Mustangi teema kokkuvõtteks.
Paistab, et kabiini kupli ja telikutega lõikasin jah näppu. Invasiooni triipe ei teinud sellepärast, et kaasasolnud karbis ei olnud valget ega musta värvi. Nagu juba eelnevalt mainitud, värvisin propelleri ja rattad musta CD markeriga. Kollase sabaotsaks ikka lõpuks muretsesin. Väljalaske tegin sellise just netist pilte vaadates. Restaureeritud lennukite väljalasketorud on nii puhtad, nii puhtad...
Mis poest seda akrüüllakki saab?
Metallist küüneviiliga olen esimese lõiketangide jälje silumist teinud. Läheb kõige kiiremini, enamus ajast rahuldab sileduse astme eesmärki. Lisaks sellele soetasin pehme plastikule paigaldatud neli-ühes küüneviili.
Kumerate küünekääridega lõikan maskeerimisteipi, kui on nõutud kumer äär. Sirge otsaga maniküürkääre ei leidnudki. Ostsin õmblusnurgakesest kõige teravamad ja väikesemad käsitöökäärid. Päris head teised.
Naaskliga nokin, kui hambatikk liiga jämedaks osutub. Näiteks maalriteibi eemaldamine, kui pintsetid taha ei haaku. Olen kasutanud ka tavalist nõela, mille kadumise vältimiseks jupp nööri taha seotud on.
Skalpelli peab apteegist veel soetama. Süstla koos nõelaga arvatavasti ka (keeviste tegemiseks, pahteldamiseks). Pipett ei oleks ka lahusti doseerimiseks paha, siiamaani olen kasutanud 5ml süstalt ilma nõelata.
Markerid on osutunud suht kasututeks.
Mercurius - kas on ka elulooma?
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Sai siis mingi aeg tagasi poes käidud ning selline kastike näppu haaratud.
Hasegawa 1/48 Ju-87G-2 Stuka
Natukene isendit uurides tuli seerjanumbri järgi välja, et see on Hans-Ulrich Rudel´i lennuk.
Hasegawa 1/48 Ju-87G-2 Stuka
Natukene isendit uurides tuli seerjanumbri järgi välja, et see on Hans-Ulrich Rudel´i lennuk.
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
M. Laari „Emajõgi 1944“ andmetel lendas Rudel ka Eesti kohal.
Lk.53
Punaarmee üksuste kiire edasitungi tulemusel löödi 15. augustiks saksa vägede asetusse sügav kiil, mille teravik ulatus juba Sangasteni.
Olukord muutus saksa väejuhatuse jaoks erakordselt keerukaks. Nõukogude soomusüksused seisid Valgast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Valga langemine oleks läbi lõiganud armeegruppi „Narva“ taandumistee ning võinud katkestada ühenduse armeegrupi „Narva“ ja väegrupi „Nord“ vahel. Väegrupi „Nord“ ülemjuhataja kindral Schröder „kraapis“ Hitleri käsku täites kokku kõik üksused, mida idarindelt oli võimalik kokku saada. Nende kohaletoimetamiseks aga vajas Shröder aega. Seda pidid talle andma lahingulenduri major Hans-Ulrich Rudeli juhitud tankivastaseks võitluseks kohandatud Stukad, mis Hitleri isiklikul käsul väegrupi „Nord“ käsutusse saadeti. Saksa üks kuulsamaid sõdureid Rudel oli idarindel just hävitanud oma kolmesajanda tanki, nüüd langesid tema Stukad Lõuna-Eestis edasi tungiva punaväe kallale. 18. Armee lahingupäeviku päevakokkuvõtete kohaselt oli Rudel väegrupi juhtidega pidevas kontaktis, töötades tihedalt koos ka eesliinil võitlevate üksustega, saades neilt sihtmärke rünnakuks. [viide 11]. Kuna Punaarmee õhutõrjekahuritel oli laskemoon lõppenud, tekitasid Stukad neile raskeid kaotusi. Õhurünnaku ajal sai haavata ka 14. Kaardiväe laskurkorpuse ülem kindralmajor P. Stepanenko. [viide 12]. Ilmselt on just Rudeli sööstpommitajad jäädvustatud Saksa rindekroonika lindile, kus kujutatakse Saksa lennuväe rünnakuid Punaarmee kolonnile kusagil Lõuna-Eestis.Kokku võitles Rudel Eestis 11 päeva, tema poolt Eestis hävitatud vastase tankide arv on teadmata, kuid neid oli palju. Ka Eesti kohal toimunud võitluses tulistati Rudel korra alla, kuid nagu varemgi, suutis ta oma lennuki maandada ning pääseda. [viide 13].
