis võib ju näiteks ühe jupi vahelt teist värvi teha. Anda torule samamoodi natuke kulunud välimus ja üks jupp vahele koos "uute" kummilõdvikutega teist värvi, uus ja puhas ja läikiv. Et nagu oleks üks põlv vahelt hiljem vahetatud. ühevärvilisena Hall näeb parem välja ja mudeli puhul võib kogenematu kõrvaltseisja seda lihtsalt kehvasti teostatud roosteks pidada, kui krundi värvi teha.

_________________
Tehisintellekt ei suuda kunagi asendada inimidiootsust!

Väga ilus "Panther" tuleb!