Brückenleger IV B
Re: Brückenleger IV B
Raami tagumise osa võib käesolevaga suures plaanis valminuks lugeda.
Konstruktsiooni koostamisel lähtusin peaasjalikult nendest kahest fotost:
Kõigepealt sai pisut järgi aidatud Trumpeteri elektrimootorit:
Ning seejärel seda kandev L-profiilist raam:
Kristjan
Konstruktsiooni koostamisel lähtusin peaasjalikult nendest kahest fotost:
Kõigepealt sai pisut järgi aidatud Trumpeteri elektrimootorit:
Ning seejärel seda kandev L-profiilist raam:
Kristjan
Re: Brückenleger IV B
lihtsalt, sest muud ei olegi öelda...
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Brückenleger IV B
Nojahh, nende kahe kehvapoolse pildi põhjal võib elektrimootori enda ja tugikonstruktsiooni detailsust pigem aimata.
Aga autoril on tõsi taga ja mudel tõotab tulla sama detailne kui prototüüp oligi.
Kogu see keerukus on väga puhtalt teostatud ja lõpptulemuses ei maksa kahelda.
Kuidas elektrimootori toitejuhtmed jooksma hakkavad? Piltide pealt pole küll muhvigi näha.
Ja veel. Mis on elektriallikaks? Panzer IV oli küll varustatud kahetaktilise jõuallikaga lisaseadmete tarvis. Tunnuseks ahtriplaadil väiksemat sorti sumpsipütt. Aga konkreetsel eksemlaril haigutab sellel kohal tühjus.
Aga autoril on tõsi taga ja mudel tõotab tulla sama detailne kui prototüüp oligi.
Kogu see keerukus on väga puhtalt teostatud ja lõpptulemuses ei maksa kahelda.
Kuidas elektrimootori toitejuhtmed jooksma hakkavad? Piltide pealt pole küll muhvigi näha.
Ja veel. Mis on elektriallikaks? Panzer IV oli küll varustatud kahetaktilise jõuallikaga lisaseadmete tarvis. Tunnuseks ahtriplaadil väiksemat sorti sumpsipütt. Aga konkreetsel eksemlaril haigutab sellel kohal tühjus.
Re: Brückenleger IV B
Tänud kaasaelajatele.
Ühelgi pildil Brückenlegeril lisasumpsi näha ei ole - ilmselt oli see mingil põhjusel ära koristatud. Kuidas elektrimootorit toideti - ega seda täpselt tea.
Uus peatükk algas olemasoleva raami allalastava jätkuna.
Kõigepealt tuli keerulise kujuga jurakas stüreenile joonistada:
Ja siis ta sai valmis. Siin pildil on ta kõrvuti otse karbist tuleva analoogiga. Ja ilma liialduste ning naljata - SEE oligi kõik, mida Trumpeter sama asja pähe pakub
(Kõrvalteemana hakkas Trumpeteri puhul silma veel üks märkimist vääriv seik - Nimelt pakub ta Brückenlegeri komplektiga kaasa ka esimese otsa sisustuse juhi ning radisti töökohtadega. Sealjuures aga on luukide sisemised küljed täiesti välja vormimata. Nagu täiesti null on nende kohtade pealt. Seega ei õnnestuks otse karbist tehes sisemust kuidagi läbi luukide nähtavale jätta. Mudeliehitajate trollimine hiinlaste moodi, aga see selleks.)
Seejärel liimisin külge esimese tala ja sobitasin proovi mõttes masinale ette. Ning siis läks pekki, sest proportsioon tundus olema pikkuse poole pisut vale. Kühvel oli selles, et võtsin mõõtes aluseks Trumpeteri detaili, aga jätsin arvestamata, et enda masinal olin ma kogu raami 8mm ette poole pikendanud. Seejärel lõin vastvalminud hargile noa sisse ja võtsin liigendipoolse kolmandiku keskelt 5,5mm jupi välja. Selline pikkus võimaldas juba külgeliimitud needid samasse kohta allesn jätta.
Lõpptulemus sai selline:
Liigendile võtsin eeskujuks selle ainsa pildi, mis seda kohta piisavalt detailselt kajastab:
Üldpilt näeb välja selline:
Aluskonstruktsioonile võimaldas lähemalt pilku heita siiski rohkem, kui üks pilt. Siin aga informatiivseim neist:
Esisoomusele tuli ka lisada paar pisemat detaili:
Veel ühe teemana tuli lühendada silla toetusjalga, mis silla endaga võrreldes selgelt liiga pikk oli. Kärpisin teda sentimeetri võrra - ilmselt tulnuks rohkemgi, aga see oleks eeldanud juba toetuskonstruktsiooni uuesti tegemist:
Viimaste mudelitega on mul harjumuspäraselt ikka kaasas tiksunud CAD'i joonis, kus saab iseehitatavaid detaile hõlpsasti valmis mõelda. Antud mudeliga aga on virtuaalne joonis juba päris mahukaks paisunud:
Kuid see pole siiski veel kõik. Esimese kahvli külge kinnitub veel üks suur hark, mis tuleb nähtavasti samuti suht ise konstrueerida. Lõbus ehitustöö jätkub.
