Huviga olen Teie tegemisi mõnda aega jälginud ning õlle kõrvale on huvitavat lugemist ja piltimaterjali ohtralt.
Ajas endalegi väikse ussi sisse ning sai tellitud proovimiseks Revelli 1:48 mõõdus A-10.
Päris uhiuus teema mudelite kallal nokitsemine minu jaoks pole, umbkaudu aastat 15 tagasi sai Revelli 1:72 mõõdus
soomustehnikat nii 20 ühiku kandis kokku pandud, kahjuks/õnneks neist "meistritöödest" miskit eriti säilinud pole,
kuna mingi hetk tundus vägev mõte enamus masinapargist pürotehnika toel orbiidile lennutada.
Aga et mitte teemast liiga palju kõrvale kalduda, siis natuke koostatud käkist ka.
A-10 on tänapäeva tehnikast rääkides vaieldamatult mu lemmik lennumasin. Karpi avades oli küll tiba pettumust,
nimelt GAU-8, mille ümber lennuk on ehitatud, on valmistaja poolt suhteliselt olematu detailsusega ning valatud
ühes tükis kere pooltega.
Kuna ma olen vastikult laisk inimene, siis esimese mudeli puhul prioriteet oli pigem lõpuni jõudmine, kui võimalikult
hea tulemuse saavutamine. Üldiselt jäin ise seesmõttes rahule, et vaadates seda pornjuhhi, mille kokku keerasin, tekib
isu teha veel, aga paremini.
Mõned pildid:
Järgmise masina puhul peaks koostamise protsessil olema märksõnadeks pahtel, lahjemad värvid, värvimisel maskimise kasutamine, enne dekaalide paigaldamist aluspinna töötlemine, õigete toonide valik, pildistamiseks sobiva keskkonna loomine(kohviplekkidega taburet ei toida väga).
Küsimus targematele: Kui osad on kõverad, ei taha kokku sobida ning detailid osade peal(antud juhul kere paneelid ning
neetide read) ei taha kokku minna, siis kuidas oleks õigem käituda - kas pahtel/lihv/detailide taastamine või üritada
kuumaga paneele painutada/sirgeks ajada ning liimimisel ohtra teibiga sobitada?
Sai paras piibel, aga kui keegi viitsib lugeda/vaadata, siis kriitika on alati tänuväärt.
Lugupidamisega,
Schultz
nii popularne sõna on "käkk". See peaks mudel olema. Ja kui tahes hästi -halvast ta tehtud on. 
