www.militaar.net

Nädalavahetuse orgiad on läbi ja nokitsen vaikselt edasi.

Asi liigub, seda on hea vaadata. Ainult et tumedavõitu tundub - võimalik, et asi on valguses, sinu telefoni värviedastuses, minu monitori värviedastuses või veel milleski muus. Samas tunduvad tagavara-roomikulülid värvi poolest üsna OK.

Sain vist valmis. Lõpptoonimine läks vist vähe nihu aga enavähem on ka. Proovisin ka siis oma uue fotokaga sellest natuke pilte teha. Laon kõik pildid siia üles ja poolt ning vastukaja ja igasugused mõtted on oodatud.

Sellest eelmisest mudelist ka siis natuke pilte. Kurat, see pildistamine on juba hullem tegevus kui see mudelitampimine.

See SU näeb küll väga hea välja, mis mulle eriti imponeerib on need tagasihoidlikult mõlkis lisakütusepaagid, annab elulisust kõvasti juurde. Mäkerdamine on ka minu meelest kümnesse, parasjagu.

Rohelise koha pealt sõna ei võta , 4BO lubab kõike

No päris eeskujulikud mudelid on siin ju - üldmulje on igaljuhul tasemel. Eriti meeldib mulle kerge läige, mis mudelitele peale on jäänud ja üsna loomuliku metallise ilme loob. Ka kulutamine on mõnusalt maitsekas. Ainus, mis võibolla õige pisut silma kriibib on SU tagumine läbipaistmatu plastrest aga eks see on pigem mudelitootja, kui meistri kapsaaeda. Rohelise puhul jätan - nagu eelkõnelejagi - sõna Fossiilile ja ise ei kobise.

Pildistamine, eriti kadreerimise osas vajaks ka vist veel veidi harjutamist. Tasub eeskuju võtta teistest pildistajatest - vaadata kuidas nemad on teinud, aga ka lisaks pealtvaatele rohkem inimsilma kõrguselt pilte teha. Von Manstein oli siin kunagi mees, kes ikka pildistamise kohta alati paar head sõna ja näpunäidet raatsis poetada - ehk leiad vanematest teemadest?

Kristjan

Tegelikult on päris kenad jah, selle modernsema masina koha pealt ma suurt midagi öelda ei oskagi - pilte vaadates tundub kõik suht loogiline.
Too teine masin, seda tunnen veidi paremini. Mudel jätab küll hea mulje - lõpetatuse tunne on täiesti olemas. Paar momenti ehk siiski - pole ju minu moodi, kui ma üldse kohe ei vingu... Mõned materjalosaga seotud momendid on rohkem nagu tootja rida ja neid torkima hakata pole mõtet - otse karbist on täiesti arvestatav suundums. Üks asi, mis küsimusi tekitab, on lahinguruumi lagi, täpsemalt selle perimeetrit pidi kulgev ühendusjoon. Lähedalt jääb mulje, nagu see oleks eraldi lahtine detail, kuigi peaks olema paksult kinni keevitatud. Iseasi, kas taganjärele on mõtet selle "keevitamisega" mässama hakata - võib liiga palju ära rikkuda. Jäägu parem nii, nagu on. Eks teinekord on mõistlikum eelnevalt fotosid uurida (kuigi mul endal juhtub tihtipeale, et hiljem avastan momente, mida oleks võinud varem näha...)
Ja veel veidi - summutite otasd tunduvad seestpoolt kah roostesed - need võiks küll musta läikiva värviga üle käia.
Nüüd värvusest - see mida ma enda ekraanil näen, tundub ehk veidi teine toon, kui võiks olla, kuigi siin on paras "aga", sest esiteks fotika värvilahutus, arvuti värviedastus, minu monitori värviedastus ja tegelikult võib kõik ekraanil nähtust üksjagu erineda. Nii et selles mõttes ma sõna ei võtaks.

Aga üldmulje on päris hea - korrektselt viimistletud mõlemad.

Urmas

Suurimad tänud kõigile. Kütan vaikselt edasi. Järgmine aparaat on juba laua peal ja ülejärgmise ostsin täna ära.

Miks läikivaga? Ma siin parandaks, et ikka mattmustaga võiks need summutitorud seest üle käia - ega see tahm väljalasketoru sisepinnal ju ei läigi.

Miks läikivaga? No tegelikult võib ju matiga samuti, aga siis ei tohiks torud väljast nii hullult roostes olla, kui, siis ainult veidi. Asi on selles, et minu arusaamist mööda peaks olema tegu sõjaaegse masinaga, SU-85 oli omas klassis põhiline tegija, SU-100 tuli hiljem ja jõudis suht vähe ilma teha. Nii et neid esimesi toodeti ikka massiliselt, mootorite kvaliteet ei olnud eriti kiita ja selleks ajaks, kui summid nii rooste läksid, nagu sellel mudelil, pritsis sealt ikka üksjagu õli välja. Ja see läigib. Kuigi jah, tegelikult on need lihtsalt tuletorud, summutit kui sellist ju nendel masinatel ei olnudki, väljalaskekollektoritest läksid torujupid tagumisele soomusplaadile ja oligi kogu "summ".
Käisin puhkuse ajal Sventes, "oma" JS-2-te pildistamas, see masin aeti pärast kordategemist ja käest-kätte käimist üksjagu ära, praegu on juba mõned aastad seisnud. Siin on pilt tuletoru otsast, ei tulnud selle peale, et tahmasest august eraldi klõps teha, aga midagi on siiski näha. Seda on kasitud ja ka tolmu on peale langenud, nii et horisontaalne osa ongi kenasti matt. Aga kui avause serva vaadata, on näha kui hästi läigib, isegi paar aastat hiljem.



Ja veel - need mudeli "summi" torusid katvad kaitsed olid soomusterasest ja see naljalt ei roosteta, nii et selle võiks veits üle pintseldada või nii.

Njah, ma ise ka mõtlesin muidugi pritsiva õli peale, mis läikiva pinna jätab, kuid kiire guugli pildiotsingu tulemusena ka sõidukorras T-34 tüüpi masinate sumpades väga läiget ei täheldanud.

Ma võtaks selle kokku kuidagi nii (nüüd siis mitte selle konkreetse SU osas vaid soomusmudeldamise kontekstis üldiselt), et lollikindel on väljalasketoru värvida seest mattmustaks. Läikivat või läiget võiks kasutada referentsmaterjali alusel või konkreetse isendi hingeelu juba täpsemalt tundes. Liiatigi, et vaid läikivvärvi kasutamine annab ehk liiga ühtlase läikiva pinna, mis jääb mõjuma võõrana, õline pind on aga matt-, poolmatt- ja läikivate pindade keerulisem variatsioon.

Aga siin tuleb veidi mõttetööd teha - sõidukorras masinad (T-34 ja sama tüüpi liikurid) on tänapäeval üldjuhul hästi hooldatud, mootoritel kapid ja misiganes tuuningud tehtud. Tänapäevastest õlidest ma parem ei räägigi. Seega on tegu täiesti töökorras masinatega - iga sellise rariteediga tegeleja on huvitatud, et ta masin kaua kestaks. Selles mõttes ei saa sõjaaegset raudruuna praeguste hellitatud-poputatud ilueedidega võrrelda, tolleaegsed juhid kirjeldavad vahel memuaarides, kuidas nende masinate mootorid õli võtsid. Ja eks see jõudis ikka otsapidi tuletoru otsa välja ja pritsis masinale ka, nii et vähe ei olnud. Vähemalt siis, kui masin oli jõudnud motoressursiga üle kuldse keskea - siis olid ka "summide" otsad üldjuhul roostes.

Isiklik kogemus: aasta 1986, kuum suvi Tšernobõlis, seal sõitsin ringi (õigemini rügasin hommikust õhtuni tööd teha) MDK-2M nimelise aparaadiga. Tegelikult oli ülesandeks kinnijäänud masinaid välja tõmmata, aga et ekskavaatorid olid 90% vanad rapped, siis tuli masinaid laadida. Sõitis siis MAZ või KAMAZ kallur minu masina parema külje alla, lükkasin jõuvõtu sisse, terad koos vurriga olid juba ootel, lasin siduri lahti ja 55 sekundi pärast vajutasin uuesti alla - muidu tõusid KAMAZ-i esimesed rattad päris kõrgele... Kõik oli kena, ainult et mõne päeva pärast olid kallajate juhid tigedad nagu herilased - minu masina parempoolsest "summist" lendas nii palju õli välja, et neid ei lubatud õhtul nii si---te masinatega parki. Aga masin saabus Kloogale otse kapitaalist, oli kenasti platvormile pandud ja puha. Nii et õlised summid ja nõuka armee...

Urmas.

Ma ei soovi risustada teise mudelisti teemat omavahelise vaidlusega, kuid teema on äärmiselt huvitav ja lootuses et see võib olla ka veidi hariv ma jätkan, kuigi vabandan AKF Wyrd'i ees...

Ma saan su argumentidest ja näidetest aru, Urmas - jumala õige. Mis mu point on sel puhul, on see, et neid mudelite teostuse kritiseerimisi loevad üldhariduslikult siin teemas ilmselt ka muud mudelistid, kui praeguse mudeli autor - nii algajad kui edasijõudnud. Kui sa ütled et sumpad peaks seestpoolt värvima läikivmustaga ilma edasise selgituseta, siis keegi kuskil paneb kindlasti kõrva taha, et nii ongi ainuõige - hoolimata subjektist, hoolimata masina ajastust või sellest kuivõrd keeruline mõne masina väljalaskesüsteem on, hoolimata kas mõne masina puhul õli üldse jõuab väljalasketorusse. Ta võib värvida tänapäevase hea hooldusega masina mudelkoopia väljalaske samamoodi õliseks sest nii kuskil siin foorumis öeldi. Et ses mõttes ma jään siiski enda soovituse juurde - lollikindel on teha mattmust sest seda on võimalik põhjendada igas olukorras - läikiv ei ole vale, kuid siis peaks tegijal endal olema mingi teadmine või alusmaterjal, miks nii talitada.

Kristjan