www.militaar.net

...ja siin siis ka mõned lubatud jaapanlased.

Esmalt Hasegawa 1/72 mõõdus Nakajima Ki-84 Hayate (liitlaste nimetus Frank). Oli väidetavalt kiireim jaapanlaste hävitaja ja oma lennulaega suutis ja B-29 Superfortress pommitajaid edukalt kimbutada. Mudelile sai sisse pandud ka kabiini sisu Czech Master´s Kit´ilt...aga lõpkokkuvõttes- seda eriti näha ei jää



Kawasaki Ki78 Kensan. Tootja AZ models. Jaapanlaste katse siis sakslaste DB601A mootorile tiivad külge panna. Üks valmis ehitati- saavutas kiiruse 700 km/h. (Sellest jäi väheseks 1939 aastal püstitatud Me209 rekordi- 756 km/h- purustamiseks...) Lähemalt võib siit lugeda. http://www.aviationofjapan.com/2014/12/ ... ki-78.html



Kawasaki Ki-61. Tootja Tamiya. Läks kokku nagu muinasjutt. (Pilti lähemalt vaadates näen, et paremal küljel olev radiaator on tumedaks võõpamata Viga parandatud).

Ahoi,

Panen mõned valminud lennukid siis ilmarahvale uudistamiseks.
Curtiss Hawk H-75-8 Peruu värvides, tootja AZ models. Pisut panin nende väljalasketorudega mööda- peaksid millimeetri olema tagapool

Ja sama tootja Curtiss Hawk H-75-3 Soome värvides.

Mig-21 Fideli Kuubamaalt, tootjaks KP (Kovozavody Prostejov).

...ja see ei ole veel kõik

Tervitades,

Väli

....L-159 ALCA Iraagi värvides, tootja KP (Kovozavody Prostejov)

...ja Vampiiride pere sai täiendust. Vampire T55 Jordaania kuninga Husseini isiklik lennuk, millega ta Araabia Leegioni ridades 1956 aastal siis olevat lennanud. Tootja on Airfix ja dekaalid on Printscale toodang.

...ja siis üks juba suvel valminud jaapanlane. Aichi M6A1 Seiran. Tootja Tamiya. Pean möönma- et üle tüki aja taaskord värvisin Calico stiilis pintsliga. Ja selle õppelennukile omase kollase-pruuni Tamiya värvi segu peale kandmise õppetund on lihtne- suured pinnad, laiem pintsel on mõistlikum...


...ja see ei ole veel kõik

...Heinkel 100D. Tootja Revell...aastast 1984. Karbi sees siis tegelikult Lindbergi toodang aastast 1965...nojah. Ühesõnaga- juhendi lehel oli 10 sammu...ja juppe täpselt 20.

Mõtlesin- kiire värk...aga kui võrdlesin aastat kaheksa tagasi tehtud MPMi mudeliga...tjah...sai seda toorikut siis tuunitud. Kabiini sisuks Morane ülejäänud juppidest ikkagi näidikutega esipaneel...ja juhtkang ja pedaalid, Nakajima Ki-87 iste (mida tuli muidugi õhemaks lõigata), rihmad koos pannaldega, pisut kangikesi jne. Kahju, et see ilu sinna soomusklaasi alla peitu jääb.

Lisaks Revelli/Lindbergi versioonil olid kabiini tagumised kolmnurksed aknad "umbsed"...st neid pidi markeerima siis hõbedase või valge värviga. No pisut puurimist ja skalpelliga lõikumist (plaastrid olid ka hädavalikud antud protsessi juures)- sain aknad avatuks. Katsin siis crystal cleariga.

Mida siis veel sai täiendatud? Väljalaske kollektorid said auguliseks, teliku katted õhemaks lihvitud, telikule lisavidinad jääkidest ehitatud (kitarrikeelte ülejäägid kulusid marjaks ära), kõhualune radiaator lahti lõigatud ja sisse enamvähem adekvaatsed ribakesed kleebitud. Ja loomulikult- otsisin dekaalihunnikust jääke- leidsin vajaliku hulga "hinomaru" embleeme...ja siis kombineerisin ühe sakslase 1/32 Heinkeli eeskujul pisut nipet-näpet lisaks. (Vaata siit lisaks http://www.hyperscale.com/2019/gallerie ... 32rs_1.htm ).

Ja kuna keegi ei tea mismoodi need Jaapanisse müüdud Heinkel 100D tegelikult välja nägid...no lasin fantaasial hea maitse piires lennata. (Netis on antud teemal ikka päris tigedaid arvamustevahetusi). Sabal olev number sai siis ülejääkidest kombineeritud kunagi ehitatud Jaapani Heinkel 112 eeskujul. Ja selline "putuk" tuli siis välja. Viimasel pildil siis koos kunagi ammu ehitatud MPMi toodangu näidisega.






Vaat nii. Olge terved.

Väli

Väga äss värk!

_________________
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...

No väga kõva tulemus! Nagu kirjeldusest aru saan, on tegu ikka paraja punnitamisega, aga tulemuse järgi on näha, et asi oli vaeva väärt - nii et pane aga edasi!

Urmas.