T-35 info
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
T-35 info
Tervist!
Tegemist on ICM'i T-35 skaalas 1:35. Kavatsen seda näppima hakata ja mõtlesin, et küsin tedadjamate käest nõu. Kuna plaan on ta otse karbist ehitada ja püüda võimalikult vähe midagi lisada, siis kas ma peaks olema teadlik mõningatest eriti suurtest vigadest? Ülimad rõvedused püüaks korda teha, kuid muidu jätaks ta nii nagu on. Neete, polte ja keeviseid ei kavatse hakata üle käima, kuna siis jään ma omadega toppama. Püüan pigem keskenduda hilisemale värvimisele.
Lugesin netis selle mudeli kohta leiduvaid arvustusi ka ja need küll midagi muud peale katuselt puudu oleva viisnurga ei maininud.
http://www.track-link.net/reviews/k374
http://www.track-link.net/reviews/k375
Hulganisti pilte masinast leiab siit:
http://grayknight.narod.ru/T-35/T-35.htm
Head õhtut!
Siim
Tegemist on ICM'i T-35 skaalas 1:35. Kavatsen seda näppima hakata ja mõtlesin, et küsin tedadjamate käest nõu. Kuna plaan on ta otse karbist ehitada ja püüda võimalikult vähe midagi lisada, siis kas ma peaks olema teadlik mõningatest eriti suurtest vigadest? Ülimad rõvedused püüaks korda teha, kuid muidu jätaks ta nii nagu on. Neete, polte ja keeviseid ei kavatse hakata üle käima, kuna siis jään ma omadega toppama. Püüan pigem keskenduda hilisemale värvimisele.
Lugesin netis selle mudeli kohta leiduvaid arvustusi ka ja need küll midagi muud peale katuselt puudu oleva viisnurga ei maininud.
http://www.track-link.net/reviews/k374
http://www.track-link.net/reviews/k375
Hulganisti pilte masinast leiab siit:
http://grayknight.narod.ru/T-35/T-35.htm
Head õhtut!
Siim
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
No eks sa vaata, kui roomikuteni jõuad, aega ju on. Aga mad matsil on tagumise kuulipritsi koha pealt õigus - silindriliste tornidega masinatel oli seal tõepoolest kitsa pikliku luugiga suletav ava, kuskohast sai kuulipritsi välja sirutada. Seda tagumist pritsi nimetati "Vorošilovski pulemjot", kuna too tegelane andis välja käskkirja nende paigaldamiseks.
Torni lael peaks olema veel suur viisnurk, nagu juba kokkutulekulgi juttu oli, aga selle valmistamisel tuleks arvestada et reaalis ulatub ta torni lae tasapinnast vaid ligikaudu 3 mm kõrgemale ja servad on üsna lauged - ühe T-28 kukil sai teine oma käega üle katsutud Ja niipalju kui piltidelt paistab, siis pole seda ka kunagi punaseks värvitud - karbis olev dekaal on selle koha pealt fantaasia.
Kui midagi üldse ümber teha, siis võiks ehk sellest pikast summutist loobuda - teha vaid kaks lühikest väljatolgendavat juppi soomuskaitsete varjus, kuna reaalselt vedas masina mootor viimase lõõtsumise peal ja sellest kröömikesest, mis summuti mahavõtmisega lisandus, loodeti vähegi abi saada.
Urmas.
Torni lael peaks olema veel suur viisnurk, nagu juba kokkutulekulgi juttu oli, aga selle valmistamisel tuleks arvestada et reaalis ulatub ta torni lae tasapinnast vaid ligikaudu 3 mm kõrgemale ja servad on üsna lauged - ühe T-28 kukil sai teine oma käega üle katsutud Ja niipalju kui piltidelt paistab, siis pole seda ka kunagi punaseks värvitud - karbis olev dekaal on selle koha pealt fantaasia.
Kui midagi üldse ümber teha, siis võiks ehk sellest pikast summutist loobuda - teha vaid kaks lühikest väljatolgendavat juppi soomuskaitsete varjus, kuna reaalselt vedas masina mootor viimase lõõtsumise peal ja sellest kröömikesest, mis summuti mahavõtmisega lisandus, loodeti vähegi abi saada.
Urmas.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Ma huvipärast küsin kas kodanik ka lisatud linke viitsis avada? Ühel nendest lehekülgedest on galerii üle 400 pildiga kus need masinad igasuguses seisukorras erinevate teede ääres lösutavad, mõned üsnagi puruks lastud. Saksa poiste jaoks olid nad üsnagi suur vaatamisväärsus.natuke OT, aga kas see tank aktiivses lahingutegevuses ka kunagi käis või mitte, ma kusagilt tehnika foorumist lugesin ,et oli ainult eksemplar ja ei jõudnudgi sõtta(minu meelest käis jutt seal sellest samusest aga võin ka eksida)
Seega jah neid oli rohkem kui üks ja nad osalesid ka lahingutes.
