Re: Hertsogi tegemised
Postitatud: 07 Juun, 2020 9:37
Aeg jälle edasi liikuda.
Tegelikult sai kõik alguse sellest, et plaanisin avada Jagdpanzer IV Alkett karbi ning hakkasin otsima toetust/inspiratsiooni värvivalikule. Aga juhtus hoopis nii, et netis kolades hakkas jubedalt meeldima Jagdpanzer IV Vomagi toodangu üks spetsiifline masin: 13. Tankidiviisist, Ungaris, 1945 jaanuar. Et tegemist on punase põhivärviga, siis võib eeldadada, et lõhnab minu diagnoosi järgi ning tõmbasin kohe rõõmsalt tati kurku neid pilte nähes. Paar kunstilist kujutust internetist:
Ühtlasi jäi edasi otsides netis silma ka üks venekeelne raamat antud teemal. Hakkas selguma, et ei olnud lihstalt et on Jagdpanzer IV üks lühike, teine pikk ja ongi kõik...
Väidetud on siin ja seal, et see konkreetne masin on viimase seeria toodang, samas on mul kuri tunne, et tegemist on siiski mitte kolmanda, mida toodeti 44 november kuni 45 märts, vaid teise seeriaga, mis siis oli tootmises 44 august kuni 44 november. Ainus originaalpilt sellest masinast on „ära kasutatud seisundis“, kus nõukogude trofeekomando on juba oma lohaka templi põskedele löönud:
Minu väitele lisavad oma kaalu mõned hägused detailid, aga alustame algusest. Teise seeria masin näeb välja selline:
Kolmanda oma selline:
Ja nüüd mõned nüansid. Esiteks sumpad, mis on siis kõigil kolmel variandil erinevad:
Ja veel mõned:
Minu kahtlust, et tegemist on teise seeria masinaga (ehk siis toodetud hiljemalt novembris 44) ei saa nüüd 100% kivisse toksida, kuna ainus originaalpilt on ühe nurga alt. Samas on seal siiski peaaegu et ära tunutav oluline ja suur detail: kahuri „reisilukk“: kui võrrelda äratoodud vahe varase ja hilise luku vahel ning vaadata originaalfotot, siis on näha, et fotol on peaaegu äratuntav avaus, mis on omane varasele lukule:
See on mulle piisav, et hakata ehitama siis teise toodangupõlvkonna masinat ning mitte liialt põlve väristada „allikate“ osas, mis väidavad et äkki on ikka kolmas... samas võib veel repliigina ära mainida, et tegelikult on toodetud ka resinkomplekt detailidega, mille abil saab teha ka selle kõige hilisema asja. Kirjutasin isegi tootjale, et kas seda on veel ka saadaval, kuid pole vastust saanud. Samas ei oma see hetkel ka enam tähtsust.
Enivei. Järgmine uurimustöö oli siis selle osas, et aga mis versioonid turul saada üldse on? Kuna minu näol on tegemist keskmise diletandiga, siis jätsin kohe kõrvale maailma parima mudelitootja 2014-l aasta pimpitud 1976 aasta vormi ja võtsin tavalise keskpärase okei-Dragoni ikka ligi. Sellega oli ka nüüd keiss, kuna mul ei olnud südant hakata ränga raha eest otsima seda õiget 44-da novembritoodangut, vaid tegin tiiru karbisisusid üle vaadates/võrreldes hoopis öko-koššer otsuse: soetasin endale esmapilgul ikka täiesti vale asja. Sellise:
Tegelikkuses oli see kaalutletud otsus, sest selles lühiraudse ja varase toodangu esindaja karbis olemas kõik, et teha ka hilisemat asja. Dragonil tundub olema lihstalt üsna lai standardkomplekt, millest siis loositakse õiged jupid sellele mida karbi kaanel parasjagu kujutatud on. Kuna kaasas on karbis vägagi jälgid, rõvedad ja jumalavallatud DS-pastlad, millega ei kõlba mitte midagi teha, kui ainult kääridega tükkideks lõigata, puiduhakkurisse toppida ja tolm tuulde lasta, siis sai juurde tellitud Masterclubi õiged pastlad ning sama märjaga ka plastipoolikute kokkukleepimise vältimiseks metallraud kahurile. Kõik kola pole veel kohale jõudnud, kuid võib öelda, et „taganeda pole kuhugi, sest seljataga on Moskva“...
Tegelikult sai kõik alguse sellest, et plaanisin avada Jagdpanzer IV Alkett karbi ning hakkasin otsima toetust/inspiratsiooni värvivalikule. Aga juhtus hoopis nii, et netis kolades hakkas jubedalt meeldima Jagdpanzer IV Vomagi toodangu üks spetsiifline masin: 13. Tankidiviisist, Ungaris, 1945 jaanuar. Et tegemist on punase põhivärviga, siis võib eeldadada, et lõhnab minu diagnoosi järgi ning tõmbasin kohe rõõmsalt tati kurku neid pilte nähes. Paar kunstilist kujutust internetist:
Ühtlasi jäi edasi otsides netis silma ka üks venekeelne raamat antud teemal. Hakkas selguma, et ei olnud lihstalt et on Jagdpanzer IV üks lühike, teine pikk ja ongi kõik...
Väidetud on siin ja seal, et see konkreetne masin on viimase seeria toodang, samas on mul kuri tunne, et tegemist on siiski mitte kolmanda, mida toodeti 44 november kuni 45 märts, vaid teise seeriaga, mis siis oli tootmises 44 august kuni 44 november. Ainus originaalpilt sellest masinast on „ära kasutatud seisundis“, kus nõukogude trofeekomando on juba oma lohaka templi põskedele löönud:
Minu väitele lisavad oma kaalu mõned hägused detailid, aga alustame algusest. Teise seeria masin näeb välja selline:
Kolmanda oma selline:
Ja nüüd mõned nüansid. Esiteks sumpad, mis on siis kõigil kolmel variandil erinevad:
Ja veel mõned:
Minu kahtlust, et tegemist on teise seeria masinaga (ehk siis toodetud hiljemalt novembris 44) ei saa nüüd 100% kivisse toksida, kuna ainus originaalpilt on ühe nurga alt. Samas on seal siiski peaaegu et ära tunutav oluline ja suur detail: kahuri „reisilukk“: kui võrrelda äratoodud vahe varase ja hilise luku vahel ning vaadata originaalfotot, siis on näha, et fotol on peaaegu äratuntav avaus, mis on omane varasele lukule:
See on mulle piisav, et hakata ehitama siis teise toodangupõlvkonna masinat ning mitte liialt põlve väristada „allikate“ osas, mis väidavad et äkki on ikka kolmas... samas võib veel repliigina ära mainida, et tegelikult on toodetud ka resinkomplekt detailidega, mille abil saab teha ka selle kõige hilisema asja. Kirjutasin isegi tootjale, et kas seda on veel ka saadaval, kuid pole vastust saanud. Samas ei oma see hetkel ka enam tähtsust.
Enivei. Järgmine uurimustöö oli siis selle osas, et aga mis versioonid turul saada üldse on? Kuna minu näol on tegemist keskmise diletandiga, siis jätsin kohe kõrvale maailma parima mudelitootja 2014-l aasta pimpitud 1976 aasta vormi ja võtsin tavalise keskpärase okei-Dragoni ikka ligi. Sellega oli ka nüüd keiss, kuna mul ei olnud südant hakata ränga raha eest otsima seda õiget 44-da novembritoodangut, vaid tegin tiiru karbisisusid üle vaadates/võrreldes hoopis öko-koššer otsuse: soetasin endale esmapilgul ikka täiesti vale asja. Sellise:
Tegelikkuses oli see kaalutletud otsus, sest selles lühiraudse ja varase toodangu esindaja karbis olemas kõik, et teha ka hilisemat asja. Dragonil tundub olema lihstalt üsna lai standardkomplekt, millest siis loositakse õiged jupid sellele mida karbi kaanel parasjagu kujutatud on. Kuna kaasas on karbis vägagi jälgid, rõvedad ja jumalavallatud DS-pastlad, millega ei kõlba mitte midagi teha, kui ainult kääridega tükkideks lõigata, puiduhakkurisse toppida ja tolm tuulde lasta, siis sai juurde tellitud Masterclubi õiged pastlad ning sama märjaga ka plastipoolikute kokkukleepimise vältimiseks metallraud kahurile. Kõik kola pole veel kohale jõudnud, kuid võib öelda, et „taganeda pole kuhugi, sest seljataga on Moskva“...