LVT-4 Water Buffalo
Postitatud: 15 Juul, 2018 21:25
Terv,
Sedakorda on nuga läinud AFV-clubi komplekti LVT-4 Early Type U.S. Water Buffalo. Lisaks sellele, et subjekt mulle ise meeldib, suunas mind selle poole ka LWS'i valmimine mõned kuud tagasi. Tore oleks ju riiulisse kõrvuti panna kaks enam-vähem samal eesmärgil välja töötatud amfiibaparaati, kusjuures üks neist (LWS) on lõputult napakas insenertehniline ebaõnnestumine, sellal kui teine (LVT) on ratsionaalne, hästi toimiv ja massiliselt kasutatud lahendus. Sakslased võisid küll tehniliselt liitlastest ees olla, kuid seda kindlasti küll mitte roomikutega amfiibide osas.
Nagu öeldud, on baasmudeliks AFV-clubi varajane LVT-4, mis näib siiani olevat päris hea komplekt. Sellele olen lisanud Eduardi interjööri etsid ning Voyageri üldise etsikomplekti. Roomikuteks oli aftermarketina valida (karbis on kummilint) nii AFV-clubi enda plastroomik, kui Friulmodeli metallroomik. Et LVT'l on kõigil fotodel roomik maksimaalselt pingul, siis hakkasin pelgama, et metall vajub enese raskuse all paratamatult läbirippesse, seega läksin kaalult kergema plastroomiku peale. Pardale kinnituvad kuulipildujad saavad järele aidatud Aber'i cal.30 ja cal.50 metalltorudega ja pildimaterjali osas raatsisin soetada Squadron Signali LVT'd puudutava raamatalbumi. Lisaks fotol olevale olen tellinud Archeri üldise usa tehnikale mõeldud kellade dekaalikomplekti ning Bisoni LVT markeeringute dekaalid. Lõpplahendus peaks tulema Vaikse Ookeani tandri masin. Et Iwo Jima must liiv mind eriti ei köida, siis olen plaaninud hetkel sihtida Okinawa lahingutes osalenud masinat.
Hetkel on koos interjööri keskosa põhimõtteliselt enne esimest värvimisetappi. Ninaosa liimin põhja külge peale tagaseina ja põranda värvimist.
Kokpiti osa sai täiendust Eduardi avatud raadiokapiga. Muus osas on pisemaid metalseid täiendusi pedaalide, käepidemete jms osas. Istmed ei jää nii askeetlikuks, vaid saavad peale värvimist õige mugavad seljatoepolstrid. Ainus, mida sellele komplektile ehk ette heita saaks on see, et päris palju on plastil ümaraid vormist väljalöögimärke. Enamasti jäävad need küll raskestisilmatavatesse kohtadesse, kuid südametunnistus ei luba neid siiski pahteldamata jätta.
Rohkesti metalseid asendusi on saanud mootorit ja lastiruumi eraldav sein. Mul on küll siin kasutada kaks etsisetti, mis mõnevõrra ka omavahel kattuvad, kuid kuigi mõlemad pakuvad lastiruumi ees-seinas/põrandal asuvat resti, siis kumbki ei ole taibanud komplekti lisada ka lastiruumi keskele põrandale jäävat väiksemat resti. Et aga esirestist jäi üks variant üle, siis meisterdasin sellest väiksema resti ise, lõigates vajaminevad avad suuremast detailist välja ning lisades sellele õhukesest stüreenilehest laiema serva.
Kogu pull käib veel värvimise võimaldamiseks päris pulkadeks lahti.
Kristjan
Sedakorda on nuga läinud AFV-clubi komplekti LVT-4 Early Type U.S. Water Buffalo. Lisaks sellele, et subjekt mulle ise meeldib, suunas mind selle poole ka LWS'i valmimine mõned kuud tagasi. Tore oleks ju riiulisse kõrvuti panna kaks enam-vähem samal eesmärgil välja töötatud amfiibaparaati, kusjuures üks neist (LWS) on lõputult napakas insenertehniline ebaõnnestumine, sellal kui teine (LVT) on ratsionaalne, hästi toimiv ja massiliselt kasutatud lahendus. Sakslased võisid küll tehniliselt liitlastest ees olla, kuid seda kindlasti küll mitte roomikutega amfiibide osas.
Nagu öeldud, on baasmudeliks AFV-clubi varajane LVT-4, mis näib siiani olevat päris hea komplekt. Sellele olen lisanud Eduardi interjööri etsid ning Voyageri üldise etsikomplekti. Roomikuteks oli aftermarketina valida (karbis on kummilint) nii AFV-clubi enda plastroomik, kui Friulmodeli metallroomik. Et LVT'l on kõigil fotodel roomik maksimaalselt pingul, siis hakkasin pelgama, et metall vajub enese raskuse all paratamatult läbirippesse, seega läksin kaalult kergema plastroomiku peale. Pardale kinnituvad kuulipildujad saavad järele aidatud Aber'i cal.30 ja cal.50 metalltorudega ja pildimaterjali osas raatsisin soetada Squadron Signali LVT'd puudutava raamatalbumi. Lisaks fotol olevale olen tellinud Archeri üldise usa tehnikale mõeldud kellade dekaalikomplekti ning Bisoni LVT markeeringute dekaalid. Lõpplahendus peaks tulema Vaikse Ookeani tandri masin. Et Iwo Jima must liiv mind eriti ei köida, siis olen plaaninud hetkel sihtida Okinawa lahingutes osalenud masinat.
Hetkel on koos interjööri keskosa põhimõtteliselt enne esimest värvimisetappi. Ninaosa liimin põhja külge peale tagaseina ja põranda värvimist.
Kokpiti osa sai täiendust Eduardi avatud raadiokapiga. Muus osas on pisemaid metalseid täiendusi pedaalide, käepidemete jms osas. Istmed ei jää nii askeetlikuks, vaid saavad peale värvimist õige mugavad seljatoepolstrid. Ainus, mida sellele komplektile ehk ette heita saaks on see, et päris palju on plastil ümaraid vormist väljalöögimärke. Enamasti jäävad need küll raskestisilmatavatesse kohtadesse, kuid südametunnistus ei luba neid siiski pahteldamata jätta.
Rohkesti metalseid asendusi on saanud mootorit ja lastiruumi eraldav sein. Mul on küll siin kasutada kaks etsisetti, mis mõnevõrra ka omavahel kattuvad, kuid kuigi mõlemad pakuvad lastiruumi ees-seinas/põrandal asuvat resti, siis kumbki ei ole taibanud komplekti lisada ka lastiruumi keskele põrandale jäävat väiksemat resti. Et aga esirestist jäi üks variant üle, siis meisterdasin sellest väiksema resti ise, lõigates vajaminevad avad suuremast detailist välja ning lisades sellele õhukesest stüreenilehest laiema serva.
Kogu pull käib veel värvimise võimaldamiseks päris pulkadeks lahti.
Kristjan