Viimati muutis Panzergrenadier, 09 Veebr, 2008 13:22, muudetud 1 kord kokku.
Ja jällegi oli viga liigses kiirustamises, lugesin lihtsalt valesti oli kirjutatud nii ,et tank oli aga ei olenud just kuigi töökindel
Viimati muutis janno8, 09 Veebr, 2008 8:58, muudetud 1 kord kokku.
joomise maha jätame jätame, selle peale võtame võtame
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
Kui kedagi huvitab siis sattusin video otsa kus mingi 15-20 sekundi vältel näeb ka T-35(näeb paljugi muud BT-5, panzer jne) http://youtube.com/watch?v=GiizXP87LSE
joomise maha jätame jätame, selle peale võtame võtame
On jah veidi näha, kusagil nägin üht videot veel, kuidas kaks viimast Moskva all lahingusse läksid.
Aga nüüd pean veid oma varasemat juttu korrigeerima: selle summutiga oli tegelikult nii, et ei kakutud seda niisama ära midagi, nagu mina arvasin, vaid viidi hoopistükkis masina sisse, mootoriruumi. Nii et vabandan...
Kompensatsiooniks pakun välja jupi T-35 saamisloost, ehk pakub huvi?
Kuna selle tanki saamisloo kohta on kahesuguseid arvamusi – üks pool on kindel, et masina idee vehiti maha inglaste Independenti pealt, teise poole arvamus on pärit valdavalt vene erialakirjandusest ja nemad väidavad tavaliselt, et see olla algusest saadik originaalne projekt. Selleks et asjade algusest aimu saada, peaks veidi ajas tagasi vaatama: 1930 aastal suundus N.Liidust Inglismaale erikomisjon, mille ülesandeks oli perspektiivsete tankide näidiste kokkuostmine. Komisjoni juhtisid I.Halepski ja S.Ginsburg, sihikule oli võetud eeskätt kompanii „Vikkers-Armstrong“, mille tootenäidistest loodeti vastavalt Moskvas kinnitatud programmile omandada tankett, kergetank, keskmine tank (12 tonnine Vikkers) ja rasketank - Independent. Kuid kompanii keeldus kategooriliselt üksikute eksemplaride müügist, mida sooviti kõigele krooniks osta koos täieliku tehnilise dokumentatsiooniga. Ma ei hakka pikalt lahti kirjutama, et mida ja kui palju neil õnnestus kokku osta, aga paar momenti pakuvad küll asja juures huvi: nimelt seesama 5 torniga Independent – selle masina puhul keeldus firma isegi igasuguste läbirääkimiste pidamisest. Kuid sellegipoolest demonstreeriti Independentit komisjoniliikmetele nii platsil kui ka liikumisel. Seega nägid nõuka tankispetsialistid imeelukat päris lähedalt.
Jätame sama aasta sees toimunud komisjoni tagasipöördumise ja spionaažiloo parem vahele, kuna see puudutab T-28 sünnilugu ja ajame T-35 alguse jälgi edasi. Aga edaspidine on kaudselt seotud Grotte tankiga, või õigemini selle väljatöötamise käigus noorte vene tankispetside poolt omandatud kogemustega. 1931 aasta augustiks oli otsustatud herr Grotte bürooga lõpetada – Grotte tanki oli mitutpidi katsetatud ja eesrindlikud nõukogude insenerid olid olnud ninapidi selle loomise juures. Ning üsna peatselt püstitati vastmoodustatud konstrueerimisbüroo AVO-5 koosseisule ülesanne: projekteerida ja ehitada 1 augustiks 1932 uut tüüpi tank, mille tähistus saab olema T-35. Kaaluti nii 3, kui ka 5 tornilist varianti, projekt venis tükk aega kuid 1.septembriks 1932 oli T-35 esimene prototüüp ettenäitamiseks valmis. Katsetuste käigus tekkis hulgaliselt probleeme, mistõttu muudeti pidevalt masina konstruktsiooni. Seejärel valmis järgmine katseeksemplar T-35-2 ning selle baasil veidi hiljem juba T-35A, mis läkski seeriatootmisse.
Miskipärast oli konstruktorite valik pidama jäänud justnimelt samasugusele skeemile, nagu Independentil – üks suur torn keskel ja neli väiksemat selle ümber. Kas tegu oli põhimõtteliselt originaalse ideega? Kahtlane küll, rohkem tundub et nõuka poolelt oli tegu omamoodi „tühilöögiga“ – kõrge komisjon nägi Inglismaal (mis oli tol ajal üks tankimaailma „moeloojaid“), täiesti uut ja ennenägematut monstrumit. Kuna inglased keeldusid isegi läbirääkimistest, oli täielik alus arvata, et tegu on ilmselt oi kui perspektiivse tulevikumasinaga ja kukutigi suure hooga samasugust, ei, tegelikult hoopis võimsamini relvastatut, aretama.
Mis sellest kõigest välja tuli? 1933 kuni 1939 aastani vorbiti valmis tervelt 61 tanki, millede tootmine ja pidev remontimine-täiustamine nõudis üksjagu ressurssi. Kuid õppustel nägi neid harva, kuna masinad olid tehnilises mõttes üsna kehvakesed. Paraadidel jah, seal promoti nende abil nõukogude relvajõudude võimsust, ent kui sõda kätte jõudis, lagunes enamus nendest tankidest lihtsalt ära. Vaid mõned üksikud lasti sakslaste poolt puruks, ülejäänutel kas kärssasid sidurid või külgfriktsioonid, või siis andis varred käigukast – masin oli suur ja raske.
Aga sellegipoolest on tegu äärmiselt huvitava riistapuuga – siiski paras kurioosum tegelikult ja minulgi on plaanis millalgi selle mudeli kallale asuda.
Urmas.
Aga nüüd pean veid oma varasemat juttu korrigeerima: selle summutiga oli tegelikult nii, et ei kakutud seda niisama ära midagi, nagu mina arvasin, vaid viidi hoopistükkis masina sisse, mootoriruumi. Nii et vabandan...
Kompensatsiooniks pakun välja jupi T-35 saamisloost, ehk pakub huvi?
Kuna selle tanki saamisloo kohta on kahesuguseid arvamusi – üks pool on kindel, et masina idee vehiti maha inglaste Independenti pealt, teise poole arvamus on pärit valdavalt vene erialakirjandusest ja nemad väidavad tavaliselt, et see olla algusest saadik originaalne projekt. Selleks et asjade algusest aimu saada, peaks veidi ajas tagasi vaatama: 1930 aastal suundus N.Liidust Inglismaale erikomisjon, mille ülesandeks oli perspektiivsete tankide näidiste kokkuostmine. Komisjoni juhtisid I.Halepski ja S.Ginsburg, sihikule oli võetud eeskätt kompanii „Vikkers-Armstrong“, mille tootenäidistest loodeti vastavalt Moskvas kinnitatud programmile omandada tankett, kergetank, keskmine tank (12 tonnine Vikkers) ja rasketank - Independent. Kuid kompanii keeldus kategooriliselt üksikute eksemplaride müügist, mida sooviti kõigele krooniks osta koos täieliku tehnilise dokumentatsiooniga. Ma ei hakka pikalt lahti kirjutama, et mida ja kui palju neil õnnestus kokku osta, aga paar momenti pakuvad küll asja juures huvi: nimelt seesama 5 torniga Independent – selle masina puhul keeldus firma isegi igasuguste läbirääkimiste pidamisest. Kuid sellegipoolest demonstreeriti Independentit komisjoniliikmetele nii platsil kui ka liikumisel. Seega nägid nõuka tankispetsialistid imeelukat päris lähedalt.
Jätame sama aasta sees toimunud komisjoni tagasipöördumise ja spionaažiloo parem vahele, kuna see puudutab T-28 sünnilugu ja ajame T-35 alguse jälgi edasi. Aga edaspidine on kaudselt seotud Grotte tankiga, või õigemini selle väljatöötamise käigus noorte vene tankispetside poolt omandatud kogemustega. 1931 aasta augustiks oli otsustatud herr Grotte bürooga lõpetada – Grotte tanki oli mitutpidi katsetatud ja eesrindlikud nõukogude insenerid olid olnud ninapidi selle loomise juures. Ning üsna peatselt püstitati vastmoodustatud konstrueerimisbüroo AVO-5 koosseisule ülesanne: projekteerida ja ehitada 1 augustiks 1932 uut tüüpi tank, mille tähistus saab olema T-35. Kaaluti nii 3, kui ka 5 tornilist varianti, projekt venis tükk aega kuid 1.septembriks 1932 oli T-35 esimene prototüüp ettenäitamiseks valmis. Katsetuste käigus tekkis hulgaliselt probleeme, mistõttu muudeti pidevalt masina konstruktsiooni. Seejärel valmis järgmine katseeksemplar T-35-2 ning selle baasil veidi hiljem juba T-35A, mis läkski seeriatootmisse.