Lk.53
Punaarmee üksuste kiire edasitungi tulemusel löödi 15. augustiks saksa vägede asetusse sügav kiil, mille teravik ulatus juba Sangasteni.
Olukord muutus saksa väejuhatuse jaoks erakordselt keerukaks. Nõukogude soomusüksused seisid Valgast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel. Valga langemine oleks läbi lõiganud armeegruppi „Narva“ taandumistee ning võinud katkestada ühenduse armeegrupi „Narva“ ja väegrupi „Nord“ vahel. Väegrupi „Nord“ ülemjuhataja kindral Schröder „kraapis“ Hitleri käsku täites kokku kõik üksused, mida idarindelt oli võimalik kokku saada. Nende kohaletoimetamiseks aga vajas Shröder aega. Seda pidid talle andma lahingulenduri major Hans-Ulrich Rudeli juhitud tankivastaseks võitluseks kohandatud Stukad, mis Hitleri isiklikul käsul väegrupi „Nord“ käsutusse saadeti. Saksa üks kuulsamaid sõdureid Rudel oli idarindel just hävitanud oma kolmesajanda tanki, nüüd langesid tema Stukad Lõuna-Eestis edasi tungiva punaväe kallale. 18. Armee lahingupäeviku päevakokkuvõtete kohaselt oli Rudel väegrupi juhtidega pidevas kontaktis, töötades tihedalt koos ka eesliinil võitlevate üksustega, saades neilt sihtmärke rünnakuks. [viide 11]. Kuna Punaarmee õhutõrjekahuritel oli laskemoon lõppenud, tekitasid Stukad neile raskeid kaotusi. Õhurünnaku ajal sai haavata ka 14. Kaardiväe laskurkorpuse ülem kindralmajor P. Stepanenko. [viide 12]. Ilmselt on just Rudeli sööstpommitajad jäädvustatud Saksa rindekroonika lindile, kus kujutatakse Saksa lennuväe rünnakuid Punaarmee kolonnile kusagil Lõuna-Eestis.Kokku võitles Rudel Eestis 11 päeva, tema poolt Eestis hävitatud vastase tankide arv on teadmata, kuid neid oli palju. Ka Eesti kohal toimunud võitluses tulistati Rudel korra alla, kuid nagu varemgi, suutis ta oma lennuki maandada ning pääseda. [viide 13].
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Lk.87-89
23. Augusti hommikul Tartus viibinud ning sealt oma üksuse juurde Nõkku sõitev Léon Degrelle sattus Lemmatsi juures paaniliselt põgenevatele sõduritele, kes väitsid, et punavägi on Tartu ette rajanud kaitseliini läbi murdnud. Degrelle suutis oma Rüütliristi autoriteedile toetudes ning automaadiga ähvardades koguda kokku kuuskümmend paanikas põgenenud sõdurit ning vallutas ootamatu rünnakuga kaotsiläinud positsioonid tagasi. Kuigi Degrelle´l õnnestus järgnevalt koondada enda juhtimise alla sadakond sõdurit, jäi tema olukord ometi raskeks.Peagi jõudsid kohale vene tankid. Degrelle lasi need lähedale tulla ning avas siis oma kahest tankitõrjekahurist tule. Üks vene tank sai tabamuse ning teised tõmbusid tagasi. Degrelle´i õnneks ei teadnud venelased, et rünnaku tagasilöömiseks oli Degrelle kulutanud peaaegu kogu tema käsutuses olnud laskemoona. Tunni aja pärast tulid venelased uuesti rünnakule. Degrelle´i võis päästa vaid ime. Ning ime saabus: viimasel hetkel kohale jõudnud Stukad ründasid vene tanke, hävitasid neist kolm ning paiskasid ülejäänud laiali. Punaväe rünnak oli selles lõigus murtud . [viide 55]. Peagi saabusid kohale täiendusüksused ning Tiiger-tankid, stabiliseerides ajutiselt olukorra.
Degrelle´i vastulöök päästis olukorra Tartu kaitseliini läänelõigus. Lahingutes ülesnäidatud vapruse eest omistati Léon egrelle´ile esimese Saksa armees võidelnud välismaalasena Tammelehis Rüütliristi juurde. Järgmine ja viimane välismaa sõdur sai sellise au osaliseks alles sõja viimastel päevadel 1945. Aasta mais. Selleks oli mees, kes võitles Tartu lahingute ajal Degrelle´ist paarikümne kilometri kaugusel – Alfons Rebane. Degrelle´i Nõos asunud mehed jäid punaarmee haardesse, suutes end järgmiseks päevaks siiski läände välja murda.
Kõrget autasu oleks väärinud sel päeval ka saks sööstpommitajad, kes pidurdasid Nõukogude üksuste edenemist Tartu ruumis. Lääne pool Reolat sattus Stukade rünnaku alla 291. Laskurdiviis, mis kandis sedavõrd suuri kaotusi, et ei suutnud enam osaleda 23. Augusti pealetungilahingutes. [viide 56]. Rudeli mälestuste järgi otsustades tundub, et sellel päeval osales ta ka isiklikult lahingutes Tartu all, meenutades neis vastase läbimurdnud soomusüksuste peatamist „Tartu väravas“. [viide 57]. Stukade edukat tegutsemist tõstetakse esile ka armeegrupi „Narva“ lahingupäevikus. [viide 58]. Väegrupi „Nord“ lahingupäeviku kohaselt hävitati 23. Augustil Tartu all 30 vene tanki ning vigastati 11. Õhulahingutes tulistati alla 18 Punaarmee lennukit . [viide 59]. Kaotustele vaatamata lähenesid Nõukogude üksused Tartule. Linn oli juba kauglaskekahurite tule ulatuses ning põles mitmest kohast.
Lisaks on on Stukad mainitud veel mõnes episoodis.
23. Augusti hommikul Tartus viibinud ning sealt oma üksuse juurde Nõkku sõitev Léon Degrelle sattus Lemmatsi juures paaniliselt põgenevatele sõduritele, kes väitsid, et punavägi on Tartu ette rajanud kaitseliini läbi murdnud. Degrelle suutis oma Rüütliristi autoriteedile toetudes ning automaadiga ähvardades koguda kokku kuuskümmend paanikas põgenenud sõdurit ning vallutas ootamatu rünnakuga kaotsiläinud positsioonid tagasi. Kuigi Degrelle´l õnnestus järgnevalt koondada enda juhtimise alla sadakond sõdurit, jäi tema olukord ometi raskeks.Peagi jõudsid kohale vene tankid. Degrelle lasi need lähedale tulla ning avas siis oma kahest tankitõrjekahurist tule. Üks vene tank sai tabamuse ning teised tõmbusid tagasi. Degrelle´i õnneks ei teadnud venelased, et rünnaku tagasilöömiseks oli Degrelle kulutanud peaaegu kogu tema käsutuses olnud laskemoona. Tunni aja pärast tulid venelased uuesti rünnakule. Degrelle´i võis päästa vaid ime. Ning ime saabus: viimasel hetkel kohale jõudnud Stukad ründasid vene tanke, hävitasid neist kolm ning paiskasid ülejäänud laiali. Punaväe rünnak oli selles lõigus murtud . [viide 55]. Peagi saabusid kohale täiendusüksused ning Tiiger-tankid, stabiliseerides ajutiselt olukorra.
Degrelle´i vastulöök päästis olukorra Tartu kaitseliini läänelõigus. Lahingutes ülesnäidatud vapruse eest omistati Léon egrelle´ile esimese Saksa armees võidelnud välismaalasena Tammelehis Rüütliristi juurde. Järgmine ja viimane välismaa sõdur sai sellise au osaliseks alles sõja viimastel päevadel 1945. Aasta mais. Selleks oli mees, kes võitles Tartu lahingute ajal Degrelle´ist paarikümne kilometri kaugusel – Alfons Rebane. Degrelle´i Nõos asunud mehed jäid punaarmee haardesse, suutes end järgmiseks päevaks siiski läände välja murda.
Kõrget autasu oleks väärinud sel päeval ka saks sööstpommitajad, kes pidurdasid Nõukogude üksuste edenemist Tartu ruumis. Lääne pool Reolat sattus Stukade rünnaku alla 291. Laskurdiviis, mis kandis sedavõrd suuri kaotusi, et ei suutnud enam osaleda 23. Augusti pealetungilahingutes. [viide 56]. Rudeli mälestuste järgi otsustades tundub, et sellel päeval osales ta ka isiklikult lahingutes Tartu all, meenutades neis vastase läbimurdnud soomusüksuste peatamist „Tartu väravas“. [viide 57]. Stukade edukat tegutsemist tõstetakse esile ka armeegrupi „Narva“ lahingupäevikus. [viide 58]. Väegrupi „Nord“ lahingupäeviku kohaselt hävitati 23. Augustil Tartu all 30 vene tanki ning vigastati 11. Õhulahingutes tulistati alla 18 Punaarmee lennukit . [viide 59]. Kaotustele vaatamata lähenesid Nõukogude üksused Tartule. Linn oli juba kauglaskekahurite tule ulatuses ning põles mitmest kohast.
Lisaks on on Stukad mainitud veel mõnes episoodis.
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
STUKA PILOT by Hans Ulrich Rudel
http://www.jrbooksonline.com/PDF_Books/ ... 0Rudel.pdf
„The bread we eat here is bitterly earned, no matter in which direction we fly, whether to the east or the south of the pocket, on the Tuckum front or where the main thrust of the Russian offensive is aimed at Reval via Dorpat. In several sorties we are successful in destroying a big motorized convoy, including escorting tanks, which had reached the gates of Dorpat, so that this breakthrough was checked and could be finally sealed off by the army.“
Sinutorust võivad huvitatud Rudelist videosid vaadata.
Siinkohal, kui kellegil on üle raamat „Lahingupäevik“, olen huvitatud selle omistamisest.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/lah ... evik/55124
http://www.jrbooksonline.com/PDF_Books/ ... 0Rudel.pdf
„The bread we eat here is bitterly earned, no matter in which direction we fly, whether to the east or the south of the pocket, on the Tuckum front or where the main thrust of the Russian offensive is aimed at Reval via Dorpat. In several sorties we are successful in destroying a big motorized convoy, including escorting tanks, which had reached the gates of Dorpat, so that this breakthrough was checked and could be finally sealed off by the army.“
Sinutorust võivad huvitatud Rudelist videosid vaadata.
Siinkohal, kui kellegil on üle raamat „Lahingupäevik“, olen huvitatud selle omistamisest.
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/lah ... evik/55124
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Sai siis hakatud lennukit vaikselt nikerdama. Meisterdamine venis üle ootuste pikaks protsessiks. Vahelduva eduga nokkisin 2 puhkusesisest nädalat. Nagu ütleb calico: „Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...“. Krt. mehed, mudelism ei ole nõrganärvilistele.
Mudel läks ise väga hästi kokku, siit-sealt väike pahtel loomulikult aitas, kuid värvimise kohapealt rikkusin kohe esimese hooga mudeli natukene ära. Asi nimelt selles, et kasutasin aerograafi ja pintslite puhastamisel Unit Eco lahustit. Siiamaani on nagu kõik Modelmasteri värvid sellega ilusasti hakkama saanud. Värve ise vedeldan spetsiaalse vedeldiga. Aerograafi osasid hoian töövälisel ajal lahusti sees. Värvimise alustamisel võtan aerograafi lahustist, kruvin kokku, lasen natukene lahustit läbi. Seejärel valan törtsu spetsiaalset lahustit aerograafi ja lasen natukene läbi düüsi. Järgnevalt vedel värv otsa, segamine ja värvimine. Musta läikiva (gloss black) värviga värvides hakkas aga aerograaf tükke loopima ja läks lõpuks päris umbe. Hiljem tuli välja, et kui segada kokku ModelMasteri must läikiv värv ja Unit Eco, siis tõmbab värv tükki.
Millega siis ModelMasteri värve lahustada ja pärast aerograafi, pintsleid puhastada?
Väljast värvisin järgnevalt: kruntisin põlenud metalliga (burnt metal), läikiva mustaga (gloss black) paneelivahed. Alumise poole tiivaotsad kollasega (yellow), seejärel helesinisega (light blue), värvikiht jäi ebameeldivalt paks - minu värvimise viga. Ülemise poole helerohelisega (dark green) ja siis tumerohelisega (black green).
Seest värvisin pintsliga (black gray) ja üritasin teha valge värviga (flat white) „kuiva pintslit“. Kuna tegin viimast esimest korda, siis jäi natukene nagu liiga tugev. Väljast tegin juba märksa õrnemat „kuiva pintslit“.
Parketivaha alla, dekaalid peale ja parketivaha peale. Värvimise vahepeal silusin värvi üleminekuid „neli ühes“ küüneviiliga ning enne viimast parketivaha viimasega ka poleerisin. NB! Parketivahaga ei tasu üle pingutada: õhukesest kihist piisab, muidu võivad kuivamisel lainetuse või kokkunõrgumise jäljed jääda. Dekaale panin peale destilleeritud veega, muidu jäid kaltsiumirandid.
Mudel läks ise väga hästi kokku, siit-sealt väike pahtel loomulikult aitas, kuid värvimise kohapealt rikkusin kohe esimese hooga mudeli natukene ära. Asi nimelt selles, et kasutasin aerograafi ja pintslite puhastamisel Unit Eco lahustit. Siiamaani on nagu kõik Modelmasteri värvid sellega ilusasti hakkama saanud. Värve ise vedeldan spetsiaalse vedeldiga. Aerograafi osasid hoian töövälisel ajal lahusti sees. Värvimise alustamisel võtan aerograafi lahustist, kruvin kokku, lasen natukene lahustit läbi. Seejärel valan törtsu spetsiaalset lahustit aerograafi ja lasen natukene läbi düüsi. Järgnevalt vedel värv otsa, segamine ja värvimine. Musta läikiva (gloss black) värviga värvides hakkas aga aerograaf tükke loopima ja läks lõpuks päris umbe. Hiljem tuli välja, et kui segada kokku ModelMasteri must läikiv värv ja Unit Eco, siis tõmbab värv tükki.
Millega siis ModelMasteri värve lahustada ja pärast aerograafi, pintsleid puhastada?
Väljast värvisin järgnevalt: kruntisin põlenud metalliga (burnt metal), läikiva mustaga (gloss black) paneelivahed. Alumise poole tiivaotsad kollasega (yellow), seejärel helesinisega (light blue), värvikiht jäi ebameeldivalt paks - minu värvimise viga. Ülemise poole helerohelisega (dark green) ja siis tumerohelisega (black green).
Seest värvisin pintsliga (black gray) ja üritasin teha valge värviga (flat white) „kuiva pintslit“. Kuna tegin viimast esimest korda, siis jäi natukene nagu liiga tugev. Väljast tegin juba märksa õrnemat „kuiva pintslit“.
Parketivaha alla, dekaalid peale ja parketivaha peale. Värvimise vahepeal silusin värvi üleminekuid „neli ühes“ küüneviiliga ning enne viimast parketivaha viimasega ka poleerisin. NB! Parketivahaga ei tasu üle pingutada: õhukesest kihist piisab, muidu võivad kuivamisel lainetuse või kokkunõrgumise jäljed jääda. Dekaale panin peale destilleeritud veega, muidu jäid kaltsiumirandid.
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Propelleri dekaaliga läks nihu, no ei läinud teine kumerale pinnale peale. Olin sunnitud värvima propelleri spiraali peale värviga. Selleks kiskusin dekaali maha, lihvisin, värvisin propelleri uuesti tumeroheliseks ja katsin vastavad osad maalriteibiga (kasutan nüüd peenemate osade tegemisel spetsiaalset maalriteipi, mõne kumerama osa või uurde katmisel ka sinist nn. „kontorinätsu“). Päris valge värv ei sobinud ja vastava tooni saamiseks lisasin nõelaotsatäis kollast. Imestamapandav, kui väike tilk värvi suudab tooni muuta. Kuivanud propelleri käisin üle küüneviiliga ning lõpp hea, kõik hea, spiraal sai parem, kui oleks saanud dekaaliga.
Väikeseid osasid vandusin ja liimisin mitmeid kordi, oled küll ettevaatlik, kuid ikka lähed neile kuidagi pihta ja nad murduvad ära. Tagumist ratast liimisin vist 4-5 korda.
Antenni sulatasin raami tükist: ajasin jupi raami ühest kohast tahma tekkimist vältides välgumihkliga soojaks ja venitasin, kuni kiu jämedus vastas ootustele. Liiga peenikeseks ma ei soovinud seda ajada, sest muidu jääb see liiga habras ja paindub kergesti läbi. Tulemuse panin kahe pesupulga vahele vertikaalselt rippuma ning jahtuma. Tõmbasin nii 3-4 30-40cm pikkust kiudu, mille seast sain sobiva tüki hiljem valida. On küll väike sohiteema, kuid mul oli prioriteediks ka teostuse vastupidavus ning säilimine ajas.
Klaasid värvisin seekord ilma maalriteibi katmiseta täielikult pintsliga (3x) ja puhastasin ääred hambatikuga.
Väikeseid osasid vandusin ja liimisin mitmeid kordi, oled küll ettevaatlik, kuid ikka lähed neile kuidagi pihta ja nad murduvad ära. Tagumist ratast liimisin vist 4-5 korda.
Antenni sulatasin raami tükist: ajasin jupi raami ühest kohast tahma tekkimist vältides välgumihkliga soojaks ja venitasin, kuni kiu jämedus vastas ootustele. Liiga peenikeseks ma ei soovinud seda ajada, sest muidu jääb see liiga habras ja paindub kergesti läbi. Tulemuse panin kahe pesupulga vahele vertikaalselt rippuma ning jahtuma. Tõmbasin nii 3-4 30-40cm pikkust kiudu, mille seast sain sobiva tüki hiljem valida. On küll väike sohiteema, kuid mul oli prioriteediks ka teostuse vastupidavus ning säilimine ajas.
Klaasid värvisin seekord ilma maalriteibi katmiseta täielikult pintsliga (3x) ja puhastasin ääred hambatikuga.
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Üldises plaanis jäin rahule, tahtsin võimalikult head tulemust optimaalse pingutusega. Kergelt jäid häirima mitte nii sujuvad värvide üleminekud ja dekaalide servad. Mõnes kohas ka paks värv, mis pärsib kereplaatide vaheliste vahede esiletõusu.
Kuna puhkus sai läbi, siis järgmine on 1/48 mõõdus tank, arvatavast jõuludeks...
Kuna puhkus sai läbi, siis järgmine on 1/48 mõõdus tank, arvatavast jõuludeks...
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Mis puudutab Rudeli tegevust Eestis oleks targem lugeda tema enda memuaaridest, Laar on tõlgendanud sündmusi juba oma moodi ja Rudelit pole Eesti kohal alla tulistatud, see juhtus ikkagi Lätis. Mudel on päris hea ainult päris lennukid sedaviisi ei läikinud, võrdlemisi matid olid ja siit-sealt määrdunud. Kui pikemat aega oli üks ja sama kamo peal, siis kippus ka värv kuluma, eriti külmal ajal kui temperatuuride kõikumine oli suur.
Anton - horridoo!
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Hea ja hariv lugemine.
Mudel on teostuselt viimase peal. Tohutu püüdlikusega värvitud.
Et aga stuka oli tõsine tööloom ja legendi järgi kruviti pahatihti isegi teliku voolundajad maha ruleerimise kergendamise eesmärgil, võiks trööpamisele siiski rohkem tähelepanu pöörata..
Et siis päris traktor kohe..
Nagu juba FW Anton mainis..
Ja kahurite torudele oleks ehk võinud avaused sisse tekitada. Seda enam, et fotod on väga detailsed ja paljastavad..
Mudel on teostuselt viimase peal. Tohutu püüdlikusega värvitud.
Et aga stuka oli tõsine tööloom ja legendi järgi kruviti pahatihti isegi teliku voolundajad maha ruleerimise kergendamise eesmärgil, võiks trööpamisele siiski rohkem tähelepanu pöörata..
Et siis päris traktor kohe..
Nagu juba FW Anton mainis..
Ja kahurite torudele oleks ehk võinud avaused sisse tekitada. Seda enam, et fotod on väga detailsed ja paljastavad..
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Julgeks väita, et annet on ja käsi on hea. Areng on märgatav ja kiirelt tuleb häid tulemusi. Kahurite torud jäävad jah päris valusalt silma selle tulemuse juures. Mina ei ootaks järgmist tööd, vaid aitaks kohe järgi, tulemus on vaeva väärt.
Aga puhtuse ja kulutamise kohalt niipalju, et kindlasti on FwAntonil õigus.. vähegi kasutatud lennuk ei saa olla nii puhas. Aga täiesti võimatu see ka pole. Sinu mudel võiks kujutada just tehasest väljunud lennukit ja sel juhul oleks ehk ok. Ega mingit kohustust pole, nagu juba varem mainisin ja tegelikult võid ka vabalt ka edaspidi teha lennukeid legendiga otse tehasest. Aga reeglina on väike kulutamine ja õlitamine fun ja annab palju juurde, ehk paneb elama. Soovitan webis uurida, kuidas erinevad tegijad asjale lähenevad. Skaala on lai. Alates hetkel sinu stiilis ülipuhtast, kuni vrakkideni välja. Tuleb leida lihtsalt oma tee ja valesi vastuseid on mudelismis tegelikult vähe. vt kasvõi egg plane:)
Kk
Aga puhtuse ja kulutamise kohalt niipalju, et kindlasti on FwAntonil õigus.. vähegi kasutatud lennuk ei saa olla nii puhas. Aga täiesti võimatu see ka pole. Sinu mudel võiks kujutada just tehasest väljunud lennukit ja sel juhul oleks ehk ok. Ega mingit kohustust pole, nagu juba varem mainisin ja tegelikult võid ka vabalt ka edaspidi teha lennukeid legendiga otse tehasest. Aga reeglina on väike kulutamine ja õlitamine fun ja annab palju juurde, ehk paneb elama. Soovitan webis uurida, kuidas erinevad tegijad asjale lähenevad. Skaala on lai. Alates hetkel sinu stiilis ülipuhtast, kuni vrakkideni välja. Tuleb leida lihtsalt oma tee ja valesi vastuseid on mudelismis tegelikult vähe. vt kasvõi egg plane:)
Kk
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Tere taas.
Kuna tekkis ootamatult natukene vaba aega, valgustan oma viimase aja tegemisi.
Nagu lubatud: tank 1/48 mõõdus, Eestiga seotud, neljakümnendad. Jõuludeks. Kahtlaseks läheb.
Olles läbi lugenud Cariuste "Tiigrid Poris"
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?171146
Mõtlesin teha mõne tiigri.
Aga see jääb tulevikuks, sest juba pikemat aega olid silmad punnis andrusan t-34 peale.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... eesti+eest
Ma saan aru küll, et need tiigrid ja t-34 on siinse rahva jaoks igavad.
Samas minu jaoks omab tähtsust asjaolu, et kui mudel on riiulis klaasi taga, siis on sõpradele midagi selle kohta ka rääkida. Lisatud foto või suisa raamat, annab mõne silmis mänguasjale, sisu. Ja noh kohustuslikud mudelid võiks ikka ära teha.
Sai siis tellitud selline kast:
http://www.ebay.co.uk/itm/HobbyBoss-848 ... OU:GB:3160
Kuna tekkis ootamatult natukene vaba aega, valgustan oma viimase aja tegemisi.
Nagu lubatud: tank 1/48 mõõdus, Eestiga seotud, neljakümnendad. Jõuludeks. Kahtlaseks läheb.
Olles läbi lugenud Cariuste "Tiigrid Poris"
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?171146
Mõtlesin teha mõne tiigri.
Aga see jääb tulevikuks, sest juba pikemat aega olid silmad punnis andrusan t-34 peale.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... eesti+eest
Ma saan aru küll, et need tiigrid ja t-34 on siinse rahva jaoks igavad.
Samas minu jaoks omab tähtsust asjaolu, et kui mudel on riiulis klaasi taga, siis on sõpradele midagi selle kohta ka rääkida. Lisatud foto või suisa raamat, annab mõne silmis mänguasjale, sisu. Ja noh kohustuslikud mudelid võiks ikka ära teha.
Sai siis tellitud selline kast:
http://www.ebay.co.uk/itm/HobbyBoss-848 ... OU:GB:3160
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Kui karp käes, tekkis ahastus detailide rohkust nähes.
Õnneks tuli välja, et enamus on sisu jupid.
Oma elu lihtsuse huvides jätsin mitte nähtavale jäävad jupid liimimatta.
Ma saan aru, et nii ei ole ilus, kuid commoon, hobi peaks ikka lõbu, mitte piina valmistama.
Kõige väiksemad osad liimisin hambatiku otsaga, mille külge oli natukene kontorinätsu pandud.
Mingi hetk nägi masin välja selline:
Õnneks tuli välja, et enamus on sisu jupid.
Oma elu lihtsuse huvides jätsin mitte nähtavale jäävad jupid liimimatta.
Ma saan aru, et nii ei ole ilus, kuid commoon, hobi peaks ikka lõbu, mitte piina valmistama.
Kõige väiksemad osad liimisin hambatiku otsaga, mille külge oli natukene kontorinätsu pandud.
Mingi hetk nägi masin välja selline:
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Hetkel on tank selline (lihtsalt värvitud, rattad ja roomikud lahtised)
Ja sinna ta seisma mitu kuud tagasi jäigi.
Nimelt tekkisid probleemid kirjaga.
Ei ole ju karbiga kaasas vesipilti "Nõukogude Eesti eest"
Tuleb see kuidagi teistmoodi mudeli peale saada.
Ja sinna ta seisma mitu kuud tagasi jäigi.
Nimelt tekkisid probleemid kirjaga.
Ei ole ju karbiga kaasas vesipilti "Nõukogude Eesti eest"
Tuleb see kuidagi teistmoodi mudeli peale saada.
Re: Mercurius - kas on ka elulooma?
Otsustasin, et teen ise vesipildi.
Internetist lugedes ei ole see midagi keerulist, ostad vastava paberi ja prindid printeriga pildi välja.
Sai siis tellitud paber ja piltki joonistatud.
Jama seisneb selles, et meie tavalised printerid ju valget värvi ei prindi.
ALPS printerit ainult mudelite ja enda jaoks naine ei lubanud osta...
Sai siis katsetatud valge põhjaga paberile roheline värv.
Muidu kõik õnnestus, kuid tuli välja, et Epsoni Claria värvidega vesipiltide tegemine on raskendatud, kuna see värv ei kuiva paberil ära.
Ideepoolest võib ju vastava teise paberi ja kuivati tellida või laseriga printida, kuid mind ei rahuldanud ka valge põhjaga vesipildi paber: nii väikese asja jaoks liiga paks ja jäik. Vastavat paberit ja kuivatit ei saanud ameerikamaalt ka kätte: keeldusid saatmast
Läbipaistev paber on nagu ok. Ma laseriga ei ole veel proovinud, see peaks ideepoolest olema parem, kuna tindiprinteriga peab enne vesipildi kasutamist selle akrüüliga ära lakkima. Selleks peab muidugi ka vastava laserprinteri paberi tellima.
Ühesõnaga: ei õnnestunud.
Keegi teab kedagi, kellel ALPS printer on?
On keegi vastavat teenust kasutanud ja vesipildi netist tellinud?
Internetist lugedes ei ole see midagi keerulist, ostad vastava paberi ja prindid printeriga pildi välja.
Sai siis tellitud paber ja piltki joonistatud.
Jama seisneb selles, et meie tavalised printerid ju valget värvi ei prindi.
ALPS printerit ainult mudelite ja enda jaoks naine ei lubanud osta...
Sai siis katsetatud valge põhjaga paberile roheline värv.
Muidu kõik õnnestus, kuid tuli välja, et Epsoni Claria värvidega vesipiltide tegemine on raskendatud, kuna see värv ei kuiva paberil ära.
Ideepoolest võib ju vastava teise paberi ja kuivati tellida või laseriga printida, kuid mind ei rahuldanud ka valge põhjaga vesipildi paber: nii väikese asja jaoks liiga paks ja jäik. Vastavat paberit ja kuivatit ei saanud ameerikamaalt ka kätte: keeldusid saatmast
Läbipaistev paber on nagu ok. Ma laseriga ei ole veel proovinud, see peaks ideepoolest olema parem, kuna tindiprinteriga peab enne vesipildi kasutamist selle akrüüliga ära lakkima. Selleks peab muidugi ka vastava laserprinteri paberi tellima.
Ühesõnaga: ei õnnestunud.
Keegi teab kedagi, kellel ALPS printer on?
On keegi vastavat teenust kasutanud ja vesipildi netist tellinud?
Viimati muutis Mercurius, 27 Nov, 2013 16:10, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist