Re: Neubaufahrzeug
Postitatud: 10 Apr, 2020 21:48
Ratastega läks päris pikalt. Lõigata tuli ligi 120 maski ja erinevaid mõõte oli ikka päris palju, sest tugirataste rebordide diameetrid ei olnud päris ühtlased. Tegelikult lootsin väiksema vaevaga pääseda, aga kus sa sellega. Igatahes maskid said peale kleebitud ja bandaažid värvitud. Seejärel rataste sisemused halliks ja lakk peale. Vaata kui lihtne - paar lausejuppi ja - TEHTUD! Tegelikult võttis ikka päris mitu päeva, sest muu osa elust vajas samuti asjakohast täidet, mis siis et koroona igal pool laiab. Mõtlesin juba mudelit hooga edasi kleepida, aga sisetunne käis peale, et rattad tuleks nüüd prooviks külge panna, no et kuidas passivad. Paras ports mässamist selle lilla tatiga, aga pikkamööda võttis üha rohkem ilmet ja lõpus need rattad alla saidki. Selline oli seis siis täna lõuna paiku:
Ja teiselt poolt samuti:
Tulemus tundub esimesel pilgul üsna kobe, aga ainult esimesel, sest nende külgmiste luukide juurde liimisin alguses nood pikad vedrustuse imitatsionid. Ja siis kui mõlema rea rattad Maskoliga paika said, oli näha, et kõrguses tulevada vahed sisse. Ehk siis masin sai kolmel jalal lombakas. Tegelikult saaks ju selle erinevuse ära timmida, aga miskipärast lõi üsna kiiresti kopa ette. Lõpuks murdsin need "pikad jalad" ettevaatlikult küljest ära ja ei vaeva rohkem pead mõttega, et küll oleks vahva külgmised luugid lahti jätta. Ei mingit lahtiste uste päeva enam. Pealegi on igal pool niigi koroona... Krt, ajudele hakkab varsti...
Tähelepanelik uudistaja märkas kindlasti, et veorattad on kah prooviks külge pandud. Nendega oli samuti paras ooper - tähikute kokkuliimimise koht on suht väike ja väga suure loksuga tehtud. Nii võib tähikute hammastega teineteise suhtes üksjagu mööda panna. Kõrva tagant sügasin välja idee - panen jupi roomikut kokku, keeran selle liimimise ajal ümber tähiku ja - valmis! Las kuivab edasi, kindel värk, et kõik hambad jooksevad paralleelselt.
Roomiku kokkupanemiseks on kotike lülidega, kotike poolikute lülipoltidega ja konduktor. Kõik tundub eemalt vaadates päris ilus. Ja nüüd läheb vingumiseks. Ausalt, see on vähemalt mingisugustki vingumist väärt küll. Kõigepealt roomikulülid - need paistavad visuaalselt üsna kobedad, no ideaalseid asju ju niikuinii olemas ei ole, aga siiski - lülid meenutavad välimuselt Pz.III/ Pz.IV varasemat versiooni. Tundub loogiline, et peavadki olema sarnased, sellest kirjutatakse ka igas asjakohases üllitises. Aga et Kvami muuseumis on jupike roomikut täiesti olemas, siis vaataks kõigepealt üle, et millised need siis tunduvad:
No on veidi sarnased küll, aga päriselt ei ole kah - sellist nurgelist osa lindipoldi otsa juures ei ole, see on hoopis lauge kumera joonega. Ja veel üks iseärasus: "Polt" ei olegi polt, sest "pea", kui selline puudub täiesti. Polt kujutab endast silindrilist varrast, mille mõlemasse otsa on puuritud augud. Otsad on jämeda traadiga ära splinditud, et "polt" sõitmise ajal oma teed minna ei saaks. Ei mingeid seibe ega muud tüütust.
Siis jäi pilgu ette raamat, mis on roomikute teemal tegelikult päris põhjalik, millalgi sai netist alla tõmmatud. Vaatasin huvi pärast järele, et kas Neubaufahrzeugi kohta ka midagi leiab, no et täpsemad fotod vähemalt, lülide originaalid on ju Norras täiesti olemas. Ja mis ma leidsin:
Vaat niipalju siis fotodest, pliiatsijoonistusest piisab küll, sarnane pildike on ka Friulmodel-i samateemalise karbi peal. Ehk siis selle asemel, et võtta ja mõõta, pildistada, kasvõi skanneerida originaale, pannakse mingit vuhvlit. Tegelikult ootavad need lülid seal Norras juba 1940 aastast saadik, et keegi nende vastu huvi tunneks, aga nojah, vähemalt 2013 aastal, kui raamat välja anti, ei teadnud neist keegi mitte kui midagi. Pealegi on piltidel näha, et mudeli pingutusratta konstruktsioon ja eriti bandaaži osa, on samuti mingisugusest näpust välja imetud. Hea veel et, karbis olevad lülid on enam-vähem sarnased, need liigsed esiletükkivad nurgad nüsisin madalamaks, lõpus jäi midagi sellist:
Vasakul siis lüli eestvaates enne ja paremal pärast kohendamist, paremal pool on jupp kokku pandud roomikut. No ja kokku panin need hoopis 0,5 mm Evergreen-i stüreenist varrastega. Kaasas on küll poolikud poldijupid, aga vorm on vist valmistamise ajal nihkunud, nii et nendest elulooma küll ei saa. Arvata võib, et mul lihtsalt ei vedanud karbiga. Hetkel veel ei tea, mis ette võtta, sest kui selle kokkupandud jupi ümber liimitava tähiku keerasin, oli tulemuseks selline pilt:
Nagu pildil näha, on roomiku samm suurevõitu, olgu, tähikud sain kokku liimitud, aga edasi? No hädaga punnitan pärast peale ka, sest tähiku ümber läheb veidi üle poole ringi ja kui hoolega sättida, siis võib tulemus sellegipoolest kena jääda. Aga tegelikult lootsin ma ju sellist "puhkepäeva" mudelit.., krt.. Või ehk Friul? Siin on ju ülevaade olemas, et mida see endast kujutab ja milline jääb: https://www.perthmilitarymodelling.com/ ... l-119.html
Aga hetkel ei tea, kas ja millal kohale võiks jõuda - ja tegelikult ütleb minu kogemus, et pea kõik friuli lülid tuleb niikuinii üle puurida ja ära puhastada. Ehk siis ootamine, siis puhastamine+puurimine. Võimalik on ka olemasolevad Evergreeni abil kokku monteerida, ainult et need splindid - päris ilma ka nagu jätta ei tahaks, samas kas ma olen võimeline ligi 500 auku 0,5 millimeetrise ümara stüreeni sisse puurima? Augu läbimõõt 0,15 -0,2 mm... Veel üks valik - teha ports splintidega juppe valmis ja kloonida, kloonida, kuni paha hakkab...
Eks üritan enda jaoks kuldse kesktee leida...
Järgmise korrani.
Ja teiselt poolt samuti:
Tulemus tundub esimesel pilgul üsna kobe, aga ainult esimesel, sest nende külgmiste luukide juurde liimisin alguses nood pikad vedrustuse imitatsionid. Ja siis kui mõlema rea rattad Maskoliga paika said, oli näha, et kõrguses tulevada vahed sisse. Ehk siis masin sai kolmel jalal lombakas. Tegelikult saaks ju selle erinevuse ära timmida, aga miskipärast lõi üsna kiiresti kopa ette. Lõpuks murdsin need "pikad jalad" ettevaatlikult küljest ära ja ei vaeva rohkem pead mõttega, et küll oleks vahva külgmised luugid lahti jätta. Ei mingit lahtiste uste päeva enam. Pealegi on igal pool niigi koroona... Krt, ajudele hakkab varsti...
Tähelepanelik uudistaja märkas kindlasti, et veorattad on kah prooviks külge pandud. Nendega oli samuti paras ooper - tähikute kokkuliimimise koht on suht väike ja väga suure loksuga tehtud. Nii võib tähikute hammastega teineteise suhtes üksjagu mööda panna. Kõrva tagant sügasin välja idee - panen jupi roomikut kokku, keeran selle liimimise ajal ümber tähiku ja - valmis! Las kuivab edasi, kindel värk, et kõik hambad jooksevad paralleelselt.
Roomiku kokkupanemiseks on kotike lülidega, kotike poolikute lülipoltidega ja konduktor. Kõik tundub eemalt vaadates päris ilus. Ja nüüd läheb vingumiseks. Ausalt, see on vähemalt mingisugustki vingumist väärt küll. Kõigepealt roomikulülid - need paistavad visuaalselt üsna kobedad, no ideaalseid asju ju niikuinii olemas ei ole, aga siiski - lülid meenutavad välimuselt Pz.III/ Pz.IV varasemat versiooni. Tundub loogiline, et peavadki olema sarnased, sellest kirjutatakse ka igas asjakohases üllitises. Aga et Kvami muuseumis on jupike roomikut täiesti olemas, siis vaataks kõigepealt üle, et millised need siis tunduvad:
No on veidi sarnased küll, aga päriselt ei ole kah - sellist nurgelist osa lindipoldi otsa juures ei ole, see on hoopis lauge kumera joonega. Ja veel üks iseärasus: "Polt" ei olegi polt, sest "pea", kui selline puudub täiesti. Polt kujutab endast silindrilist varrast, mille mõlemasse otsa on puuritud augud. Otsad on jämeda traadiga ära splinditud, et "polt" sõitmise ajal oma teed minna ei saaks. Ei mingeid seibe ega muud tüütust.
Siis jäi pilgu ette raamat, mis on roomikute teemal tegelikult päris põhjalik, millalgi sai netist alla tõmmatud. Vaatasin huvi pärast järele, et kas Neubaufahrzeugi kohta ka midagi leiab, no et täpsemad fotod vähemalt, lülide originaalid on ju Norras täiesti olemas. Ja mis ma leidsin:
Vaat niipalju siis fotodest, pliiatsijoonistusest piisab küll, sarnane pildike on ka Friulmodel-i samateemalise karbi peal. Ehk siis selle asemel, et võtta ja mõõta, pildistada, kasvõi skanneerida originaale, pannakse mingit vuhvlit. Tegelikult ootavad need lülid seal Norras juba 1940 aastast saadik, et keegi nende vastu huvi tunneks, aga nojah, vähemalt 2013 aastal, kui raamat välja anti, ei teadnud neist keegi mitte kui midagi. Pealegi on piltidel näha, et mudeli pingutusratta konstruktsioon ja eriti bandaaži osa, on samuti mingisugusest näpust välja imetud. Hea veel et, karbis olevad lülid on enam-vähem sarnased, need liigsed esiletükkivad nurgad nüsisin madalamaks, lõpus jäi midagi sellist:
Vasakul siis lüli eestvaates enne ja paremal pärast kohendamist, paremal pool on jupp kokku pandud roomikut. No ja kokku panin need hoopis 0,5 mm Evergreen-i stüreenist varrastega. Kaasas on küll poolikud poldijupid, aga vorm on vist valmistamise ajal nihkunud, nii et nendest elulooma küll ei saa. Arvata võib, et mul lihtsalt ei vedanud karbiga. Hetkel veel ei tea, mis ette võtta, sest kui selle kokkupandud jupi ümber liimitava tähiku keerasin, oli tulemuseks selline pilt:
Nagu pildil näha, on roomiku samm suurevõitu, olgu, tähikud sain kokku liimitud, aga edasi? No hädaga punnitan pärast peale ka, sest tähiku ümber läheb veidi üle poole ringi ja kui hoolega sättida, siis võib tulemus sellegipoolest kena jääda. Aga tegelikult lootsin ma ju sellist "puhkepäeva" mudelit.., krt.. Või ehk Friul? Siin on ju ülevaade olemas, et mida see endast kujutab ja milline jääb: https://www.perthmilitarymodelling.com/ ... l-119.html
Aga hetkel ei tea, kas ja millal kohale võiks jõuda - ja tegelikult ütleb minu kogemus, et pea kõik friuli lülid tuleb niikuinii üle puurida ja ära puhastada. Ehk siis ootamine, siis puhastamine+puurimine. Võimalik on ka olemasolevad Evergreeni abil kokku monteerida, ainult et need splindid - päris ilma ka nagu jätta ei tahaks, samas kas ma olen võimeline ligi 500 auku 0,5 millimeetrise ümara stüreeni sisse puurima? Augu läbimõõt 0,15 -0,2 mm... Veel üks valik - teha ports splintidega juppe valmis ja kloonida, kloonida, kuni paha hakkab...
Eks üritan enda jaoks kuldse kesktee leida...
Järgmise korrani.