Miskipärast oli konstruktorite valik pidama jäänud justnimelt samasugusele skeemile, nagu Independentil – üks suur torn keskel ja neli väiksemat selle ümber. Kas tegu oli põhimõtteliselt originaalse ideega? Kahtlane küll, rohkem tundub et nõuka poolelt oli tegu omamoodi „tühilöögiga“ – kõrge komisjon nägi Inglismaal (mis oli tol ajal üks tankimaailma „moeloojaid“), täiesti uut ja ennenägematut monstrumit. Kuna inglased keeldusid isegi läbirääkimistest, oli täielik alus arvata, et tegu on ilmselt oi kui perspektiivse tulevikumasinaga ja kukutigi suure hooga samasugust, ei, tegelikult hoopis võimsamini relvastatut, aretama.
Mis sellest kõigest välja tuli? 1933 kuni 1939 aastani vorbiti valmis tervelt 61 tanki, millede tootmine ja pidev remontimine-täiustamine nõudis üksjagu ressurssi. Kuid õppustel nägi neid harva, kuna masinad olid tehnilises mõttes üsna kehvakesed. Paraadidel jah, seal promoti nende abil nõukogude relvajõudude võimsust, ent kui sõda kätte jõudis, lagunes enamus nendest tankidest lihtsalt ära. Vaid mõned üksikud lasti sakslaste poolt puruks, ülejäänutel kas kärssasid sidurid või külgfriktsioonid, või siis andis varred käigukast – masin oli suur ja raske.
Aga sellegipoolest on tegu äärmiselt huvitava riistapuuga – siiski paras kurioosum tegelikult ja minulgi on plaanis millalgi selle mudeli kallale asuda.
Urmas.
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
No ega ma seda kõike päris peast kah ei pane - eks tuleb teinekord üksjagu raamatutes tuhnida...
Aga omamoodi loogika oli asjal muidugi, kuigi tegelikult olid kahurväelased juba Esimese Maailmasõja lõpupoole õppinud tanke nähes suurtükituld kontsentreerima - seega ei tulistanud mitte iga kahur endale lähema märgi, vaid patarei põrutas korraga kõikidest raudadest ühe märgi pihta, pärast fataalset tabamust järgmise järgmise pihta ja nii edasi. Tagajärjed olid reeglina üsna mõjuvad, tankide kiirused olid mudiugi ka väikesed. Nii et selliste "kuivamaaristlejate" käekäik oleks siiski üsna küsitav olnud ja niisuguse monstrumi kiiruse suureks ajamine oli kolmekümnendatel paras ulme. Sama arvasid ilmselt ka inglased, kuna Independentit tehti vaid üks eksemplar - ilmselt olid järeldused katsetuste tulemustest kõike muud kui julgustavad.
Vene pool aga tootis, lausa palehigis ja moderniseeris samuti - tuli käsk suurendada soomuskaitset - löödi kulpi ja pandigi paksemad plaadid, seepeale hakkasid transmissiooni elemendid ära lagunema... Tuli hakata käigukasti, siduri ja külgfriktsioonide konstruktsiooni üle vaatama ja sõlmi tugevdama. Saadi enam-vähem järje peale - tuli uus käsk soomuskaitset tugevdada.... ja kõik algas otsast peale.. ühesõnaga nokk kinni, saba lahti...
Urmas.
Aga omamoodi loogika oli asjal muidugi, kuigi tegelikult olid kahurväelased juba Esimese Maailmasõja lõpupoole õppinud tanke nähes suurtükituld kontsentreerima - seega ei tulistanud mitte iga kahur endale lähema märgi, vaid patarei põrutas korraga kõikidest raudadest ühe märgi pihta, pärast fataalset tabamust järgmise järgmise pihta ja nii edasi. Tagajärjed olid reeglina üsna mõjuvad, tankide kiirused olid mudiugi ka väikesed. Nii et selliste "kuivamaaristlejate" käekäik oleks siiski üsna küsitav olnud ja niisuguse monstrumi kiiruse suureks ajamine oli kolmekümnendatel paras ulme. Sama arvasid ilmselt ka inglased, kuna Independentit tehti vaid üks eksemplar - ilmselt olid järeldused katsetuste tulemustest kõike muud kui julgustavad.
Vene pool aga tootis, lausa palehigis ja moderniseeris samuti - tuli käsk suurendada soomuskaitset - löödi kulpi ja pandigi paksemad plaadid, seepeale hakkasid transmissiooni elemendid ära lagunema... Tuli hakata käigukasti, siduri ja külgfriktsioonide konstruktsiooni üle vaatama ja sõlmi tugevdama. Saadi enam-vähem järje peale - tuli uus käsk soomuskaitset tugevdada.... ja kõik algas otsast peale.. ühesõnaga nokk kinni, saba lahti...
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist