Üks põhjus (vähemalt minu jaoks) on see, et kuna see mudelivärk on ju ikkagi valdavalt päriselus olnud või oleva kujutamine siis tahes või tahtmata tekib soov ka kõike neid päriselus olnud/olevaid detaile ja kasutusjälgi võimalikult elutruult imiteerida. Enda jaoks on just minu tööde hulgas näiteks S-65 traktori tegemine. Kui mootor sai oma "saasta" kaela siis tekitas see sellise tunde, et nagu oleks õhus tunda seda õli ja diisli haisu. See tunne just nagu elustaks selle kokkukleebitud plastitüki ja kuidagi mõnus ning uhke fiiling vallutab sind pealaest jalatallani. Samas on see nagu narkootikum, ilma milleta enam ei saa. Mida rohkem sa seda mõnu tunned, seda rohkem sa seda tahad. Ja iga järgneva korraga tahad teha veelgi paremini, veelgi täpsemalt imiteerida. Kuigi vahel tekib tunne, et viskaks kõik nurka või et ei suuda aega selleks tegemiseks leida, avastad ennast ikkagi mingi aja pärast jällegi laua tagant, et kasvõi mõnedki minutid sellele "narkonäljale" järgi anda.
Olen oma elus mitmete hobidega tegelenud, alates markide korjamisest, akvaariumi pidamisest lõpetades sportpainballiga kuid midagi meelitavamat hobi on raske leida. Samas pole tegemist ka eriti kalli hobiga, eriti kui võrrelda paintballiga, millele kulus ikka üsna "mõnusad klotsid". Samuti saab iga kell asja seisma jätta, et pärast rahulikult jätkata, mida spordi või akvaariumiga teha ei saa.
Eks muidugi, nagu iga hobiga, ei sobi ka mudelite ehitamine kõigile. Kõige tähtsam on ju asja juures kannatus, mida kahjuks pole kõigile antud. Mu vend tihti peale keerutab sõrme meelekohas ja sõimab hulluks, et selline kannatus ei ole võimalik, kuid ikka kui külla tuleb on esmajoones mu töölaua juures uudistamas, mida uut ja "võimatut" ma jälle kokku olen keeranud.
Väga raske on selgitada kellelegi mudelivõhikule sellist pühendumist mingisse hobisse kuid oma tuttavatele olen seletanud seda nii: ma parem nokin neid plastitükke kui käin kusagil baarides omale peavalu tekitamas. Naine rahul: mees püsib enamasti kodus ja ei laaberda kuskil ringi
Mina nimetaksin mudelite ehitamist mõtteharjutuseks - mõistatuseks, kus ma võtan endale ülesande jagan selle etappideks ning siis hakkan seda järk järgult kogu üldist pilti silmas pidades lahendama. See on enese harimine, probleemiga tegelemine, pidev lahenduste otsimine, katsetamine. Ja samal ajal on see rahustav, ajuti lausa meditatiivne mäng. Laias laastus sama asi, nagu puzzlede koostamine, ristsõnade lahendamine vms. kus inimene tekitab endale probleemi ja siis lahendab selle. Miks inimesed seda teevad - enese jaoks, mis muud. Mudelism ei ole kindlasti kõigile, kuid mudeli koostamine saab olla siiski väga erinev - see võib olla väga tehniline, või väga mänguline - lähenemisvõimalusi on palju.
Minu jaoks ei välista mudelite ehitamine samaaegselt teisi hobisid. Vahel saab lihtsalt üks asi rohkem tähelepanu, siis jälle teine.
Käin ikka foorumis uudistamas, aga endal pole seoses elukorraldustega aega hobiga eriti tegeleda.
Vahest saab mõne mudeli otse karbist vaikselt nikerdatud, aga pole need näitamist väärt.
A teile edu. Jälgin huviga ja ehk saab ka tulevikus rohkem sellega tegelda.
Ei ole kadunud. Nagu lubatud proovin jõuludeks tanki valmis saada. Lisaks on kahe lennuki karbid lahti tehtud.
Pilte olen tahtnud panna siis, kui juba midagi on näidata.
Õnneks on mu 600L akva täisautomatiseeritud, niiet veevahetuse aja arvelt saab mudelit liivapaberiga nühkida
Nonäed, ikka lainetena käib vahest see asi jah. Kes kuidas osanud asju sättida, aga eks mingil ajal tullakse ikka tagasi. On ka neid kes ei tule. Kõige selle taustal olen korduvalt mõtelnud, et meie mudelikogukond on ikka tegelikult päris visa. No kui võtta nt. selle millistes tingimustes siin kodus tuleb toimetada.
Tänapäeval on webis teadagi võimalused väga laiad tellida igasugu vajalikku kraami ja sellest saame ka meie osa. Samas on suuremates, rikkamates riikieds letiga hobipoed ka sellisel tasemel, kuhu meil on väga raske kunagi küündida. Seega võibki meil juhtuda, et tegelane, kes välismaistes webipoodides ei käi, on kohati ikka väga nutuses seisus, võrreldes nt oma UKs elava sõbraga.
Eile lõppes minu jaoks üks katse, milles tahtsin selgusele jõuda, kui kaua võiks meie Italeleri maaletoojal aega võtta toimetada minuni mudel, mis mind huvitab. Olen ise webis üsna usin toimetaja ja tellinud erinevadid kaupu rohkem kui kümnest erinevast webipoest, aga seekord hakkas mind kohalik tarne huvitama ja kuna kiiret mul polnud, siis saigi huviga asja jälgitud.
Millal meil oli Minimaailm Lennusadamas? 2012a mais eks. Võt ja just u. samal ajal ilmus Italeril täiesti uus ja uuel tasemel 1/72 Sunderland. Mudel mille otsas britid olid juba ammu rõõmurõngaid visanud ja ootused olid kõrgel. Tegelikult oli selleks ajaks kiirematel karp juba käes ja esimesd ülevaatedki ilmunud. Mina olin ka juba ammu ootel ja valmis oma tellimuse teele saatma, aga siis mõtlesin, et stopp.. meil on ju ka maaletooja ja miks mitte eelistada eestimaist. Tegelikult telliksin kogu oma vajaliku kraami siit. Toetaks kohalikku müüjat ja loodaks läbi selle oma panuse anda ala edenemisse.
Kõndiisin siis mainitud Minimaalima raames Atrioola boksi ja uurima, et millal saab. Vastus oli, et kohe tellime. No ootame, kiiret ju pole. Samas tegin otsuse, et kuna Mekka on päris kaugel, siis ei hakka seda sel jahtimas käima, vaid tellin mudeli endale kodu ligi, siis Kullost hea kätte saada. No ja nii siis saigi seda oodatud. Vahepeal käidud ka korda 10 ka lasnamäel asja tegemas ja pooltel kordadel ka uuritud, et millal võiks jõuda. Vastus oli, et ei tea, et korra oli letis, aga millal uuesti tellime ei tea jne.
Kuna minu eksperimenent nägi ette seda, et ootan ära millal Reinu tellitud mudel mulle kullosse kohale jõuab, siis see ka sobis, et Mekka letis maitud mudelit ei olnud kõik need korrad. Nüüd 1,5 aastat hiljem oli Mekkat külastades ikka sama jutt. Ei tea millal tuleb. Kui kaua see veel oleks kestnud, seda ei teagi, sest minu eksperimendi katkestas militaarneti müügiosakod, kuhu mainitud mudel parajalt hea hinnaga müügle ilmus. Veidi kaalunud, otsustasin siiski oma ootamise lõpetada. Samas Reinu tellimus on ikka jõus, niiet saab näha kua meie maal võtab aega ühe populaarse ja tavalise mudeli saabumine:)
Ühesõnaga laisad ei saa me küll olla, kui tahame välismaaa kollegidega samu asju saada. Olgu öeldud, et kui vähegi võimalik, toetan ikka kohalikku müüjat ka edaspidi, sest põhjus ja tagajärg on ka selles mängus ikka käsikäes. Pole kaupa, pole ostjat, pole ostjat, pole kaupa.
Olgu öeldud, et kui vähegi võimalik, toetan ikka kohalikku müüjat ka edaspidi, sest põhjus ja tagajärg on ka selles mängus ikka käsikäes. Pole kaupa, pole ostjat, pole ostjat, pole kaupa.
kurb aga tõsi. meie hobiala on selline tilluke ja sügav nišš, et see ei toida investeeringut ära. loomulikult oleks mugav minna "oma kohalikku" hobipoodi ning osta kõike seda mis parasjagu pähe tuleb. aga no mida pole, seda pole. ma oleks nõus maksma isegi 10-20% rohkem, kui ma saan selle ostuga kaasa selle õige "ostmise fiilingu". vaatan, valin, katsun, soovitatakse veel midagi... noh, metštat ne vredna... meil lihstalt pole turgu, et hakata siia kõiki neid ägedaid karpe vedama mida me interneeduse vahendusel võime vaadata... ja tellida maakera teisest servast.
kurb aga tõsi. meie hobiala on selline tilluke ja sügav nišš, et see ei toida investeeringut ära. loomulikult oleks mugav minna "oma kohalikku" hobipoodi ning osta kõike seda mis parasjagu pähe tuleb. aga no mida pole, seda pole. ma oleks nõus maksma isegi 10-20% rohkem, kui ma saan selle ostuga kaasa selle õige "ostmise fiilingu". vaatan, valin, katsun, soovitatakse veel midagi... noh, metštat ne vredna... meil lihstalt pole turgu, et hakata siia kõiki neid ägedaid karpe vedama mida me interneeduse vahendusel võime vaadata... ja tellida maakera teisest servast.
ja nii jääbki meil ainult see rõõm, kus postkastis teade, teile on saabunud hiinamaalt või kaugemalt pakk, või sul hommikul kostab uksekell, kus ukse taga postiljon ulatab paki, mille lahti tegemine toob lapsepõlvest pärit jõulupakiavamise õhina taas meeltesse.
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...
Vaatasin teemat: "Hertsogi tegemised", mille üle te mehed veel kurdate (hakkab tase välja surema)?
Nagunii on iga asjaga tegelejate puhul oma tuumik, kes seda asja veab. Siin on tase minu kõverale silmale ikka väga kõva! Kui elupäevi antakse, siis libistan ennast kunagi teile külje alla ja vaatan oma silmaga need meistriteosed üle. Kõige südamelähedasem (mille lõpptulemust pikisilmi koos kaasaga ootan) on 41 aasta suvesõda. See on lihtsalt nii suur ja peenike töö . "Kalle lennukilood" on sigavinged, mis aga ei meelita vaatama, need on lingid foorumis. Mõni pildike võiks ju kohe saadaval olla. FW Antoni tegemised on muljetavaldavad, kuid minu jaoks liiga puhtad. See on mittemudelisti subjektiivne arvamus, edu ja viitsimist Teile ikka edaspidiseks!
. "Kalle lennukilood" on sigavinged, mis aga ei meelita vaatama, need on lingid foorumis. Mõni pildike võiks ju kohe saadaval olla. FW Antoni tegemised on muljetavaldavad, kuid minu jaoks liiga puhtad. See on mittemudelisti subjektiivne arvamus, edu ja viitsimist Teile ikka edaspidiseks!