Nüüd siis materjal. Kõigepealt siis tsitaat Eesti Rahvamuuseumi lehelt:
Tsiteeri:
Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum.
19. sajandi teisel poolel oli talus tavaliselt kaks aita - üks vilja, teine riiete hoidmiseks. Lõuna-Eestis ja saartel oli erinevaid aitu mõnikord viis-kuus ja enamgi. Saartel ehitati mitu erineva otstarbega aita ühe katuse alla.
Ehituslikult erinesid aidad mõneti rehemajadest, aidapalgid toetusid harilikult kividele nii, et tuul sai põranda alt läbi puhuda ja ruum oli kuiv. Aitadel on ikka olnud puupõrandad (algselt poolpalkidest, hiljem laudadest) ja enamasti ka kaugele ette ulatuv räästaalune ning aidatrepp ehk made. See oli koht tööriistade varju all hoidmiseks, vihmasel ajal mõningate tööde tegemiseks ja rannikul kalakuivatamiseks. Varju pakkus see ka suveöistele ehalistele, kes tüdrukute magamisaida ukse taga sisselaskmist nurusid.
Aitasid on kaunistatud rohkem kui muid hooneid. Kandenurgad lõigati kaldu või kaarjalt. Kui aidal oli lai räästaalune, siis toetasid seda sambad. Ustele pöörati erilist tähelepanu - need pidid olema tugevad ja neid hakati kõige varem lukustama ja vooderdama.
Aidaga on seotud rida kombetalitusi. Edela-Eestis hoiti viljaaidas tõnnivakka, Setumaal Pekot. Mõlemalt loodeti viljaõnne. Aidale tehti tõrjemärke "puugi" vastu. Viljasalve puhastades visati peotäis teri salve tagasi, et "tulu majast ei kaoks".
Vastavalt siis eelnevale tekstile on selge, et ait ei tohi olla viletsam kui maja. Seetõttu jätsin valikust välja erinevad eksperimendid okste ja muu taolisega ja põhimaterjaliks saab jällegi ümarliist, et kogu talukompleks oleks ikkagi ühtne. Ümarliistu pakuvad mitmed firmad ja minu eelistuseks sai "Puumarket". Selle firma toodangut pakuvad ka mitmed ehitusmaterjalide poed nagu näiteks "Bauhof", "Bauhaus" ja "Ehituse ABC". Maja ehitusel kasutasin seintel 10mm ja katuse karkassil 6mm liistu. Sama läheb siis käiku ka aidal.
Et enam-vähem teada materjali kulu, peab ehitatava detailid välja arvestama ja siin tuleb appi muidugi paber. Minu joonistused ja arvestused on siin:
Minu arvestuste järgi kulub siis seintele 6 meetrit ja katusele 1,2 meetrit liistu. Põranda materjaliks ja salvede tegemiseks läheb "Kullos" müüdav 2mm palsapuit ja seda kulub üsna väike tükike. Nii umbes 10 x 30 cm tükk. Katuse laast, erinevad piirdeliistud jm nipet-näpet asjad, mis vajavad õhukest puitu, tuleb samuti "Kullost". Ei teagi, mis puiduga tegemist, kuid on 0,5mm paks ja erineva laiusega alates 5mm (vist), selline mõnusalt pruun puit. Palju seda kulub, ei oskagi hetkel öelda, kuna maja ehitusel kulu kirja ei pannud. Kuskil hallide ajukäärude vahel oleks nagu meeles, et sai ostetud 7-8 liistukest, mille pikkus oli meeter. Aga kuna "Kullo" ei asu kodust just eriti kaugel, saab supsti vajadusel ära käia ja puudujääv juurde tuua. Kuid sellega on veel aega, sest esmajoones tuleb seinad püsti ajada. Selleks siis poest seinamaterjal koju ja vastavalt eelnevalt paberile pandud jupikesi lõikama.
Järgmine aida-teemaline postitus tuleb nüüd mõne aja pärast, kuna nende jupikeste lõikamine võtab ikka omajagu aega. Kui see tehtud, räägin nende pulgakeste tappimisest ja eeltöötlusest.
Järgmise lugemiseni
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
Ja käärid koos rätsepameetriga? Aga tegelikult fantastiline. Kui üldse midagi niruks, siis vast vaid nõela- ja hammastiku plaadi puudumist alumisel korpuseplatel. Mattmetall kleebusk võiks järsku aidata.