Kristjan
Elektrimootori toitejuhtmeks on toosama vasest väänatud traadijupp, mida piltidelt näeb. Tõenäoliselt need juhtmed seal vabalt ei lopendanud, vaid olid siiski saksa täpsusega mingisesse kõrri aetud. Kuidas ja kuhu juhtmed täpselt jooksevad, pole teada. Sestap on traadi alumine ots peidetud diskreetselt kuhugi mootori alla raami vahele, kust teda näha pole.Kuidas elektrimootori toitejuhtmed jooksma hakkavad? Piltide pealt pole küll muhvigi näha.
Ja veel. Mis on elektriallikaks? Panzer IV oli küll varustatud kahetaktilise jõuallikaga lisaseadmete tarvis. Tunnuseks ahtriplaadil väiksemat sorti sumpsipütt. Aga konkreetsel eksemlaril haigutab sellel kohal tühjus.
Ühelgi pildil Brückenlegeril lisasumpsi näha ei ole - ilmselt oli see mingil põhjusel ära koristatud. Kuidas elektrimootorit toideti - ega seda täpselt tea.
Uus peatükk algas olemasoleva raami allalastava jätkuna.
Kõigepealt tuli keerulise kujuga jurakas stüreenile joonistada:
Ja siis ta sai valmis. Siin pildil on ta kõrvuti otse karbist tuleva analoogiga. Ja ilma liialduste ning naljata - SEE oligi kõik, mida Trumpeter sama asja pähe pakub
(Kõrvalteemana hakkas Trumpeteri puhul silma veel üks märkimist vääriv seik - Nimelt pakub ta Brückenlegeri komplektiga kaasa ka esimese otsa sisustuse juhi ning radisti töökohtadega. Sealjuures aga on luukide sisemised küljed täiesti välja vormimata. Nagu täiesti null on nende kohtade pealt. Seega ei õnnestuks otse karbist tehes sisemust kuidagi läbi luukide nähtavale jätta. Mudeliehitajate trollimine hiinlaste moodi, aga see selleks.)
Seejärel liimisin külge esimese tala ja sobitasin proovi mõttes masinale ette. Ning siis läks pekki, sest proportsioon tundus olema pikkuse poole pisut vale. Kühvel oli selles, et võtsin mõõtes aluseks Trumpeteri detaili, aga jätsin arvestamata, et enda masinal olin ma kogu raami 8mm ette poole pikendanud. Seejärel lõin vastvalminud hargile noa sisse ja võtsin liigendipoolse kolmandiku keskelt 5,5mm jupi välja. Selline pikkus võimaldas juba külgeliimitud needid samasse kohta allesn jätta.
Lõpptulemus sai selline:
Liigendile võtsin eeskujuks selle ainsa pildi, mis seda kohta piisavalt detailselt kajastab:
Üldpilt näeb välja selline:
Aluskonstruktsioonile võimaldas lähemalt pilku heita siiski rohkem, kui üks pilt. Siin aga informatiivseim neist:
Esisoomusele tuli ka lisada paar pisemat detaili:
Veel ühe teemana tuli lühendada silla toetusjalga, mis silla endaga võrreldes selgelt liiga pikk oli. Kärpisin teda sentimeetri võrra - ilmselt tulnuks rohkemgi, aga see oleks eeldanud juba toetuskonstruktsiooni uuesti tegemist:
Viimaste mudelitega on mul harjumuspäraselt ikka kaasas tiksunud CAD'i joonis, kus saab iseehitatavaid detaile hõlpsasti valmis mõelda. Antud mudeliga aga on virtuaalne joonis juba päris mahukaks paisunud:
Kuid see pole siiski veel kõik. Esimese kahvli külge kinnitub veel üks suur hark, mis tuleb nähtavasti samuti suht ise konstrueerida. Lõbus ehitustöö jätkub.
Kristjan
-
- Liige
- Postitusi: 2065
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
Re: Brückenleger IV B
Umm..... ei oskagi kohe midagi asjalikku öelda, silmad on liig punnis
Omaarust ka viimasel ajal s... odravein õhtati laual aga niiilusasti mudeleid ikka teha ei oska , äkki on liiga vähe....
