Brückenleger IV B

Militaartehnika mudelitest. Tehnoloogiad ning mõõtkavad ei ole piiratud.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Brückenleger IV B

Postitus Postitas vaoinas »

Alustame uut peatükki.

Seekord on teemaks sakslaste Panzer IV baasil sillatank. 1940. aasta kevadel ehitati 20 olemasolevat ausf.D'd Krupp'i ja Magirus'e poolt ümber sillatankideks, et lihtsustada väiksemate veekogude ja tõkete ületamist. Palju ümber ehitada polnud vaja - torn võeti maha, kere katus tehti lagedaks ja sild koos selle raamiga monteeriti peale. Kasutati neid Belgia ja Prantsusmaa sõjakäikudel. sama aasta lõpul ehitati kõik 20 sillatanki tagasi tavalisteks tankideks - ilmselt ei õigustanud kontseptsioon end piisavalt. Kuigi kandevõime oli sillal päris hea - 28 tonni kandis vist kõik selle kaasaegsed tankid ilusti ära, siis suur ja tugev sild tegi aga masina enda raskeks, see hakkas aga piirama sillatanki kasutamist nõrgematel veekogude kallastel ning koormas ka tanki enda vedrustust üleliia. Selline ebaõnnestumine siis.


Ainus kes toda aparaati toodab on Trumpeter. Et aga teadupoolest Trumpeteri Panzer IV osa suuremat kriitikat ei kannata, siis võtsin aluseks Dragoni Panzer IV ausf.D. Hetkel olles kõrvalt ka Trumpeteri põhidetaile kokku ladunud, tõden, et see otsus õigustab end igati - Trumpeter on ikka paras käkk.

Pilt


Hetkel on peamisteks omapoolseteks vigadeks roomikute ja plekist porilaudade valik. Roomikud on Modelkasten'i 36cm laiused pastlad - Väga head asjad ja küllaltki lihtne kokku laduda. Modelkasten pakendab sama roomikut kahte erinevasse karpi - üks Panzer IV'le, teine Panzer III'le. Tšehhi netipood, kust ma roomikud tellisin, eksponeeris oma kodulehel Panzer IV'le sobivat varianti - pakis tuli kohale aga Panzer III variant, millel lülisid paarikümne võrra vähem. Viga märkasin alles siis, kui pool jooksu oli kokku laotud ja kahtluseuss hinge närima hakkas - lugesin lülid üle ja oligi - kummaltki poolt jääb ca. kümme puudu. Võtsin seejärel ühendust sellesama netipoega, kuid nemad on seisukohal, et segaduses on süüdi Modelkasten ja nemad vist ei tee midagi. Kui muud lahendust ei ole, tuleb vist teine karp juurde osta.

Pilt


Mis porilaudadesse puutub, siis Trumpeteri karbis olid tegelikult metallist porilauad täiesti olemas. Ja päris viisakad, kui nad, kuradid, oleks vaid õiges mõõdus. Aga ei ole - on poolteist millimeetrit liiga laiad ja jäävad külgedelt päris märgatavalt üle roomiku ulatuma. Plastikud mulle ka ei meeldi, seepärast tellisin Aber'i komplekti 35A81. Muidu on kõik tore, aga kuna tegu on universaalse komplektiga kõigile Panzer IV tüüpi sõidukitele, siis on paljud detailid sobivuse mõttes üldistatud. Lisaks ei ole Aber millegipärast esimesi porilapakaid komplekti kaasa teinud, sestap tuli need nullist ise meisterdada. Kuid hullu pole, üks pool on täielikult kokku pandud - saame hakkama.


Hetkel on seis allolev:

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt


Ees on tal puksiirkonksude asemel mingid veidrad kastikujulised jurakad, mille otstarve jääb mulle selgusetuks. Ühegi pildi pealt neid detailsemalt ei näe, samas tundub mitmelt vaadates sinna olevat köis või tross kinnitatud. Seepärast aretasin sinna omaloominguna siiski mingid loogilisena tunduvad puksiiraasad. Loodan, et ajaloolise tõe komisjonile jääb säärane isetegevus märkamata.

Pilt


Kristjan
Joss Metsast
Liige
Postitusi: 2065
Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas Joss Metsast »

vaoinas kirjutas:Ees on tal puksiirkonksude asemel mingid veidrad kastikujulised jurakad, mille otstarve jääb mulle selgusetuks.
Kui seda pilti: http://www.flickr.com/photos/14948904@N04/2227541898/ vaadata siis tundub et neile jurakatele toetub sillalaotamise mehhanism. Kas siis kogu aeg , või tõenäolisemalt sillalaotamise miskis etapis.

Aga uhke värk, kas sillalaotaja hakkab liikuma ka ?
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas fossiil »

Nonii, üks päris põnev masin ellingule seatud. Nagu sa juba kirjutasid, valmistasid sildu kaks firmat: Magirus ja Krupp. Mõlema sillad erinesid teineteisest üsna kardinaalselt, ka toimimise mehaanika poolest. Kõige lihtsam on vahet teha talades olevate avade järgi: Magiruse sillas on need ümmargused, Kruppi omas ovaalsed. Seetõttu on karbis alumisele esisoomusele kinnitamiseks ka kahed erinevad kronsteinid, ühed (kolmnurksed) ilmselt Magiruse silla tarvis, teised Kruppi sillale, nii et sa kasutasid täiesti õigeid asjandusi. Võimalik, etTrumpeter plaanis/plaanib ka Magiruse varianti tegema hakata. Ainult et neid aasasid pole sinna sisse tarvis aretada - tegelikult olid seal mingid rullikute või laiade plokirataste moodi värgendused, nendest läbijooksvad trossid kinnitusid eespool tugiraami otste külge ja suubusid läbi kronsade ülemise esipaadi küljes olevatesse plokiratastesse, sealt läbi plaadi vintsi trumlitele. Katsun veidi hiljem mõned pildid üles panna - muidu on jutt veidi segasevõitu.
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas fossiil »

Saatsin mailile mõned iseloomulikumad pildid, ehk on abiks.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas vaoinas »

kas sillalaotaja hakkab liikuma ka ?
Algul oli küll plaan kogu värk liikuma jätta, aga nüüd olen seisukohale jõudnud, et parem on ikkagi vist sild kinni fikseerida. Liigendid saaks kerge vaevaga liikuma, aga trosside jaoks tuleks hakata mingit pingutusmehhanismi välja mõtlema ja jumal teab mida veel. Las ta parem olla sinna masina selga kinni fikseeritud...


Aga mudelist endast:

Ajaloolise tõe komisjon siiski võttis eesmiste puksiirkonksude kohta sõna ja pani hinge kripeldama. Urmas nägi vaeva ja saatis kolm suurepärast pilti, mis näitasid asja uues valguses. Lisaks on need tänuväärne pildimaterjal ka sillaraami kinnituskonstruktsiooni valmistamisel. Suur tänu, Urmas.

Uus variant näeb välja selline:

Pilt


Sillast olen ka ühe sektsiooni kokku pannud. Trumpeteri plast on ikka üsna kohutav ja pahteldamist viilimist on nii palju, et tuba on tolmu täis ja kass köhib, mis hirmus. Kalle tõenäoliselt viilib ja pahteldab oma lennukeid veel rohkem, aga mina pole nii hullu asjaga nagu enne eriti kokku puutunud. Ühesõnaga kokkupandavad detailid on suured, eriti tasapinnalise ühendusjoonega nad kokku ei sobitu ja seepärast tuleb peale kokku liimimist kogu ühenduskoht kerge millimeetrise pahtlikihiga üle katta ja hiljem siis välja viilida ja vaadata, kuidas asi õnnestus. Tegelikult, kui kõik see vaev on nähtud, näeb tulemus üsna sümpaatne välja.

Trumpeteri probleem on ka see, et karbis olev ei vasta paljudes detailides tegelikkusele. Detailid on osaliselt tundmatuseni lihtsustatud, osaliselt on geomeetriline täpsus iseloomustatav sõnaga "sarnane". Peale sisemist heitlust otsustasin, et ajaloolist tõde ma taga ajama ei hakka - ümber teen vaid selle, mis ilmselgelt väär tundub ja mille ümber tegemine inimlikkuse piiridesse jääb. Ülejäänud suuremad detailid, mille geomeetria on väär, jäävad nii nagu nad karbist tulevad - las nad siis olla.

Pilt

Pilt


Suurusest annab veidi aimu see pilt:

Pilt


Õige komplekt roomikuid tuli ka kohale. Võrreldes eelmise komplektiga on detailid plastivalu mõttes kuidagi räpasemad ja nende puhastamisele tuleb oluliselt rohkem aega pühendada. seepärast on praeguseks kokku pandud vaid kasinad 40 lüli.

Pilt

Pilt


Ka rattad on värvitud. Dragoni ratastel on kummibandaažid eraldi rõngastena kaasas ja seetõttu jäi pintsli ja väriseva käega möllamine seekord ära.

Pilt


Eile proovisin teha ka keeviseid uut moodi - Tamiya epopahtliga. esialgu oli otsatu hulk kirumist, sest ettekujutus ja tegelikkus tööprotsessist läksid vastuollu. Seejärel kohanesin mõnede materjali eripäradega ja asi hakkas sujuma. Tulemus pole veel ideaalne, kuid praegu tundub uus tehnika perspektiivsem, kui seni kasutatud Humbroli pahtli variant.

Pilt


Ka ei sujunud kere ülemise poole liimimine alumisele. Ilmselt olid kurja juureks porilauad, mis said pool millimeetrit liiga kõrgele. Seepärast jäi esiplaatide (see transmissiooniluukidega plaat ja see teine, milles kuulipilduja- ning juhi vaateava on) vahele liiga suur vuuk. keskelt painutasin vuugi jõuga kokku, servadest pahteldasin täis. Tulemus jäi selline enam-vähem - asjaolusid arvestades rahuldav.

Üldine vaade on selline:

Pilt

Pilt


Kristjan
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 2930
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas Sho »

See "Tamya pahtel" on sul "Epoxy Putty"?
Suurepärane nänn, ma voolin kõik oma tinasõdurid sellest. Ainult pahteldamiseks ta tõesti ei kõlba.. mitte selleks pole ta loodud.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas fossiil »

Arengud on igatahes vägevad, ainult üks küsimus: jätsid tugirataste vahed halliks värvimata - kas on infi, et need olidki sealt algselt vaid krundiga kaetud? Küsin seepärast, et tanki värvimine oli (ja on ka praegu) suht rangelt reglementeeritud protsess, kus mingit isetegevust naljalt ei sallitud, sõja lõpuosa hädaseisu midugi arvestada ei saa, kuid need sillatankid pandi kokku ju üsna alguses.
Kasutaja avatar
kalle
Moderaator
Postitusi: 1239
Liitunud: 17 Aug, 2005 21:23
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas kalle »

Einoh massin edeneb ja näeb välja nagu meistrile kombeks. Ja detailidesse laskumine on taas tasemel omaette.
Ja lisaks on näha ka, et üks 4,8% vedelik on mudeli ehitusel tähtis kemikaal... äkki edu võtigi;))

Kk
Vladislav B
Liige
Postitusi: 159
Liitunud: 11 Nov, 2008 11:49
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas Vladislav B »

Suurepärane!
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas vaoinas »

Tänan kaasaelajaid.
See "Tamya pahtel" on sul "Epoxy Putty"?
Suurepärane nänn, ma voolin kõik oma tinasõdurid sellest. Ainult pahteldamiseks ta tõesti ei kõlba.. mitte selleks pole ta loodud.
Epoxy Putty - otsetõlkes Epopahtel. Lähtusin selle pahtliks nimetamisel sellest. Tavapärasest pahtlist on asi jah kaugel, aga suurepärane kraam on tõesti.

ainult üks küsimus: jätsid tugirataste vahed halliks värvimata - kas on infi, et need olidki sealt algselt vaid krundiga kaetud? Küsin seepärast, et tanki värvimine oli (ja on ka praegu) suht rangelt reglementeeritud protsess, kus mingit isetegevust naljalt ei sallitud, sõja lõpuosa hädaseisu midugi arvestada ei saa, kuid need sillatankid pandi kokku ju üsna alguses.
Urmasele sai juba eraviisiliselt vastus antud - hõikan ka avalikult välja. Ega mingit sügavat põhjust polegi. Planet Armor'ist jäi üks James Taintoni nimeline tegija meelde, kes oma Panzer IV Ausf.E rattad just selliselt värvis. Põhjenduseks tõi ta, et sealt ei vaevutud tõenäoliselt väga põhjalikult värvima, kuna roomikuharjad nügisid rataste vahelt niikuinii värvi üsna kiiresti maha. Ise arvan, et halli masina monotoonsuse puhul annab selline värvinüanss pisut elavust juurde.

Ja lisaks on näha ka, et üks 4,8% vedelik on mudeli ehitusel tähtis kemikaal... äkki edu võtigi;))
Nii ta kipub olema. Vahel on antud kemikaal suurema protsendisisaldusega, vahel väiksemaga, aga kaasa aitab ikka. Liiale ei tohi ainult minna.


Hetkeseisu kommenteerides ütleks, et edeneb, aga aeglaselt. Trumpeter on kogu silda kandva tugikonstruktsiooni üle mõistuse ära lihtsustanud, et iga järgmist sõlme ehitades tuleb põhjalikult pilte vaadata ja läbi mõelda, kuidas ja millises lihtsustusastmes see mudelil lahendada.

Pilt

Pilt


Toetusraami esimese osa kinnituskonstruktsiooni ehitamisel olid paljuski abiks Urmase saadetud pildid. Trumpeteri enda variandis kinnitusid terastalad lihtsalt porilaudadele.

Pilt


Toetusraami tagumine konstruktsioon on ehitatud stüreenist H-profiili kasutades. Põhjus lihtne - ise ehitada oli seda lihtsam, kui Trumpeteri detaile välja puhastada.

Pilt


Puidust luugile tegin viisakuse mõttes vasest uued hinged. Sisuliselt käib luuk lahti, kuid saab lõpuks kinni liimitud, kuna luugi sisemise külje detailsus on olematu. Mõlemal pool asetsevatele kastikujulistele moodustistele on lisatud stüreenist alumine ääris ja poldid - see sai foto järgi.

Pilt


Summutipüti kinnitusribad tegin stüreenist ise - tundus nagu õhem ning viisakam. Trossipoolide jaoks on pildil näha raamid. Poole käitava mootori raam ja selle kinnitus tuleb kuidagi tekitada. Näha on ka eelpoolnimetatud pooliraamide toestuseks alusvannile diagonaalis kinnituvad karptalad ja nende mahutamiseks tagumistesse porilapakatesse tehtud sisselõiked.

Pilt



Järgmise korrani.
Kristjan
seljakott
Liige
Postitusi: 73
Liitunud: 19 Veebr, 2011 0:53
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas seljakott »

Kas sa ei mõelnud, et võiks selle puidust luugi päris puidust teha? Nüüd peab hakkama värvidega luugile puidu välimust andma. Võimalik, et ise oleksin läinud seda teed, et puuliistudest selline luuk valmis meisterdada.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas vaoinas »

Terv

Kuna valdav enamus foorumiseltskonnast on nähtavasti hoolega leivavilja külvamas - mudelifoorum on erakordselt vaikne, siis katsun natuke olukorda elavdada.

Tanki katusele asetatud Trumpeteri reelingud, mida eelmise postituse piltidel imetleda võis, ei andnud ikka hinges rahu, mistõttu tõin kullost ohtralt stüreeni ja meisterdasin need ise uuesti. (Mis originaalidel häda oli? Geomeetriliselt on nad valed. Liiga jässakad ja paksud ja ka laiad. Lisaks kuna eesmised kinnitused nihkusid pool sentimeetrit ettepoole, jäid nad tagant liiga lühikeseks. Needipead ei olnud samuti suuremad asjad ja tagumine toetuskonstruktsioon oli täiesti metsa. Peab lisama, et ka eesmised otsad ei läinud fotodega väga kokku.)


Siin on pilt, mis idee poolest peaks tõestama, et minu variant on Trumpeteri omast parem:

Pilt


Tagumine toetuskonstruktsioon toetub tegelikult pooliraamidele:

Pilt

Pilt


Eesmised kinnitused:

Pilt

Pilt


Ning pisut üldvaateid sellele peletisele:

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt


Lisaks sellele, tegelesin eelmisel nädalal veel sillaga,
Kõigepealt silla toetusjalg:

Pilt


Ja sama asi alt. Punaste joontega on tähistatud tugevdusribid, mis stüreeniga asendasin. Trumpeter on kõik ribid kummagi korpusepoole peale pooleks valanud - pooli kokku pannes selgus, et ribipooled olid omavahel pool millimeetrit nihkes. Nende siledaks ajamine näis võimatuna - seega jah, stüreen aitas jälle välja.

Pilt


Ning sild ise. Pool nädalat kõva lihvimist ja pahteldamist. Eesmine sektsioon on fotode põhjal otsustades detailivaesem, kui tagumine. Peale põhiosade kokku panemise ja kõva lihvimise, piirnes töö üleliigsest puhastamise ning aukude puurimisega.

Pilt

Pilt

Pilt


Tulevikku vaadates võib heldimusega tõdeda, et käsitöö ei ole mitte veel selle mudeli juures otsa saanud. Stüreenist tuleb ehitada nii poole käitava elektrimootori raam, kui ka toetusraamide eesmised allalastavad otsad.


Kristjan
andrusan
Liige
Postitusi: 499
Liitunud: 16 Nov, 2006 21:48
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas andrusan »

Uskumatult suur sild seal peal, ei tea palju see kaaluda võis...
Tervitused
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas von manstein »

Ehtfossiililik pühendumus!

No ei lähe Vaoinas kergema vastupanu teed. Isegi masin, millest on säilunud mõni üksik udune ajalooline ülesvõte, saab detailsemaks tuunitud kui originaal ongi.

Siinkohal päriks, kas isetehtud konstruktsioonielementide möödud on tuletatud karbidetailide põhjal, või on käepärast tehasejoonised?
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Brückenleger IV B

Postitus Postitas vaoinas »

Uskumatult suur sild seal peal, ei tea palju see kaaluda võis...
Noh, masina kogukaal ulatus sinna 28 tonnini. Panzer IV kaal D variandis oli kuskil sinna 22 tonnini. Kui sellelt nüüd torn maha võtta ja tulemus lahutada 28'st, siis peaks silla enda kaalu kätte saama. Täpset Panzer IV torni kaalu teadamata ning arvestades, et alusvankri laele aretatud kaadervärk ka midagi kaalus, võiks oletada, et silla enda kaal võis seal suurusjärgus 8-10 tonni olla vast.

Siinkohal päriks, kas isetehtud konstruktsioonielementide möödud on tuletatud karbidetailide põhjal, või on käepärast tehasejoonised?
Mõõdud on suures osas tuletatud karbidetailide põhjal. See tundub mõistlik, kuna need tuleb niikuinii kuidagi muude karbis leiduvate detailidega kokku sobitada. Palju olen kasutanud ka võrdlevat fotomaterjali. Lisaks enda leitud piltidele on ka Urmas mind pildimaterjaliga aidanud, mille seast võib leida mõnede konstruktsioonisõlmede päris üksikasjalikke ülesvõtteid. Vaadates Trumpi karbis olevat, on võimalik, et minu käsutuses on hetkel parem pildimaterjal, kui Trumpeteril seda komplekti kokku pannes oli (Teine võimalus on, et nad lhtsalt ei viitsinud süveneda ja tegid lambist asja valmis.)

Suur viga, mille alguses tegin, oli see, et usaldasin liialt Trumpeteri detaile. Neid uduste fotodega kooskõlla viimisel selgus aga et miski on mäda - samad detailid fotodel samas kohas ei paista. Seega läksin alguses improviseerimise teed ja katsusin ise välja mõelda, kuidas asjad loogiliselt olla võinuks. Fotodesse süvenedes on selgunud, et Trumpeter ongi palju elemente laest võtnud, mis seletab ka, miks need fotodel ei paista. Sestap tegi silla toetusraami nullist ehitamine otsustamise lihtsaks just selles mõttes, et enam ei pidanud arvestama olemasoleva jamaga ja sai puhtalt fode baasil asja üles ehitada. (kõige paremaks näiteks on see toetusraami tagumine osa, mis trumpeteri detaile kasutades erines praegusest nagu siga ja kägu)

Tehasejoonistega pole Jumal tõesti aidanud ei mind, ega ka tõenäoliselt Trumpeteri, seega mõõtudega on, nagu on - need tuleb täiesti lambist arvata.



Üks vana võlg ka:
Kas sa ei mõelnud, et võiks selle puidust luugi päris puidust teha? Nüüd peab hakkama värvidega luugile puidu välimust andma. Võimalik, et ise oleksin läinud seda teed, et puuliistudest selline luuk valmis meisterdada.
Plastikust luuk ei tundu nii kehva, et teda puiduga asendada. Lisaks kaasneb ka puidu kasutamisega selle mitmekesine töötlemine, et talle soovitud ja skaalast mitte väljakargavat välimust anda - ei viitsinud sellega mässama hakata. Liiatigi jääb ta suures osas silla alla peitu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist