Shoguni urgas..

[Sho]

see on minu jaoks tundmatu maa...

Eks ta ole praegu veel mullegi.. aga koledasti tõmbab..

Mul on lapsepõlves kokkupandud ja osaliselt isegi värvitud tehnikamudeleid veel kottide viisi.. rääkimata veel kapitäitest kokkupanemata isenditest.. mis oma aega ehk "rahulikku pensionipõlve" ootavad.. aga.. aitab nüüd komplimentidest foorumi lemmikteemale ja ma siirdun edasi sõdurite manu..

[Sho]

Miks ma üldse värvin tinasõdureid? Üks vastus peitub siin.. et nautida selliseid värvilisi vaatepilte.. mis sest et nad on tegelikkusest kaugel..

[fossiil]

Vau! No on ikka teisi, kahju kohe et kaamera teravussügavus üleni teravat pilti ei võimalda. Aga see ongi kõige parem, kui inimene tegeleb millegagi, mis talle rõõmu ja naudingut pakub, olgu see siis kuitahes tinglik - kuna tegu on siiski kunsti valdkonda kuuluva suunaga, siis peab kõik vastama lihtsalt konkreetse huviala reeglitele. Ja nii lihtne see ongi. Nii et minu arvates oled igati õigel teel.

Aga kui veel tuleb juhus ("duell", igavuse peletamine või miskit muud) mõni tank kokku panna, siis panen siia paar pilti illustreerimaks üht varasemat lausekatket:

Mis roostesse puutub.. siis ma kujutasin silme ees sihukest masinat, mida talumehed küünis peidavad või mis mälestusmärgina pisut postamendil seisnud..

See masin seisis päris pikalt postamendi otsas, enne kui ta Lagedi muuseumi õuele jõudis, pildid on tehtud mõni aasta enne restaureerimist:



Ja torn veidi ligemalt:



Nagu näha pole aastakümned postamendil seismist soomusterast roostetama ajanud, eks kerged täpikesed muidugi on, kuid mingeid maalilisi roostepruune triipe ammugi mitte. Nii et tegelikult on sageli galeriides näha olevad hullumoodi roostetähnilised-jutilised tankid siiski vaid kunstiline liialdus, millega ei maksaks üle pakkuda - masina modelleerimise juures on väga hea, kui tulemus ikka "päris" masina sarnane tundub.

Urmas.

[Joss Metsast]

ma pean ikka nati sõna sekka saama ja 1:48 poolt paar sooja sõna lausuma. Figuure on saada küll ja ka päris häid. Plasti valavad Tamiya, ICM, Preiser ....jne, epost , tinast tegijaid on tegelikult päris palju. Tõsi, osad neidt teevad vaid lendureid/ lennuväega seotuid.
Pluss on GW figuurid kah enamvähem samasse kasvu, nii et orke, päkatseid ja haldjarahvast on ka kapaga võtta.
See madin mida fossiil soomes modelexpol kirjeldas oligi põhiliselt warhammer oma aus ja ilus. Warhammerit võib ilmselt ka tinglikult sõjamänguks kutsuda, paar korda mänge kõrvalt kiiganud ja , mis seal salata, päris põnev tundus.
Selles suhtes on sul õigus küll, suurteks massistseenideks sobivad pisemad mõtkavad rohkem, 1/72 oli endalegi just figuride osas üsna südamelähedane.

[Sho]

Kaamera teravussügavus on, vastupidi, väga hea asi.. sest võimaldab just olulise välja tuua. Ega inimsilmgi kogu seda pilti teravana ei näe..
Näiteks järgmisel pildil on "masside" udune liikumine taustal lihtsalt fooniks mis suunab tähelepanu hommikuses pohmellis Austria-Vene staabile, kes otse lahinguväljal püstijalu magab..


Tanki liigsele roostetamisele juhiti mu tähelepanu kohe.. aga mul oli vastus ka kohe varnast võtta - las laps mängib.. tegemist on lastehaigusega. Kõik, kes esmakordselt tehnikat värvivad, üritavad lisada hästi palju roostet või pori.. lisaks põnevusele varjab see ka nende oskamatust uue asjaga toime tulla. Puhast tehnikat värvida on kordades keerulisem. Ei piisa lihtsalt tasase värvikihi pealekandmisest..

Warhammer on fantaasia.. see on veel üks täiesti omaette maailm.. sõjamäng on ta küll kah aga sinna on väga tugevalt vist ka rollimäng sise suratud. Tegelikult rikun ma ise kah üsna pea 1:72 maksimumpiiri pühadust.. mul on nimelt tellitud uue inglise firma Victrix 28mm sõdurid. Need on välja reklaamitud kui moodulkonstruktorid.. kõvast kleebitavast plastikust nagu tankid ja lennukid.. ning võimaldavat sõdureid niimoodi kokku kleepida, et üksteisega sarnaseid praktiliselt polevatki. Saame näha.. Nende kokkupanemist hakkan ma kindlasti ka siin kajastama..

[von manstein]

No vägevad tööd tõesti! Ise pole veel ühtegi vennikest valmis teinud sel lihtsal põhjusel, et 1:35 mõõtkavas mudelite taustal kipuvad nad natuke krotesksed välja nägema. Eriti keeruline on tõetruude lõustade kujutamine.
Kuna sinu poole peenemas mõõtkavas on larhvid täitsa normaalsed välja kukkunud, siis oleks küsimus et mis baasvärviga neid värvid ja kas alla mingit krunti ka tarvitad? Mis tehnikaga ja milliste vahenditega lõustad pärast toonitud saavad?
Muideks, ohvitseridel on kahtlaselt sarnased näojooned, on nad ehk viimati ühe isa pojad?

[Joss Metsast]

See Victrix tundub põnev olema, aga mis skaalasse nad siis nüüd kukuvad? 1/72 vennikesel on oma 25mm (pluss/miinus 1-2mm ) pikkust. Aga tegelikult ju vahet pole , kui figuurid on vahvad ei mängi skaala rolli.
Igastahes ootan nende tutvustust huviga ! Ja kui kahurikomplektid välja tulevad siis allun ka ilmselt ahvatlusele

Warhammeris rollimängu elemente ei tohiks eriti olla, sõber kinkis kunagi LOTR reeglid (peaks WH tiba lahjendatud derivaat olema) , sealt nagu miskit sellist välja ei lugenud.

[Sho]

1:72 võrdub 22mm või vähem.. pikkust mm skaalas ei mõõdeta mitte pealaeni ega mütsitipuni vaid jalatallast silmani. Kas nüüd silmaterani või kulmuni.. seda täpselt ei mäleta. Kõigil mõõtkavadel on aja jooksul paraku kurb kalduvus kasvada. Viimasel pildil on see selgelt näha. Lipukandja on õiges suuruses - pikk-pikk grenader. Ohvitserid aga lausa kahemeetrised koljatid.

28mm Victrix kuulubki 28mm standardskaalasse (või kui vaja suhtarvuna siis umbes 1:56). Kõik tegelased peavad idee kohaselt olema täpselt ühepikkused ja pisut grotesksed. Kahurid tulevad. Praegu on tootmises neli komplekti britte, üks (prantslased) on valmimisjärgus, kaks (shoti kildikandjad) projekteerimisel.. ning siis kohe on plaanis kaks kahurväekomplekti..

Lõustadest.. ma olen juba ammu aru saanud, et inimfiguuride edu seineb nende lõustades. Sa võid ükskõik kui koleda või ilusa mundri neile selga maalida.. kui lõust ei ole vastuvõetav, kaotab miniatuur oma väärtuse. Sellest on aru saanud ka mõned skulptorid.. kes torkavad filigraanse pea miski arusaamatu kriipsujukust orgi otsa.. ja kõik on sillas..
Ma kohe hakkan siia postitama oma husaarivärvimise ülevaadet.. seal räägin ka sellest kuidas ma nägu värvin.

Ja loomulikult on kõik ühe komplekti figuurid ühe isa pojad.. üks ja sama skulptor on nad ju valmis treinud..

[Sho]

KUIDAS VÄRVIDA LIHTSALT KEERULIST 1:72 FIGUURI

Sissejuhatus
Paljud on huvi tundnud, et kuidas ilma maalimisoskusteta ikkagi saada hakkama figuuride sellise värvimisega, et poleks häbi tulemust teistelegi näidata. Ma olen kaheksa aastaga selle miniatuurivärvija kolgata tee algusest lõpuni iseõppijana läbi käinud ning mõned lihtsad ja elementaarsed asjad lõpuks selgeks saanud.