Peaks suurema kogusega katsetama
Levar
Omaarust ka viimasel ajal s... odravein õhtati laual aga niiilusasti mudeleid ikka teha ei oska , äkki on liiga vähe....
Peaks suurema kogusega katsetama
Levar
Re: Brückenleger IV B
kontsentratsioon on ka üks oluline parameeter...äkki on liiga vähe.... Peaks suurema kogusega katsetama
a vaoinas on ilmselt seda sorti virtuoos nagu nõukogude kopteripiloodid: maa peal ei seisa oma 3 promillises porfessionaalsuses püstigi, kuid kui rooli panna, siis lendab nagu inglite koor...
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Re: Brückenleger IV B
Jõulud panid tööjõudlusele arvestatava põntsu ja teema on vajunud päris alla. Lisaks olen paralleelselt tegelenud ka schwimmwageniga, kuid sellest teine kord ja teises teemas.
Viimase suure konstruktsioonielemendina tuli ette võtta silla tõsteraam. Selle koha pealt polnud Trumpeteri restidel küll mitte midagi arvestusväärset pakkuda ja seega tuli lasta noal käia. Aga jah, lähemalt paralleelselt piltidega.
Raamikülgedega peale geomeetria silma järgi paika loksutamist suuremat tüli ei olnud. Fotodelt oli konstruktsioon üsna arusaadavalt näha. Külgmiste keevistriipude osas aitasid välja taas Archeri resindekaalid - suurepärane kraam.
Ühendusraami osas samuti suurt kunsti ei olnud. Fermi ülemine ja alumine vöö koos vertikaalsete ühendustega on kokku joodetud messingist. See andis piisavalt jäiga tulemuse ja lubas hiljem segamatult stüreenist diagonaalid sisse liimida. Tänu metalli kasutamisele sai hiljem kogu tõsteraam piisavalt jäik ja mitte vedel, nagu stüreeni kasutades võinuks juhtuda.
Kõige suurem häda oli raami otstes olevate mehhanismidega - nimelt ei olnud adekvaatset pildimaterjali nende kohta just ülemäära palju. Sestap on mõnedki nüansid ja tehnilised lahendused siin pigem järgi aimatud. Aga noh - Trump ei pakkunud nende kohtade peale üldse suurt midagi, seega praegune on juba niigi kõva edasiminek.
Ja seejärel läks raam kokku.
Sellega on suurem ehitamine läbi. Edasi on mõningad silda puudutavad pisiasjad ja seejärel porilaudadele minev tööriistakraam ja muu nodi. Jah ja 100 lüli roomikut on ka veel puhastada ning kokku panna.
Kristjan
Viimase suure konstruktsioonielemendina tuli ette võtta silla tõsteraam. Selle koha pealt polnud Trumpeteri restidel küll mitte midagi arvestusväärset pakkuda ja seega tuli lasta noal käia. Aga jah, lähemalt paralleelselt piltidega.
Raamikülgedega peale geomeetria silma järgi paika loksutamist suuremat tüli ei olnud. Fotodelt oli konstruktsioon üsna arusaadavalt näha. Külgmiste keevistriipude osas aitasid välja taas Archeri resindekaalid - suurepärane kraam.
Ühendusraami osas samuti suurt kunsti ei olnud. Fermi ülemine ja alumine vöö koos vertikaalsete ühendustega on kokku joodetud messingist. See andis piisavalt jäiga tulemuse ja lubas hiljem segamatult stüreenist diagonaalid sisse liimida. Tänu metalli kasutamisele sai hiljem kogu tõsteraam piisavalt jäik ja mitte vedel, nagu stüreeni kasutades võinuks juhtuda.
Kõige suurem häda oli raami otstes olevate mehhanismidega - nimelt ei olnud adekvaatset pildimaterjali nende kohta just ülemäära palju. Sestap on mõnedki nüansid ja tehnilised lahendused siin pigem järgi aimatud. Aga noh - Trump ei pakkunud nende kohtade peale üldse suurt midagi, seega praegune on juba niigi kõva edasiminek.
Ja seejärel läks raam kokku.
Sellega on suurem ehitamine läbi. Edasi on mõningad silda puudutavad pisiasjad ja seejärel porilaudadele minev tööriistakraam ja muu nodi. Jah ja 100 lüli roomikut on ka veel puhastada ning kokku panna.
Kristjan
Re: Brückenleger IV B
ja mis firma roomik tuleb?
Re: Brückenleger IV B
Modelkasten. Kuigi selle raha eest peaks seal roomikut küll olema, on selles karbis detailid kuidagi eriti näkased ning nõuavad palju noa, viili ja liivapaberiga tööd.ja mis firma roomik tuleb?
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Brückenleger IV B
Ikka kuratlikult detailne.
Kõige hämmastavam on oskus kogu see toredus nii puhtalt ja korrektselt koostada.
Edasine värvimisprotsess tõotab samaväärseid elamusi. Nii ruumiliste konstruktsioonide toonimine tundub üpris keeruline.
Kõige hämmastavam on oskus kogu see toredus nii puhtalt ja korrektselt koostada.
Edasine värvimisprotsess tõotab samaväärseid elamusi. Nii ruumiliste konstruktsioonide toonimine tundub üpris keeruline.
Mis tehnoloogia?Külgmiste keevistriipude osas aitasid välja taas Archeri resindekaalid - suurepärane kraam.
Re: Brückenleger IV B
Mis tehnoloogia?
Sellised asjad:
Lõikad vajaliku pikkusega riba ja edasi käitud sellega nagu tavalise dekaaliga. Nurkadesse sellised keevised ei sobi, küll aga on ideaalse tasapinnal. Archeri valikus on neid igas laiuses. Lisaks väidavad nad oma juhises, et vajadusel võib mitu dekaali ka üksteise otsa paigaldada, et saada reljeefsemat keevist. Mul reljeefsemat vaja ei läinud, seega ma seda varianti pole ise proovinud.
Re: Brückenleger IV B
Pisut veel silda.
Üllatuslikult selgus, et silda katvate restide küljed on Trump kole paksud valanud. See ei saanud kuidagi nii jääda - reste on kolm, külgi kuus. Lihvimispulk sai palju valu, sest kõigilt külgedelt tuli millimeeter plastmassi eemaldada. Tulemus aga sai igati seda väärt.
Lisaks tuli korrigeerida restiservade otste nurka ja puurida servadesse uued augud. Kuigi tuleb tõdeda, et pardanumbrit 35 kandva sillalaotaja jaoks olnuks Trumpeteri augud sisuliselt õiged. Masinatel 34 ja 33 (33 Trumpeter ei paku, aga selle numbri saab dekaalidest ise kokku kombineerida) oli aga auke vähem ja pisut teise asukohaga olivad need. Pildil siis all Trumpi originaal ja üleval minu aretus.
Sillal olid servades ka mingisugused trossikinnituskastid. rullikud seal sees on minu aretus - ükski pilt täpsemalt neid ei näita.
Huvitava jubinana tellisin sillalaotajale Orange Hobby messingist tulekustutikomplekti. Selle puhul on tegu tõeliselt meeliülendava lisaga ja kui 7'st dollarist kahju pole, pakub sellise asja koostamine ja mudelile asetamine palju palju rõõmu. Suisa nii palju, et tegin sellest otsemaid revüüd meenutava seeria jagu pilte. (PS. alumistel piltidel näha olevad stüreenist ruudukesed on minu painutamis"osavusest", mitte komplektist tulenev probleem)
Kristjan
Üllatuslikult selgus, et silda katvate restide küljed on Trump kole paksud valanud. See ei saanud kuidagi nii jääda - reste on kolm, külgi kuus. Lihvimispulk sai palju valu, sest kõigilt külgedelt tuli millimeeter plastmassi eemaldada. Tulemus aga sai igati seda väärt.
Lisaks tuli korrigeerida restiservade otste nurka ja puurida servadesse uued augud. Kuigi tuleb tõdeda, et pardanumbrit 35 kandva sillalaotaja jaoks olnuks Trumpeteri augud sisuliselt õiged. Masinatel 34 ja 33 (33 Trumpeter ei paku, aga selle numbri saab dekaalidest ise kokku kombineerida) oli aga auke vähem ja pisut teise asukohaga olivad need. Pildil siis all Trumpi originaal ja üleval minu aretus.
Sillal olid servades ka mingisugused trossikinnituskastid. rullikud seal sees on minu aretus - ükski pilt täpsemalt neid ei näita.
Huvitava jubinana tellisin sillalaotajale Orange Hobby messingist tulekustutikomplekti. Selle puhul on tegu tõeliselt meeliülendava lisaga ja kui 7'st dollarist kahju pole, pakub sellise asja koostamine ja mudelile asetamine palju palju rõõmu. Suisa nii palju, et tegin sellest otsemaid revüüd meenutava seeria jagu pilte. (PS. alumistel piltidel näha olevad stüreenist ruudukesed on minu painutamis"osavusest", mitte komplektist tulenev probleem)
Kristjan
Re: Brückenleger IV B
mnmnlmnln (arusaamatu pobin täis kadedust)
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...
-
- Liige
- Postitusi: 160
- Liitunud: 11 Nov, 2008 11:49
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Brückenleger IV B
Väga korralik töö, mulietavaldav!!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 15 külalist