www.militaar.net

Tere ja Head Uut mudeli ja kõikse muud aastat ka!

Panen siin käima ühe teema, mis siis võtab kokku ühe pikaks veninud ehitamise. Alustasin seda tööd juba eelmise aasta alguses, aga kuna mitmed muud tööd sõitsid sisse, jäi selle ehitamine mitmeid kordi pooleli. Päris ära siiski ei unustanud ja oma vaiksete arengutega on seegi nüüd lõpule lähenemas, seega:

Curtiss A-8 Shrike

Tegu siis alatiivalise ründelennukiga, mis oli Curtissi esimene täismetall monoplaan. Lisaks tulid kasutusse uuendused, nagu tagatiivad ja võimalus automaatselt muuta tiiva esiserva kohtumisnurka. Selle lennuki esitlus tekitas paraja sensatsiooni seni kasutuses olnud biplaanise taustal. A-8 roll oligi suures osas teerajaja ja katselennuk, kuigi seda valmistati 13tk. Kiire areng ja rahuaeg tähendas seda, et kiirelt tulid peale muudatused ja uued mudelid, ning A-8 jäigi nö rahumeelseks sõjalennukiks. Tegu on siiski taas ühe verstapostiga lennunduse ajaloos.

Mõned andmed:


Meeskond: 2
Pikkus: 10m
Tiibade siruulatus: 13.41 m
Tühikaal: 1777 kg
Mootor: Curtiss V-1570-31 600 hp

Maksimaalne kiirus: 295 km/h
Kruiisi kiirus: 246 km/h
Lennukauagus: 773 km



Mudel:

Taas üks vacu ja tootjaks taas Rare Plane ja 1/72. Hiljuti välja tulnud CMRi epo oleks ehk parem valik, aga taaskord oli see vacu mul enne olemas ja vahetus ei köitnud. Seega nagu reegel ette näeb.. vähemalt üks vacu aastas ja selle raames läkski asi töösse.
Rare Plane paistab silma oma hea pinnadetailsuse poolest ja ka muus osas on tegu vacude maailmas parimate hulgas tootjaga. Algus võib siiski ehmatav tunduda:



Edasisest aga seekord taas pilte väga ei teinud, seega on vaid kaks hetke, kui enamus koos ja silumine käsil:





Ja siit siis tänane pilt, kui peale kõvemat silumist ja viimistlemist on lõpusirge näha. Palju tööd on siiski veel ees:





hetkel siis niimoodi ja tänud vaatamast,
Kk

Jepp, vacu ajab tõesti natuke hirmu peale, sest asi näeb algul välja nagu läbipaistmatu pakendi moodi, mis juhuslikult on lennuki moodi. aga kui närvid kannatavad ja oskusi on, miks mitte.

Head ja Uut Kalle!

Ja et nende halgude virn ka uuel aastal ei lõpeks - no ikka päris äge vaadata, kuidas sa suht lootusetuna näivast mudrust lennukeid kokku väänad...
Mulle isiklikult meeldivadki kõige enam sellised suht haruldased eksemplarid, mis pole varem ette juhtunudki.

Urmas.

Riit on mul laiaks paisunud jah, niiet seal leidub halge ikka seinast seina. Kuidagi ei jõua sinna kergema otsa ja tänapäevaste restide juurde.) Samas need seisavad nagu rahus.. tee millal tahad, ikka võid hea tulemuse saada.
Aga seda tööd ma ei suutnud kuidagi pildistada nii, et kõik kokku ei sulaks. Reaalis tundub ikka palju parem see mudel. Siin üritan tiivapinnast aimu anda:



Hetekel on kõige suurem mure see asi valmis teha ja mitte uue suurema töö varju takerduda.

Kk

Kus imekohast sa neid lendavaid laudauksi välja võlud Igastahes väga omapärase välimusega lennuk. Sellel ajastul, kui veel kõike katsetati ja areng kiire oli, on enamvähem tegelikult kõik sellise mõnusa kiiksuga. Seda tahaks ihusilmaga näha,pildid ei anna ilmselt kõike edasi. Sisu on ka olemas?

Levar

Eks ma neid riiulitelt võtan:) ja sisu on ka olemas..piisavalt. Aga loen selle projekti lõppenuks. Täitsa ok sai ja hea on see, et peale mitmeid seisakuid lõpuks ikka valmis sai. Siiani kõige väiksem vacu, mida olen teinud ja kohe tuleb otsa kõige suurem. Aga no lõbus oli ja järgmise korrani.













Kk

Tohoh - ongi valmis!? Miskipärast arvasin et läheb kauem...
Aga meeldiv üllatus igal juhul - tulemus on vaeva väärt, erilise sarmi annavad sellele masinale filigraanselt mõjuvad tiivapingutid. Arvan, et nendega oli üksjagu mässamist?

Et kuna tekkinud on nõudlikult pahameelsed küsimused, siis on hea meel neid arutada. Küsimuste asetusest järeldan, et siia teemasse pole mahti või tahtmist olnud enne vaatada, nüüd saab ehk veidi järgi uurida.

Aga küsimused ja vastused:

von manstein kirjutas:
et siis tegu monoplaaniga 30 ndatest..

Et siis jah tegu Curtissi esimese täismetall monoplaaniga, esmalend 1931.

von manstein kirjutas:.

tõestavad massiivsed negatiivse nurga all paigutatud toed..

Negatiivse nurga?..

von manstein kirjutas:
Aga trosstaglastus mis jookseb tiiva talade ja piloodi kokpiti kupli vahel..? Ilma alumise toestuseta..

Tõesti ei tea, mida konstruktoril arus oli. Väike lisakindlus ilmselt, kuigi eeldaks, et täismetall peaks vabalt kandev olema. Aga ise trosside paigutrust ei pidanud välja mõtlema.

von manstein kirjutas:

Ja ülejäänud seltskond .. Küllap kaheliikmeline?? Kas ei vii tsentreeringut ehk liiga taha..?

Või ehk mootor oli pooletonnine..?

Meeskond oli tõesti kaheliikmeline. Samas puudub mul plastist mudelit tehes suurem võimalus ja ka vajadus päris lennuki kaalujaotuse osas adekvaatseid järeldusi teha. Mudel seisab päris kenasti;)
Mootor kaalus päris lennukil koos vedelikega veidi üle 400kg

von manstein kirjutas: Noh ja sabaratas.. Üldiselt jõuölga arvestades paigutatakse maksimaalselt taha, mitte kere tagumise kolmandiku algusesse..

Meelise pilt on nurga alt, mis lubab sabaratast ehk veidi nimapoole näida, aga mitte palju. Tegelikult on see mudelil üsna samas kohas, kui eeloleval pildil. Veelkord.. mul puudub võimalus lennuki loojal nööbist kinni võtta ja nõuda, mis krt tal arus oli..nii ei tehta ju lennukeid;)

von manstein kirjutas:
Mis pilliga tegu ja kas on ka autentne..?

Ise olen piisavalt rahul.. sul on võimalus webis leiduvate piltide abil oma arvamus kujundada:)

Kk

fossiil kirjutas:Tohoh - ongi valmis!? Miskipärast arvasin et läheb kauem...
Aga meeldiv üllatus igal juhul - tulemus on vaeva väärt, erilise sarmi annavad sellele masinale filigraanselt mõjuvad tiivapingutid. Arvan, et nendega oli üksjagu mässamist?

Siinkohal veel üks vastus, mis õigel ajalö tegemata jäi..

Aga juba valmis on üsna hästi öeldud. Tegu teema tegemise ajastusega, millest selline mulje võis jääda. Tegelikult valmis ja seisis see asi üle aasta:)

Pingutitega väga suurt vaeva polnud, aga eks veidi ikka nikerdamist.. veniv niit on abiks:)

Kk

Ahoi! Üritan ka populaarselt seletada, niipalju kui arvan asjast teadvat.
Trossid-toed on sellepärast, et tiib ei ole vabalt kandev. Toed kere lähedal hoolitsevad, et ratastele langev koormus tiibasid ülespoole kokku ei murraks. Trossid on samal otstarbel, nagu biplaanide tiibadevaheline "rist": ülemised kannavad maapinnal tiibade raskust, alumised aga õhus kogu lennuki raskust. Kuna nad on paarikaupa, võtavad nad enda kanda ka tiivas lennu ajal tekkiva väände. Tulemus on, et tiib ise on õhuke ja kerge. Saadud kaaluvõitu peeti ilmselt olulisemaks, kui tugede-trosside õhutakistusest vabanemist. Sabaratta asukoht võib olla tingitud just tsentreeringu kaalutlustest. Väljast näha oleva rattaga kaasnevad kere sees kandvad tugevdused ja amortisaator. Kogu see kama koos rattaga kaalub omajagu ja vahest tekkis konstruktoril kiusatus/vajadus see kõik massikeskmele lähemale nihutada. Juhitavust maapinnal see ei mõjuta.
Kere (eelkõige saba) massiivsest välimusest ei maksa lasta end eksitada. Lennuki konstruktsioon on tavamõistes sulgkerge. Võiks võrrelda tühja õllepurgiga, millele on mootori rauakänkar külge kruvitud.