www.militaar.net

.."lehkavad kahtlused" osutusidki tõesteks:

Nendel suurtel ratastel, millega torni sai käru kombel järele vedada, olid tõesti kummibandaažid peal. Nii et tuleks veel kord pintsel kätte võtta ja ratastele kummid peale aidata.
Muus osas olen sama meelt Hertsogi poolt tehtud tähelepanekutega, lisaks soovitaksin ENNE järgmise karbi kallale asumist tulevase mudeli prototüübiga tutvust teha. Mitmel puhul võib tunduda, et netis ei olegi nagu suurt midagi - siis pane küsimus foorumisse üles - üldjuhul kamba peale ikka midagi asjalikku leiab.
Kui nüüd reaalselt eksisteerinud masina fotosid vaadata, siis selle piltidel ongi kahur puhas mis kole, aga no ega vähe sõjakam välimus teda ei rikuks kah. Ainult üle pingutada ei maksaks - päris korstnaks teha pole mõtet.
Kusjuures värvitoonil pole naturaalses valguses vigagi - päris hea näeb välja, nii et võtan oma sõnad tagasi.

Heuschrecke IVb Grasshopperi juures võtsin teie õpetussõnu kuulda ja proovisin natukenegi neid vigu kõrvaldada millele vihjasite. Kahjuks aga selle käigus muutus masina värv veidi tumedamaks. Aga eks visake pilk peale, ise jään tulemusega rahule - rohkem ei puutu.

väga hea !
oluliselt parem kui enne.

_________________

Modellers do I T with models !

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

No nii, selle masinaga, ehk siis AT-1 (HobbyBossi toodang) olid lootused väga suured, kuid lõpuks pidin siiski pettuma. Nimelt muretsesin endale, spetsiaalselt selle masina tarbeks Vallejo 4BO värvi arvates, et sellega on värvimured lahendatud. Kahtlesin kogu värvimis protsessi juures, et midagi on justkui valesti ja nüüd alles taipasin, et (andke andeks kui eksin) see on kõigest alusvärv (või põhivärv, ei tea kuidas seda nimetatakse), selleks ta ka nii tume. Masin on valmis ja selline ta selle värviga tuli, järgmine kord olen targem.

Muudan siin väheke oma postitust ja täidan järgmises postituses vihjatud tühiku ning lisan paar sõna masina päritolust ja ajaloost, tehniliste andmetega tüütama ei hakka:

„Артиллерийский танк-1“ ehk siis AT-1 (eesti keeles peaks see olema „Suurtükiväe Tank-1“) projekteerimist alustati 1934. aastal Nõukogude Liidus „Kirovi nim. tehases nr.185“. Aluseks võeti tank T-26 ning uus masin pidi välja vahetama tanki T-26-4, mille tootmene ei sujunud plaanipäraselt. Uue masina pearelvaks valiti 76mm suurtükk PS-3, mis oli projekteeritud spetsiaalselt tankikahuriks ning oli varustatud panoraam- ja teleskoopsihikuga. Projekti juhiks määrati P. Sjatšentov. 1935. aasta kevadel sai valmis kaks katsemasinat. Katsetused, mis viidi läbi kevadel ja suvel olid üsnagi edukad ning 1936. aastal plaaniti välja lasta 10 masinat, millede valmimine lükati küll hiljem edasi 1937. aastasse. Kahjuks aga 1936. aasta lõpus projektijuht arreteeriti süüdistatuna spionaažis ning kõik tööd masina kallal lõpetati. Kahes tehases oldi juba alustatud AT-1 tootmisega, kuid needki lõpetati.

Väga uhke.

Kuna väga rariteetne eksemplar, oleks oodanud autorilt ka põgusat ajaloolist ülevaadet. Muidu laia publiku jaoks selline tundmatu looma nahk..



See fraas nõab küll lisakommentaari. Et kas liiga tume? Või alusvärv..? Või mis..?

Sups on mõnusalt rooste aetud. Progress!

Ma ei saa samuti hästi aru sellest värvist - kas tegu siis kruntvärviga 4BO alla või kuidas? Piltidel jääb selline hallikas mulje, kuigi tegu peaks olema pruunikasrohelisega - kuigi mõnda tooni kirjeldada on täiesti tänamatu ettevõtmine..

Hea, et viitsisid masinast endast kah paar sõna kirja panna - tegelikult teeb see postingu lugeje jaoks palju huvitavamaks - kes ikka viitsib kohemaid otsima-tõlkima tõtata, mida rohkem põnevaid detaile leiad, seda parem.
Tegelikult jõuti AT-1 tootmisega (see oli ju siiski ametlikult relvastusse võetud) nii kaugele, et Ižora tehases oli kaheksa soomuskeret valmis tehtud ja tehas No 174 alustas esimeste koostamist, kui kõik seisma pandi ja Sjatšintov, kui kohutav kahjur, lõpuks maha lasti. Mõned aastad hiljem, Soome sõja ajal, tulid need valmis kered kellelegi meelde ja ühest hakati põlve otsas tegema sanitaarvedukit haavatute veoks. Aga kõik venis ja sõtta see ei jõudnudki, hiljem saadeti valmis masin kuhugi lõunapoolsesse sõjaväeringkonda, kus ta jäljed ka kadusid.

Tänud, et mudeliautor ajalugu valgustas..


Aga see lühikesetoruline haubits ei meenuta sugugi tankitõrjerelva.


ehk leiame fossiili poolt pädeva kommentaari..

See lühikesetoruline jupats oli siiski tankikahur, mitte haubits, mürsu algkiirus oli sellel isegi üle 500m/s. Ja kuna tol ajal olid bolševike juhtfiguurid just-just sattunud vasikavaimustusse mitmetornilistest tankidest, siis kontseptsiooni põhiselt oli too suurem kahur (76,2 mm) mõeldud kaitserajatiste purustamiseks no ja ka vastase jalaväe nottimiseks. Tankitõrje eesmärgil kasutati 45 mm rauaõõnega isendit, see osa postingust lonkas jah veidi. Ametlik nimetus oli tal "suure võimsusega tankikahur", iseärasuseks progresseruva sammuga vintsoon.
Aga pikem lugu PS-3 -st : http://topwar.ru/26803-nezasluzhenno-za ... entah.html

Jah, minu viga, tegin tõlkimisel väikese apsaka, kuna mu venekeele oskus on veidi rooste läinud.
Tegelikult peaks olema:
"Uue masina pearelvaks valiti 76mm suurtükk PS-3, mis oli projekteeritud spetsiaalselt tankikahuriks ning oli varustatud panoraam- ja teleskoopsihikuga."

Suvi on mudeliehituseks raske aeg, aga valmis ta siiski lõpuks sai. Tegemist siis Hobby Bossi mudeliga 38M Toldi II (B40) ehk siis Toldi II (k.hk. B40).

Lühidalt ka masinast endast: Rootsi firmas AB Landsverk projekteeritud ja tootmisse läinud tanki Strv L-60 litsentsi ostis omale ka Ungari. Aastatel 1939-1942 seal tootmises olnud tank sai nimetuseks M38 Toldi ning selle perioodi jooksul jõuti neid kokku ehitada vaid 202 masinat. Esmalt läks tootmisse Toldi I (k.hk. A20), mis oli relvastatud 20mm kahuriga ning toodeti 80 masinat. Teiseks variandiks oli Toldi II (k.hk. B20), millel oli võrreldes eelmise masinaga suurendatud esisoomuse paksust, kokku 110 masinat. 1942 aastal jõuti arusaamisele, et 20mm kahuril on liiga väike tulejõud ning toodetud masinaid hakati ümber relvastama 40mm kahuritega. Ümber relvastati 80 tanki, mis said nimeks Toldi II (k.hk. B40). 42. aastal jõuti ka masina kolmanda versioonini, mille nimetuseks sai Toldi III (k.hk. C40), valmis neid vaid 12 masinat.

Tank võeti Ungari relvastusse 1940. aastal ning esmakordselt kasutati neid sõjategevuses 1941. aastal Jugoslaavias. 1941-1944, sõjas Nõukogude Liidu vastu kasutati masinaid nende kerge soomuse, väikese tulejõu ja heade sideseadmete tõttu enamjaolt luuretegevuses.

Tänapäeval on neid masinaid võimalik näha Moskva lähedal Kubinka tankimuuseumis, kus on Toldi I ja Toldi IIa. Ka Iirimaal Dublinis asub kaks masinat, millest üks on täiesti töökorras.

Mudelist ka, kui jätta välja roomikud, oli mudeli koostamine suhteliselt lõbus. Roomikud olid aga paras peavalu, väga haprad, väiksemagi vale liigutuse korral kippusid purunema, peale selle oli neid vaja ka viilida, et kokku istuks. Värvimisel katsetasin siis esmakordselt kolmevärvilist kammot, ise jään rahule (värvitud, nagu te ka ise aru juba saite pintsliga).

Aga siis pildid:

Väga hea mudel. Pintslitöö avaldab eriti muljet ja minu meelest väärib lisaks õnnestunud mitmevärvilisele kamole esiletõstmist ka värvi loomulikuna mõjuv läige - asi, mida on üsna raske saavutada. Tõesti suurepärane ja muljetavaldav tulemus.

Mulle ka meeldib väga.
Hea et sedakorda kvaliteetmudel ette võetud ja tulemus kõneleb iseenda eest..

Küll aga mõned subjektiivsed miinused..

Tugirataste kummibandaazhe pole üldse märgata ja kamo piire oleks ehk võinud neutraalse pesutooniga tiba mahendada,,

Lint on aga koostatud ja värvitud viimase peal..!

Värvi läige tundub tõesti ehtne, minu silmale väga vinge töö. Edu edaspidiseks!

_________________
sitt päev, kellele kurdad

Valminud on järgmine masin, seekord siis jällegi Hobbybossilt - Panzer I Ausf. F (Early). Kui tuua võrdluseks varem valmistatud Alani Panzer II Ausf. J, siis ütleks, et Hobbybossi masina kokkupanek oli lausa lust ja lillepidu. Siiski ei sujunud kõik nii nagu lootsin, nimelt hall värv lõppes enne masina valmimist otsa ja kuna värv ei olnud originaal vaid kokku segatud siis lõpu pidin improviseerima. Seekord õnnestus põhiosa värvida püstoliga, eks see tee värvimise tunduvalt lihtsamaks.

Tegin ka väikese kokkuvõtte masinast: Panzer I Ausf .F oli viimane mudel, Panzer I seerias, mille projekteerimist alustati 1939 aasta. See 21 tonni kaaluv masin sai esialgselt tähistuseks VK1801. Tanki suur kaal võrreldes eelmiste mudelitega oli tingitud erakordselt paksust soomusest, mis tanki esiosas oli 80mm, külgedel ja taga 50mm ning peal ja all 25mm. Masina rattad olid paigutatud nn. Malekorras nagu tankidel „Panter“ ja „Tiger“. 150 hobujõuline mootor „Maybach HL 45P“ andis tippkiiruseks 25 km/h ning läbisõiduks kuni 150km. Relvastuseks oli kaks tornis paiknevat kuulipildujat MG-34. Meeskonda kuulus kaks meest. Tank oli tootmises 1942 aasta aprillist detsembrini ning selle ajaga suutis Krauss-Maffei toota kokku 30 masinat.

Osa masinaid saadeti 1943 aastal idarindele, 1. tankidiviis sai aasta algusepoole väidetavalt kaheks masinat ja 12. tankidiviis sama aasta suvel seitse masinat. Mõningad masinad saadeti aga Jugoslaaviasse partisanide vastu võitlemiseks ning osa jäid õppemasinateks.

Tänapäevani on maailmas säilinud kaks sellist masinat, üks asub Serbias Kalemegdani sõjamuuseumis Belgradis ja teine Venemaal Kubinka tankimuuseumis.

Pildid:

täitsa hea näeb välja. pealtvaateid sooviks ka, praegu on selline piiratud "aknast vaatamine", täpselt nagu von "kuradi" mansteinile meeldib, a kõike mis ta räägib, ei maksa ka uskuda...

igatahes töö näeb hea välja. eks tankihall ongi selline värv, et väljamängimine võtab ikka pingutsut omajagu. baas on kõva - edasi võiks mõtelda järgmiste mduleite juures juba ka täpitamisele, kriimustamisele ja triibutamisele. metalset helki on ka natuke puudu - see annaks elu juurde.

igatahes tore etteaste, edasiminekut on omajagu.

_________________

Modellers do I T with models !

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !