www.militaar.net

Ikka kuratlikult detailne..

Minu meelest võrdväärne Vladislavi töödega, kui mitte paremgi..

Millest luukide hingepoldid ka tehtud on?
Silma järgi hindaks paksuseks nii 0,2mm. Vask jääks vedelaks. Messing?

Ja mis paksusega traat vintsipoolidele tuleb? Tundub väga õhuline agregaat. Poolimise ajal probleeme ei teki..?

Vladislavist jään ma detailide ja puhtuse osas ikka kõvasti maha. Tegelt me teeme praegu natuke erinevat asja ka - Vladislav mudeldab hästi teada-tuntud subjekti ja teeb seda väga detailselt. Mul on käsil jälle suht tundmatu asi, mille kohta ikkagi vähe materjali. Samas kui mul StuG, või mõni muu sama tuntud masin käes oleks... hmm, ma arvan, et Vladislavi pulgale ei küündiks ikka kuidagi.

Hingepoldid on 0,3mm vask, augud on 0,4mm. 0,1mm vahe annab piisava tolerantsi luugile liikumiseks, nii et see ei hakkaks rebima, ega väänama, samas ei jää luuk loksuma ka. Kui hinged vastakuti tihedad on, siis ei ole traadi pehmus kuidagi probleemiks, sest traadil pole kuskile lihtsalt painduda. Saab ka päris peene ja pehme traadi panna.

Poolidel on sinu enda saadetud peenike tross. Juba ammu peale keritud ja kenasti teibiga ära maskitud.


Kuid jätkan mudeliga. Suurem töö sai ette võetud armatuurlauaga. Bronco on kõigile oma LWS'idele ette näinud sama armatuurlaua. Kui kitsaste akendega isendile see sobib ja jäljendab üsna täpselt oma kõrguses päris isendi armatuurlauda, siis suurte akendega varasel versioonil hakkab selle ülemine serv esiakendest kenasti paistma. Samas fotosid päris masinast vaadates ei ole armatuurlauda akendest kuidagi näha.

Otsustasin, et päris uut armatuurlauda ei hakka stüreenist ehitama, vaid katsun olemasolevaga kuidagi hakkama saada. Kõik kolm armatuurlaua jaoks ette nähtud detaili said lõhki lõigatud ja 2mm madalamana uuesti kokku liimitud. Tulemus sai küll üsna lapiline, kuid päris okei. Kuna varase LWS'i armatuurlauast pilte pole, siis üritasin jälgida võimalikult palju olemasoleva -laua joont. Raadio on otse Voyageri komplektist, muud detailid on fotode järgi lisatud.








Värvimiseks käib armatuurlaud küll veel päris mitmeks jupiks lahti:




Kristjan

Ehh kurat, kokpiti sisemus ju detailne nagu päris.

Kellade jaoks miskit fooliumi või dekaali ei eksisteeri?
Tuleb ise ära värvida?

Aga kogu toredus tundub küll juuksekarva lõhkiajamisena..
Näha ju muhvigi ei jää. Või mis..?

Näidikute jaoks on Voyageril prinditud kile. Paar näidikut tuleb asendada dekaalidega, mis mul vististi samuti on (täpselt pole veel üle kontrollinud, kui puudu jääb, tuleb juurde tellida) Ülejäänu mis näha, kaasa arvatud armatuuri alt välja ulatuvad juhtmed, on foto järgi.

Tere jälle

Mõned nädalad on mööda läinud ja pisitasa on aega olnud ka mudelit nokkida. Küll sisemised tööd ja nikerdamised, mis üldmuljes suurt ei kajastu.


Armatuurlaua plastosa õõnestasin alt tühjaks. Peale pikemat kaalumist otsustasin, et Voyageri kilet kelladena siiski ei kasuta - tolle trükk oli pisut laiali valguv mistõttu väiksemate kellade asemele oleks lihtsalt must latakas jäänud. Tellisin Archeri Panzer IV kellade dekaalid, kust saab üht teist kasutada, lisaks on mul varuks veel mingeid archeri näidikuid, nii, et usutavasti saab kõige selle peale üsna tõetruu komplekti kokku küll. Voyageri pleki kellade auke urgitsesin samuti suuremaks.




Käigukang ning juhtimiskangid on samuti tehtud asjade nimekirjas. Käigukang tuli sealjuures üsna nullist ehitada - kasutada kannatas Bronco komplektist vaid nupp. Juhtimiskangidest vaid nii palju, et ümarosa asendasin messingtoruga. Ning muidugi alumine põrandal olev liigendiosa, mis on asendatud Voyageri etsiga.




Raadiot tuunisin ka. Muuhulgas leiab eelpool mainitud Archer'i Panzer IV dekaalilehelt dekaalid ka raadio jaoks, mistõttu jääb väriseva käega maalimine ära ja loodetavasti saab sellest kena asja.




Mingil põhjusel on fotodelt näha, et mehhaaniliste suunanäitajate ning külgmiste signaallampide kaablid ripuvad kabiinis üsna juhuslikus asendis olles kinnitatud vaid paari klambriga. Üritasin fotodel nähtuvat olukorda võimalikult tõetruult järgi aimata.




Ka kabiinisisene vints on valminud asjade nimekirjas. Metallosa on peamiselt Voyageri etsidest. Trumli kokkujootmisega oli tükk aega kurja tegemist peaasjalikult seetõttu, et külgketastes olevad augud olid suurevõitu. Trummel käib ka kenasti ringi, kuigi vänt on liimiga paigale fikseeritud.






Keskmisele ventšahtile on Bronco mingil põhjusel MP40 paigaldanud, kuigi fotol näib selle koha peal asuvat hoopiski tulekustuti. Kustuti on, nagu viimasel ajal tavaks, Orange Hobby komplekt.




Ja kabiini üldpilt näeb praegu välja selline:




Välisematest töödest on katusele lastiruumi ja meeskonna luugid ära pandud. Sealjuures sai juhi ja radisti luukide puhul kasutada olemasolevaid hingi. Samas tuli need luugid jällegi seest tühjaks lõigata ja sisemine luugi raamiosa stüreeniga asendada. Broncol olid need eksituse kombel teisel küljel asetsevate neediridadega võrreldes nihkesse sattunud.






Tasapisi hakkab kogunema ka kraami, millega tühjavõitu lastiruumi täita:




Üldpilt on hetkel selline:








Kristjan

Tore on näha, et kellelgi on kasvõi natukenegi aega hobiga tegeleda. Omal hetkel kõik seisab ja just meeletu ajapuuduse taga
Sinu suuri ehitustöid on ikka ja alati huvitav jälgida ja nii mõndagi kõrva taha panna.
Mis firma pudeleid ja muud nänni sa massinasse toppida plaanid?

_________________

Ma ei hakka siin suurt lisama, sest ilu on ju näha. Niipalju ütleks aga küll, et huvitav kuidas siis mina masohhismiga tegelen:) Mulle tundub, et see siin on ülim enese kiusamine.. teha midagi sellise vaeva ja pühendumisega ja siis panna kõik katuse alla peitu:)

Kk

Tänan, tänan.


No luukidest jääb ju kogu ilu näha. Esiaknad on ka päris pirakad. Nii et minu arvates on hädavajalik lausa selle sisuga tegelda. Seda enam, et aluseks on ju korralik plast.

Paar pilti viimastest tegemistest. Sisemuse materjal on praktiliselt valmis ja läheb järgmisena värvi alla.


Toolide puhul on karbist kasutust leidnud vaid istme- ja seljatoe padi. Jalad on Voyageri karbist ja ülejäänud raami ehitasin ise. Toolid on tagantpoolt näha ühelLWS'ist võetud interjööripildilt. Sealt olid aimatavad ka reguleerimisdiagonaalide otsad ning seljatoe kinnitus, seega midagi väga välja mõtlema ei pidanud.






Keskmine ventilatsioonitoru tuli ka natuke ümber kujundada. Nimelt tahtsivad Bronco poisid tulekustuti asemel näha MP-40 rakist koos relvaga - koos sellega ka pidemetetaskut. Asendasin MP40 siiski kustutiga, pidemetasku jätsin ära. Korstnal oli veel kaarjas moodustis, millel esialgu ei näinud mingit eesmärki. Foto tähelepanelikul vaatlemisel võib siiski välja lugeda, et seal oli mingisugune mutriga fikseeritav siibri juhthoob. Ülejäänud torud ja poolripakil kaabel olid kergesti välja loetavad ja tehtavad.








Katusereelingud oli ka üks teema, mis tuli ära lahendada enne sisemuse värvimist.






Seejärel ei suutnud uudishimu taltsutada ning ladusin kõrvalepõikena kokku uute asjade teemas kiidetud 1120' haakeseadeldise. Detailid olid imepisikesed, kuid asja koostamine oli väga fun.








Päästerõngas tuli samuti kõrvalepõikena. Alustuseks raspeldasin Bronco rõnga üleliigsest puhtaks. Siis üritasin netist leida mõnd pilti tolleaegsest päästerõngast, mis näeks sarnane välja LWS'il näha olevate rõngastega - huvitas mind just köie paksus ja kinnitus. Lõpuks üks pilt Wilhelm Gustloffi nimelise aluse rõngast tundus sobivat. Kuna köis kinnitub rõngale liimitud riideriba abil, siis algul võttis veidi nõutuks, kuidas seda järgi teha. Lõpuks lahendasin asja õhukese messingfooliumiga. Eks näeb, kuidas ta värvi alla jäädes välja nägema hakkab.





Sedakorda jälle kõik
Olge mõnusad,
Kuulake Black Sabbathi viimast albumit,
Kristjan

No ei ole sõnu..

Eriline pede-ettevõtmine on haakekonks..
Säherdust miniatuursust annab veel nii detailseks ajada. Kusjuures ei ole ju domineeriv detail..

Täitsa lõpp..!

Urmase eeskuju pani mindki teemat upitama.

Interjöör on nüüd põhivärvid ja laki selga saanud. Värvideks valisin Modelmasteri "Radome Tan'i", mis tundus otse purgist suht õige Elfenbein olema. Põranda osas lasin Vallejo 70.972 Light Green Blue'ga. See on interneti järgi ammukadunud Humbrol 115 ekvivalent, kuid osutus sellest heledamaks ja sinisemaks. Sestap sai teda hiljem pestud tumedamaks ja pisut rohelisemaks. Vallejo oli ka esimene suurem kogemus akrüülvärvide vallas - väga meeldiv kogemus, kusjuures. Kõigil pindadel kasutasin ka juukselaki tehnikat - mõnel pool kukkus hästi välja, teisal pisut kehvemini. Detailid on ka pesuga rõhutatud - sedakorda mitte ise segatud pesulahus, vaid AK interactive oma. AK kaup oma omadustelt enese segatud õlivärvilahusest millegi poolest ei erinegi - ainus pluss tunduski olevat see, et toon on purgis valmis segatud - ainult võta ja hakka peale kandma.

Kulutamine pole muidugi veel valmis - natuke tuleb švammiga mõllata ja mõnesse kohta saab roostet ka olema. Siis veel tolm ja muda ja muud möllud.








Armatuurlaud sai ka endale kellad ja raadio külge. Lisamata on veel raadio toitejuhe. Radistile tulevad kõrvaklapid ka.








Ülejäänud mudru käib ka protsessiga sama sammu ja mingil hetkel saab seda kõike hakata kokku laduma.





Kristjan

kena

väga vinge. töö on korralikul tasemel. ootame aga lisa.

_________________


https://www.facebook.com/panzerwerke

Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !

Jaa, tase on tõega kõrge - eriti köidab pilku armatuurlaud - kuigi kogu interjöör läheb juba üliägedaks!

Vahi aga..!

Kellad on kõrgem pilotaazh..
Ikkagi trükitud foolium.

Eriti see vasakpoolne, suure sihverplaadiga. Küllap tahhomeeter.
Punase skaalaosa lai ulatus laseb aimata, et kindlasti kannatas kõvasti pöördesse ajada..
Paindlik saksa tehnika, küllap võis vajaduse korral piitsutada..

Tänan, tänan.

Kellade saladus on järgmine:

Kõige peal on kella-aukudega plekkdetail, nagu eespool näha võis. Peale värvimist sai kellade ümber CD-markeriga mustad randid veetud ja plekk armatuurlaua külge liimitud. Seejärel kogu kupatusele satiinlakk selga, mis vedas markerimusta matiks ja muidu viisakaks.

Seejärel moodustasin jäigemast kilest kelladele pleki taha klaasi. Ning seejärel läksid kellad ise - need on archeri dekaalid liimitud õhemale läikivmustaga igaks juhuks üle lastud stüreenilehele, kust lõikasin nad ukshaaval väikeste ruudukestena välja, paigutasin altpoolt kile taha ja fikseerisin PVA'ga. Aeganõudev küll, kuid mitte eriti keerukas protsess kokkuvõttes.