Peatükk 1.

Figuuri ettevalmistamine ei erine muude mudelite ettevalmistamisest. Väljalõikamine, liitekohtade tasandamine, puhastamine.. see kõik on tuttav. Erinevus algab valatud figuuri kohendamisel endale sobivaks. Kui tehnikamudelitel järgitakse mõõtkava ja lisatakse kõrvaldatakse elemente.. siis figuuridel muudetakse isegi korpuse (kere) asendit. Nimelt toodetakse 1:72 figuurid reeglina ühes tükis kahepoolse vormiga.. mis tingib sageli nende kummalised ja ebaloogilised poosid. Käesoleval husaaril on maha lõigatud pea ja mõlemad käed ning kinnitatud 0,2mm tihvtidega uude asendisse.. karabiin on jala küljest lahti lõigatud ja kuuma nõela abil sulatades surutud uude asendisse..

Enne värvimist on figuuri puhastatud Fairy lahuses.

[Sho]

Peatükk 2.

Nüüd on mul mudel mehhaanilise töötluse läbinud ja valmis värviga katmiseks. On aeg valmis panna tööriistad. Kuna ma olen juba algusest saadik värvinud vaid emailvärvidega ning akrüülid kõrvale lükanud siis saan juttu teha vaid nendest.. põhiliselt Humbroli emailvärvidest. Humbrol on emailidest oma konsistentsi ning mati, riidelaadse tulemusega figuuride värvimiseks sobivaim.

Algajad katavad figuuri põhivärviga ning on tulemusega rahul. Pisut edasi õpivad nad värvima ka korrektselt.. nii et eri värvide kokkupuutepinnad on selged ja kontrastsed ning figuur lahinguks kasutamiseks valmis. Seda astet nimetan mina baasvärvinguks. Sealt edasi üldse värvimine tegelikult algab. "Hinna/kasulikkuse" suhtelt on kõige tõhusam "kolmekihivärvimine".. ehk siis kolme eri tumedus/heledusastmega või toonivariatsiooniga mängimine.

Esimese asjana otsustame ära, mis värvitoone me konkreetselt vajame. Paneme paika vajalikud baas ehk põhivärvid ning sobitame neist igaühe juurde kaks lisatooni. Ehk siis saame igale baasvärvile kaks äärmust - varjutumeda ning päikeseheleda - pluss keskmise põhivärvi.
Mina olen igast värvipotist võtnud tilgakese ja koostanud endale näidispaleti mis abistab otsustamisel.

Vajalikud on veel lahusti.. soovitavalt Humbroli enda oma. Pipett lahusti kandmiseks värvile. Hambatikud värvi purkidest kättesaamiseks ja segamiseks. Pisikruvikeeraja värvipottide avamiseks. Pintslipuhastusvahend (mina kasutan tavalist Unit Sprayd, saadaval igas ehituskeemia kaupluses). Värvisegamisalus (tükike tavalist köögifooliumi). Paberkäterätikuid või muud sellist pintsli ja värvitikkude puhastamiseks.

Ja loomulikult - pintsel ise. Kui esimene värvimishoog on üle läinud, tuleb senikasutatud hambaharjad minema visata ning soetada endale korralikud töövahendid. Antud tööks kasutan ma küll lausa luuda.. Italeri 000 pintslit. Seda tellides on soovitav osta kohe mitu tükki korraga, paljud on kahtlase kvaliteediga. Aga hea eksemplar on universaalne.. sobib nii "üli"suurte pindade ( a la 1:72 tankid-lennukid) võõpamiseks kui pisidetailide viimistlemiseks. Ja kuna antud kirjatükk ongi robustse figuuri valmistamisele pühendatud.. siis sobib luudpintsel hästi.

[Joss Metsast]

Väga hea ülevaade.
Tekkis kaks küsimust, millega sa seda "ämbriplastikut" (millet enamus 1/72 mehikesi tehtud on) liimid ?
Ja teiseks et kuidas sul õnnestub seda plasti ilusasti lihvida? Tulemasinanipp? Pahteldamisest parem ei küsi

Üks hint ka: Kui Tallinna inimene oled siis väga häid pintsleid saad Pirni uulitsalt Kunderi poest, on küll tiba kallimad kui italeri/humbroli/revelli omad , aga eelmainitud on nende kõrval tõesti luuad

[Sho]

Kui kallis on kallis? Mind rahuldavad pintslid algavad nii 80 kroonist.. aga ma ostsin oma varud ka juba mitu aastat tagasi.. võivad praegu juba kallimadki olla.

"Ämbriplastik" on liimimatu.. nagu sa ilmselt isegi tead, muidu sedasi ei kavalalt ei küsiks..
Ma ei liimigi.. nagu öeldud - lõikan skalpelliga õigeks.. puurin augud sisse.. ja ühendan 0,2mm tihvtiga. Mingit lihvimist see plast loomulikult ei talu (erinevalt saabuvast Victrixist).. pahteldamist samuti.. ja ei vajagi. Figuurid vajadusel remodelleeritakse. Ehk siis pahteldatavad kohad täidetakse ning lisadetailid voolitakse epoxy puttist.. ka selle figuuri krae vahelt paistab riba seda kollast Tamiya ollust..

[Joss Metsast]

Nojahh, kallis on siis kui käed ümber kaela Samast suurusjärgust räägime.

Oot aga kas tamiya epoxi putty nakkub siis selle plastiga, ei ole ise kunagi proovinud.

Palju küsimusi tekib , loodetavasti jõuad vastata
Levar

[Sho]

Lihtsam oleks öelda, et millega ta ei nakku..
Liimina teda muidugi ei kasuta aga tihvti abil kinnitatud detaili fikseerib kenasti ära.. ja ise jääb kah külge.. eriti kui kinnituskohta puurida auguke ja ta sealt ruumilise lisakinnituse saab..

[Sho]

Peatükk 3.

Alustame värvimist.
Kõigepealt kanname peale baasvärvid, mis ühtaegu on ka kruntimise eest. Ühevärviline algkruntimine lisab liigse kihi värve ja hävitab reljeefi ning on tarvilik õrnadele, mittepüsivatele värvidele, mis hiljem nõuavad lisaks ka lakikihti kaitseks. Meie aga kasutame Humbroli emailvärvi ning midagi sellist ei vaja.. alustame ilma kruntimata kohe baasvärvidega.
Esimese kihina lähevad peale kõigi valitud värvide kõige tumedamad - varjutoonid. Alustame figuuri pinnareljeefil kõige kõrgemal asuvate heledate värvidega. Antud juhul on meil tegemist Ahtõrski polgu husaariga ning tema ilustused - nöörid, paelad, käiseotsad, krae, sadulateki ääred - on kollased. Kõige tumedamaks kollaseks valisin ma kõrbekollase (H93 - Desert Yellow). Sellest värvist peaks lõpuks näha jääma vaid kollase sügava varju alad. Samas tema peale hiljem kantavad heledamad kollased jäävad paremini särama kui ilma kollase aluspõhjata. Baasvärvid kumavad läbi ja annavad oma panuse.. ning kui kiiresti värvida siis isegi segunevad järgmiste kihtidega.
Värvida võib vabalt ja lohakalt.. kindlasti üle kollase loomuliku piiri.. teise, reljeefil madalama värvi alale.. Tuleb ainult jälgida, et teisele värvile mõeldud süvendeid paksult ei täidaks.

Samamoodi katame tulevased valged pinnad - karabiini õlarihma, suletuti ehk sultani kiivril, pelisse ehk husaarijaki nahkpalistuse - kajakahalli (H140 - Gull Grey) ehk valge varjuala värviga. Seda pole pildil hästi näha kuna figuur ise on samuti kajakahallist plastikust. Aga värvida on vaja.. sest see hall värv kumab hiljem valge alt samuti nagu eelnev kõrbekollane järgnevate kollaste alt ning lubab valget tooni sulatada. Paljas plastmass seda ei võimaldaks ning annaks lisaks ka soovimatu läike. Seega kordan veelkord - me krundime kogu figuuri - aga mitte ühe baasvärviga vaid iga pinna loomuliku värvi kõige tumedama tooniga.