Mudelismist ja selle ajaloost

calico

Selline teema siis ette võetud järgneval põhjusel: kuna siin Jõgeval on tekkinud koos ajaloohuvilistega väike muuseumike ning mulle on tehtud päris oma riiulikompleks, kuhu sain oma toa tühjaks viia, tekkis selline mõte: seal saaks tutvustada seda hobi ka üldiselt, seda populiseerida ning rahvani viia. Selleks alustasin väikestviisi ajaloo koostamist, mis on selle mudelismi mõte, kuidas sellega eestis tegeleda saab jne jne. Esialgu alustasin ajaloost, tõlkisin siit ja sealt, jutustasin ümber, mis oskasin ja aru sain. Nüüd näitan seda teilegi kui kondikava, kuhu saab veel fakte lisada-muuta. Siit teile palve, kes teab midagi veel, muud või oskab paremini öelda teema kohta, teie lisad on oodatud. Antud tekst jääks mitteäriliseks kasutamiseks siin kõigile mudelistidele abitekstiks ja haigusepisiku levitamiseks.
Et mingi aeg tuleb teksti veel edasi, kirjavigu on kindlasti veel sees, kuid eks kus viga näete laita, seal tulge ja aita!

calico

Mudelismist
Plastikmudelism on terves maailmas äärmiselt populaarne hobi, millega tegelevad inimesed olenemata vanusest ja rahvusest või kultuurist. Neil on olemas omad klubid, omad foorumid ja omad näitused-koosolekud, kus vahetatakse omavahel informatsiooni, näidatakse üksteise töid, arvustatakse ja kiidetakse neid, aidatakse üksteist. Kuigi keskmise statistikana on põhilised tegijad 30. ja üle eluaastates, on enamus kõvemaid tegijaid alustanud sellega juba lapsepõlves, vahepealses elukiiruses selle soiku jätnud, kuid kui elu stabiilsemaks läinud, sellega uuesti alustanud. Samuti on enamus mudeliste meesterahvad, kuid on maailmas teada ka mitmeid häid naismudeliste, isegi tankide ehitajaid! Üle maailma võib arvata miljoneid mudeliste, kes aeg-ajalt sulguvad oma ruumi või nurgakesse, lõiguvad ja kleebivad, pahteldavad ja värvivad, ning mille tulemusena valmib käsitöö, mis kirjeldab mingit tükikest ajaloost, olevikust või isegi tulevikust. Selle hobiga tegelemiseks on võimalused piiramatud, mudeleid leidub igale maitsele: militaarmudelid, automudelid, laevad, lennukid, kosmoseaparaadid, inimesefiguurid, maastikud, hooned, ulme ja fantaasia ning palju-palju muud.
Kuigi teadaolev plastikmudelismi ajalugu algas väikeste partiidena isegi enne teist maailmasõda, ulatuvad mudelismi juured lausa antiikaega vanasse Egiptusesse. Hauapanustest on leitud puust tehtud laeva ja kaarikutemudeleid, ning teada on ka mitmete hilisemad riikide nagu näiteks vana Hiina valitsejaid, kes tegelesid sõdurite värvimiste ja vanade sõdade-sõjavägede rekonstrueerimisega.

Suurem tootmine algas peale teist maailmasõda, plastiku laiemal kasutamisel ja odavnemisel, esimesi massitootjaid olid 1950 aastal Briti firmad Airfix ja Frog. Airfixi nimi on Inglismaal lausa plastikmudelismi ja sellega tegelemise sünonüümiks. 1950-1970 aasttatel oli Airfix tohutult edukas firma kuid 1980 andsid tubaste mängudele surmahoobi videomängud ja firma läks Humbroli omandusse, mille finantskriisi tulemusel 2006 on Airfix omakorda Hornby omanduses ning tema müügitulemused on nüüdseks kõvasti paranenud ning see on üks edukamaid mudelitootjaid maailmas.
Frogi pressrestid osteti 1970 aastatel Nõukogude liidu poolt ära ning toodeti miljonite kaupa ja aastate viisi erinevates nõukogude liidu mänguasjatehastes üle maa ning neid turustati nime all Novo. Tänapäevalgi liigub neid ebay keskkonnas küllaldaselt ringi ning mõned neist on kindlate kollektsionääride poolt kõrgelt hinnatud, kuigi nende kvaliteet on suhteliselt kehv.
Ameerikas tekkisid 1950 aastatel tekkisid sellised brändid nagu Revell ja Monogram. Revell neist jagunes kaheks, millest üks Revell Germany eraldus 1970 aastal iseseisvaks üksuseks kuni 1990 aastani, kui Hobbico kompanii need jälle ühe juhtimise alla viis. Revell on Eestis enimturustatuid ja tuntumaid brände mida on ka kaubamajade lettidel kõige rohkem näha. 1960 aastal loodi Prantsusmaal Heller ja 1962 aastal Itaalias Italaerei, mis lihtsustati hiljem ka eestis tuntud brändiks Italeri. 1970 aastatel tulid jaapani firmad ilmestades mudelimaailma oma peene töötluse ja hea kvaliteediga, mida iseloomustatakse ka tänapäeval firmadele Hasegawa, Fujimi ja Tamiya
Tänapäeval on tekkinud väga häid ja kvaliteetseid tootjaid ka Venemaal (Zvezda), Ukrainas (ACE,Amodel,ICM, UM), hiinas (Dragon, HobbyBoss), Lõuna Koreas (Academy) , Tšehhis (Czech Master's, Eduard) ning veel paljudes maades on palju väiksemaid tootjaid kes kõik tegelevad kas mudelite , nende lisade, abi või töövahendite tootmisega.

Hiinlane

Tänuväärse töö oled ette võtnud. Ootan huviga järge asjale. Isegi üritan vaikselt mudelismi teemalise tõlkimisega tegeleda kuigi viimasel ajal on see natuke soiku jäänud. Hetkel on pooleli üks vene keelne raamat, kus antakse algteadmised mudeli ja dioraami ehitamisest. Kui tuhin peale tuleb, siis kindlasti jätkan. Samuti olen püüdnud leida kirjastust, kes oleks nõus tegema koostööd tuntud inglise kirjastuse Osprey publishing. Sai nendega pisut vesteldud ja neile meeldis väga idee hakata nende raamatuid ka eesti keeles trükkima. Ainukeseks nende poolseks sooviks oli just kohaliku kirjastuse leidmine, kes sellist kirjandust oleks nõus avaldama. Neil on väga palju mudeliteemalisi raamatuid.
Kui sellise tööga õnnestub tänavatelt hulkumast ära saada kasvõi mõne nooruki, on asi õnnestunud. Mina oma algaja oskustega olen suutnud ühe juba sealt eemaldada ja antud hetkel käib ta hoolega minu juures asja õppimas.
Igatahes soovin edu ja vilgast sulge sulle :write:

kalle · **Liitunud:** 17 Aug, 2005 22:23 **Postitusi:** 1183

huvitav teema. minu poolt paari minutse kiire lugemisega kaks olusist asja. Esiteks pealkiri. Kui räägid laiemalt hobist ja tööstusest, siis sa ei saa seda üldistavalt nimetada nimega plastikmudelid. Epo, puit, metall jne jne... need pole väike osa kogu teemast

Teiseks. Kui rääkida jälle üldisemalt ja Tsehhi tootjaid mainida kolme tootjaga (Czech Master's, Eduard) ja kõik, siis on see u sama kui autotööstuse juures mainida, et saksamaal tehakse ka vist mingeid autosid. Tsehhi panus kogu alale, tootjad, ajalugu ja mis peamine areng väärib eraldi peatükki, kui inimesi tahad harida. Sama kehtib tõusvate tegijate kohta.. nt Poola

Liskas on veel väga huvitav teema ajaloo osas, kuidas mõne kuulsa objekti mudel on läbi ajaloo arenenud. Suvaline näide. Võta nt enda lemmikskaala ja Zero. Kui nüüd vaatad kuidas see objekt on 50 aasta jooksul arenenud, siis on juba üksi see väike kild huvitav ja peegeldab samas hästi ala arengut. Webis on kõik olemas. Sama kehtib paljude muude kohta. Samas saad kõrvale tuua näiteid, kuidas mõne objekti puhul pakutakse veel tänagi 40+ aastat tagasi tehtud vormist tulnud asju. Tänapäeva mõsites pole vist palju tööstusi, kus saab nii vanu uues pakis müüa ja ostetakse mitte vähe. Lisaks rida teemasi, nt kuidas tootjad oma toodangut vahetavad, mida lisadena pakutakse, mida mudelistid ise toodavad, IPMS, näitused, messid, vanad boxartid ja mudelid, mida need täna maksta võivad jne jne jne...
Ühesõnaga.. ma ei tea mis sul plaanis, aga sellest alast saab kirjutada väga pikalt ja põhjalikult. Samas kui see pole eesmärk ja vaja on kirjutada lühidalt, siis teine teema.

Kk

Roco

tegelt tasuks ka kuulsat terrakota södalaste armeed mainida hiinast... need on juu tegelt ka umbes 1:1 mudelid
http://en.wikipedia.org/wiki/Terracotta_Army

Joss Metsast · **Liitunud:** 23 Aug, 2005 10:34 **Postitusi:** 1926

Airfixi fergussoni traktor väärib kindlasti mainimist, peetakse teist esimeseks (massiliseks) plastmudeliks üldse. Algselt mõeldud siis reklaamimaterjalina kokkupandud kujul. Aga hiljem hakkas airfix teist turustama lahtivõetud kujul. Aegajalt on teisi veel e-bays näha, hind on olenevalt säiluvusastmest suhteliselt müstiline...

Tsehhi kohta Kalle juba mainis, seal on tootjaid nigu raba.....

Mis aga kindlasti tasuks ära mainida on Norma, niipalju kui mul sõpru oli, oli kas soling või katamaraan ikka kapi peal aukohal... kõvematel meestel mõlemad

Joss Metsast · **Liitunud:** 23 Aug, 2005 10:34 **Postitusi:** 1926

Ai üks asi veel NOVO firma karpides olid nn exportmudelid, isegi vesikad olevat osadel kaasas olnud

Siseturu omadel nii uhket nimetust ei olnud.

calico

Tänud vastukajale! Palju põnevat on juba praegu välja tulnud! Norma panen kindlasti juurde.
Kalle pakutud teemaarendus on võimas, sealt saaks juba terve raamatu kirjutada. Ja oleme ausad, selline raamat võiks tõesti ju eesti tingimustes olla. Uhh-Osprey oleks lahe, saaks ju mingeidki pehmetrükiseidki! Meil ei ole ju mitte midagi sellist! Või siis mingi ajakirjaartiklite seeriana. Mina küll sooviks kokku väiksemat formaati, lagi 4-6 lehekülge, mida saab siin muuseumis posti külge panna. Antud tekst on 12 kirjasuuruses juba üks A4, kuid parema loetavuse nimel peaks ma seda suuremaks tegema, niet...Ilmselt rohkem rääkida plastikmudelitest ja nendega tegelemisest. Kuid siin teemaarenduset ettepanekus, oleks tõesti meeletult kirjutada, äkki olekski see siin millegi suurema algus?
sest selline idee

Tsiteeri:

Kui sellise tööga õnnestub tänavatelt hulkumast ära saada kasvõi mõne nooruki,

oleks kui natuke minu mõttes ka mõlkunud. Mõtted mõlguvad ka variandi peale teha väike mudelismi ehituse tunnike, mingi fast assembly mudeliga, mida saaks kolme tunniga kokku ja värvitudki, mis oleks piisav ehk nakatada väikese mudelipisikuga. Mingid sellised mõtted hakkavad meil siin MTÜ Jõgeva Pommiaugu Ajalooklubis tekkima, sest klassiruum oleks olemas, mingi projektiga saab lapsed ka kohale. Praegu tulevad nad siia klaasikoja teemal ning see mudelivärk on esialgu on idee, kui kuskilt veel saaks veel odavalt ja massiliselt lihtsaid mudeleid, olekski asi käima võimalik panna.

Hertsog

Tsiteeri:

kui kuskilt veel saaks veel odavalt ja massiliselt lihtsaid mudeleid,

aga alustage paberist. on odav ja massiline. samuti saab igasuguseid asju teha. laevu/lennukeid, maju/kindlusi/linnu... käärid ja liim lisaks... natuke värvi ja pintsleid ka mõnel juhul.

calico

Näh-Hertsog kullatükk! kuidas ma ise selle peale ei tulnud! ise ju ka kunagi selliseid asju teinud! nuuh pudeli teen välja!

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4990

Mudelismi ajaloost rääkides tuleks vist ikka alustada vanadest laevamudelitest. Käsitsi ehitatutest. Suures osas ilma mõõtkavata. Aga siis tekkisid ka esimesed mõõtkavad. xx jalga = xx tolli (1:48 ja 1:72 tulevad vist sealt ajajärgust. Ilmselt neid laevade mõõtkavasid veelgi, mida ei viitsi kohe arvutatagi).

Edasi tulid käsitsi tehtud mudelid muudest asjadest.

Ja siis tööstuslikult toodetud mudelid.

Suvise Suure Auhinna konkursi ergutamiseks panen siia ka ühe käsitsi tehtud Halberstadti pildi. Mõõtkava mulle teadmata. Välja suurendatud ühelt lennuväe peopildilt kahekümnendate algusest (1920-21 ilmselt).

Kopeerimine (ma mõtlen mudeli kopeerimine

) ei ole keelatud.

fossiil

Päris huvitav teema tekkinud, mul on samuti üht-teist kunagi tõlgitud, seda küll mudelismi ja erinevate mõõtkavade kohta, aga ehk sobiks seegi?

calico

Vahepeal natuke veel juttu, kes leiab midagi parandada, või lisada, andke teada!

Mis on stendimudel?

Enamus mudelid on valmistatud polüstüreenist, pressvormimise teel, ning seetõttu on nad kergesti töödeldavad. Erinevate tootjate plastmassi koostis ja värv erineb, enamuses on küll hallis toonis. Kokku liimitavad tavaliselt polüstüreenaluseliste liimidega, kuid võimalik ka nn superliimide ehk tsüanoakrülaatliimidega kokku panna. Enamus toodetest ei sisalda, ei liimi, ega värve, mida peab hankima eraldi. Värve toodavad mitmed firmad laias valikus (Revell, Humbrol, Tamiya,Vallejo), nii lahusti kui veebaasil. Karbi sisu võib tihti varieeruda olenevalt firmast ning mudeli tootmisaastast või mudelisti kvalifikatsiooni astmele pakutavast valikust. Iga firma mudelite omadused erinevad, samuti erineb mudelite kvaliteet. Mudelid on reeglina kokku panemata, värvimata kujul ning kõik osad asetsevad restidel. Lisaks on kleepsud ehk dekaalid. Enamus kleepse on vesialuselised (nn vesikad) kuid on ka tavalisi vinüülist kleebitavaid või kuivdkaale, mida hõõrutakse paberilt otse mudeli peale. Dekaale on komplekti karbis tihtipeale trükitud nii, et ühest karbist on võimalik valida kahe kolme erineva variandi vahel, mis tüüpi või aega tehtav mudel valmistada. Nii saab valida nt erineva riigitunnustega lennuki tegemise, kui see oli mitmes kohas kasutuses. Ning alati saab soovi korral osta "Aftermarketi" tootjate käest täiesti teistsuguseid dekaalivariante, mida mudeliltootja karbis ei paku.
Karbis võivad olla kummist roomikud või rehvid ning läbipaistvad jupid nagu kokpitid, aknad ja tuled. Samuti võib kallim ja juba kogenumale tegijale mõeldud karp sisaldada kas valgest metallist relvaraudasi, või õhukesest plekist peenemaid ja keerulisemaid lisasi. Viimaseid kustutakse Foto-etsideks (ing. k: Photo-etched detailing) .
Kuigi pressvormimidega tehtud mudelite kasutamine ja tootmine on ülekaalus, on olemas ka väiksematiraazilisemaid alternatiive mudelite tegemisel. Vaakumvormimisel valmistatud lennukimudelid on suhteliselt populaarne teema, kuid neid on valmis saada raskem ja töömahukam, ning materjal õrnem kui seda on pressvalumudelite koostamine. Väiksemad firmad, kes toodavad kallimaid epoksiid-vaigust valatuid mudeliosi, mis on populaarsed nn "Aftermarketil" , kuid aga ka täielike mudelikomplekte. See materjal annab üksikasjalikumat ja detailsemat vormi ja kuju võrreldes tavalise plastikuga, kuid kuna kasutatavad vormid ei kesta sellel tehnoloogiaga tootmisel, on hind sellistel komplektidel oluliselt suurem.
Peaaegu kõik plastik mudelid on projekteeritud väljakujunenud skaalal. Iga objekti tüübile on üks või mitu ühist skaalat, kuigi need erinevad detailsuses ühelt teisele, suuremad skaalad võimaldavad suuremat detailsust, väiksemad võivad lubada mõningaid üldjoonelisust osade väljajoonistumise puhul. Üldeesmärk on siiski võimaldada saada viimistletud mudel, mis peab olema mõistliku suurusega, säilitades originaaliga võimalikult suur sarnasus. Mõõtkava number sisaldab mudeli suurust võrreldes originaaliga. Näiteks 1/35 suurune tankimudel tähendab seda, et antud mudel on päris tankist 35 korda väiksem. Korrutades antud mudeli mõõtusi 35 korda, peaks me saama sellesama tanki mõõdud, mille järgi mudel tehtud on. Mida täpsemini me samad mõõdud saame, seda täpsem on antud mudel. Tihtilugu oleneb see tootja kvaliteedist, või mudeliehitaja osavusest.
Järgnevalt on kõige levinumad skaalad populaarsemate teemade kaupa:

• Lennukid: 1/24, 1/32, 1/48, 1/72, 1/100, ja 1/144,
• Sõjamasinad: 1/16, 1/24, 1/35, 1/48, 1/72, 1/76
• Autod: 1/8,1/12,1/16,1/18,1/20,1/24,1/25,1/32,1/35,1/43
• Laevad: 1/72, 1/96, 1/144, 1/350, 1/450, 1/600, 1/700
• Mudelraudtee: 1/43.5, 1/76.2, 1/87

Joss Metsast · **Liitunud:** 23 Aug, 2005 10:34 **Postitusi:** 1926

Laevade mõõtkavale tasuks lisada vana hea euroopa mõõtkava 1:400 -le

Hertsog

lennukitest on läbi aegade ilmunud ka 1/40 ja 1/50 mudeleid, kuid jah, need pole enam standardid.
sõjamasinatest on ka suurte ja rahakamate onude mängumaa skaala 1/6. mootorrattaid tehakse ka 1/9 skaalas.
laevadest: meenub ka 1/200 seeria ning 1/1200... krt, siin ei tasu üldse mul rohkem sõna võtta... kiikasin korra puumudelite foorumisse: 1/50; 1/64; 1/68; 1/70 jne

samuti ei maksa ära unustada figuure. selles osas oskab kindlasti sõna sekka öelda sho. aga meenub, et neidki vist oli 1/6; 1/12; 1/16 jne

mitte et ilkuda tahaks, aga turg on suur ja lai

jutt iseenesest on tänuväärne töö. loen huviga.

www.militaar.net

Mudelismist ja selle ajaloost

Kes on foorumil