www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

Neubaufahrzeug
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=45&t=44961
1. leht 5-st

Autor:  fossiil [ 07 Mär, 2020 21:32 ]
Teema pealkiri:  Neubaufahrzeug

Tervitus.

Teen siis uue teemaga algust, sest eelmisega jätkamiseks tuleb päris palju asju aretada ja mõne jupi osas pole mul veel aimugi, kuskohast seda saada võiks.

Aga vahelduse mõttes tõstsin lauale Amusing Hobby Neubaufahrzeug-i karbi. Olen selle kohta päris palju ülivõrdeid ja kiitvaid kommentaare lugenud ja nüüd on paras võimalus kõike seda kenadust ise tundma õppida. Lubadust et "otse karbist" ma parem välja ei käi - tean juba ette, et mõnda kohta tuleb siiski kohendada. Ilmselt vähesel määral, aga siiski.
Seekord tegelesin üsna kaua tausta uurimisega, sest antud masin ei ole eriti tuntud riistapuu. Tuustisin läbi kõik, mis otsingutel ette sattus ja seejärel kirjutasin need üheks looks kokku. Loodan, et järgnev saaga liiga igav ei tundu, nii et alustame:

Neubaufahrzeug

Saksa tankiehituse esimene etapp on üldjuhul päris hästi tuntud – see hõlmab Esimese maailmasõja perioodi ja lõpeb 1918 aastaga. Järgmisi etappe kirjeldades hüpatakse tavaliselt kohe 1933 aastasse – natsi-Saksamaa perioodi. Sel kombel võib jääda mulje, et sakslased 1918 kuni 1933 aastani tankidega ei tegelenudki. Reaalsuses hoidsid nad seda, Versailles’ rahulepinguga keelatud tgevust, võimalikult suure ja tiheda saladuskatte all. Aga just sel ajal loodi ühed omapärasemad masinad – Leichttraktor ja Groβtraktor. Ja viimast tüüpi masinate katsetamise tulemuste põhjal alustati projektiga Neubaufahrzeug.

Kõik muutub

Groβtraktoritel tuli Kaasanis TEKO polügoonil läbi teha päris mahukas katsetuste tsükkel. 1933 aastaks kodumaale jõudes said neist paari aasta jooksul monumendid tankistide kasarmute ja õppeasutuste juures. Sest Groβtraktor, kui selline, ei vastanud enam saksa sõjaväe juhtkonna nõudmistele. Saksa esimese keskmise tanki projekteerimisel olid mõned ettekirjutused olnud parasjagu sürrealistlikud - nõuda keskmiselt tankilt ujumisvõimet, oli ikka üsna märg idee. See lõppes Kaasanis esimese testimise ajal fataalsete tagajärgedega - masin uppus praktiliselt kohe, viies endaga kaasa ka juhi elu. Rohkem ulmelisi katsetusi ette ei võetud.

Pilt

foto1 Rheinmetall-i masinad olid teenistuses teistest märgatavalt kauem. kuid lõpuks sai ka nende aeg läbi.

foto2 Rheinmetall-i Groβtraktor oma viimases peatuspaigas postamendil, mille ees poseerimine oli tol ajal iga endast lugupidava saksa tankisti aukohuseks

Wa. Prüf. 6, kus tegeleti tankide ja armee motoriseerimisega, töötas juba 1932 aasta oktoobris välja tehnilised tingimused uue tanki jaoks, mis pidi kuuluma 15-tonnisesse klassi, tinglikult nimetati seda „mittlere Traktor“. Projektiga tegelemiseks valiti välja Rheinmetall, kus pidi valmistatama nii kere kui ka torn. Krupp-iga sõlmiti leping ainult torni kujunduse osas. Kontseptsiooni edenedes jäi Groβtraktori jooni järjest vähemaks, samas taktis muutusid ka tähised: „Gr.Tr.Nachbau“, „M.Tr.Neubau“ ja Gr.Tr.Neubau“. 1933 aasta 3 oktoobril kinnitas Wa.Prüf.6 tähiseks Nb.Fz., ehk siis Neubaufahrzeug, mis on kasutusel tänaseni.
Tol ajal üritati tanki tegevusvaldkonda mahutada võimalikult palju funktsioone, sellise masina ehedaks näiteks on nõukogude T-35. Vasakul ja paremal pardal paiknevad kuulipildujatornid seisid head „kaevikute puhastamise“ eest, kaks 45-mm kahurit keskmistes tornides tegelesid vastase tankide hävitamisega ja peamises tornis paiknev 76-mm kahur – välikindlustuste mahasurumisega. Sakslased üritasid omaenda mitmetornilist tanki luues vältida T-35 kõige suuremat puudust – liiga suurt tornide hulka. Enda tankis mahutati ühte suurde torni kaks kahurit: 37- ja 75-millimeetrised. Komandör sai valida kõige kiireloomulisema sihtmärgi ja vastavalt selle iseloomule anda tuld kas ühest, või teisest kahurist. Väikestes tornides paiknevad kuulipildujad võisid tulistada üheaegselt ja teineteisest sõltumatult. Need tornid olid välja töötatud Magdeburg-Buckau-s asuva firma F.Krupp Grusonwerk AG poolt. Kogu tankiteemaline suhtlus firmaga toimus Essenis asuva Krupp-i emafirma kaudu.

Autor:  fossiil [ 07 Mär, 2020 21:36 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Nb.Fz. esimene prototüüp

Pilt

Tanki esimene prototüüp. Torni ümbritseb poolringi kujuline raamantenn

Rheinmetall-i poolt esitatud projekt sobis sõjaväelastele ja firma sai tellimuse tavalisest terasest prototüübi ehitamiseks. 1934 aastal valmis saanud masinal ei olnud Groβtraktori pärandist enam midagi alles jäänud peale mõne üksiku kontseptuaalse rudimendi.
Kere esiosas vasakul paiknes juht-mehaanik, tema kõrval eesmise torni kuulipildur. Tanki keskel troonis kahurite paariga ja ühe eraldi kuulipildujaga suur torn. See oli pealtvaates hobuseraua kujuline, kumera tagumise seinaga keevitatud konstruktsioon, kus paiknesid sihtur, laadija ja komandör. Suurest tornist taga vasakul oli veel üks väike torn kuulipilduriga, sellest paremal – mootor. Masina tagumise osa võttis enda alla transmissioon.
Nii selle, kui ka järgmiste tankide jõuallikana läks kõigepealt käiku 12-silindriline lennukimootor BMW Va, mille võimsuseks1400 p/min juures oli 250 h/j. Täpselt samasugune peitus ka Rheinmetall-i Großtraktori mootoriruumis. Täiesti võimalik, et alates 1933 aastast ei jätkunud seoses tootmismahtude kontsentreerimisega enam võimsusi, et valmistada lennukimootoreid ka tankide jaoks. Sest pärastpoole, kui nende resurss läbi sai, paigaldati tankidele uhiuued mootorid Maybach (HL 108 ja 120 TR, mõlemad 12-silindrilised) võimsusega peaaegu 300 h/j. Need olid samuti bensiinimootorid, mis töötasid ka keemilise kütteseguga. 23 tonnise lahingukaaluga masin suutis maanteel arendada kiirust kuni 30 km/h.
Neubaufahrzeug-i kuueliikmelise meeskonna jaoks oli olemas kaheksa luuki. Lisaks ka neli hooldusluuki. Peale igale meeskonnaliikmele mõeldud luugi oli kaks tükki veel külgmiste sponsoonide esiosas. On seda palju? Võrreldes mitmete teiste tankidega jah, aga mida tähendab palju? Tabamuse saanud ja põleva tanki kurdistunud, pimestatud ja pooleldi šokiseisundis viibival meeskonnal on ainult loetud sekundid surmavalt ohtlikuks muutunud kitsast soomustatud karbist lahkumiseks. Sellistel juhtudel ei ole mõistet „liiga palju luuke“ olemas.
Käiguosas oli Groβtraktorilt pärit elemendina üle võetud ainult üks põrkerullik, mis paiknes pingutusratta ja esimese käru vahel, selle ülesandeks oli vältida roomiku liiga suure pinge alla jäämine kõrgetest takistustest üle sõites. Kuna Groβtraktori projekteerimisel olid masina ujuvust silmas pidades kere ja ka roomik suhteliselt kõrgeks aetud, siis oli selle käiguosa mõlemas roomikus lausa kaks põrkerullikut, sarnase otstarbega rullik oli ka nõukogude T-35 käiguosas. Kõiki muid elemente silmas pidades tuli uue tanki veermik algusest peale uuesti projekteerida. See koosnes mõlemal pool masinat viiest kärust, millest igaühte oli plokitud kaks paarisratast. Kärude vedrustus oli sõltumatu, elastseteks elementideks spiraalvedrud, mis kindlustas masinale väga sujuva käigu. Ees paiknesid suured pingutus- ja taga veorattad, Nb.Fz. oli viimane saksa tank, kus veorattad paiknesid masina tagaosas.
380 mm laiusega roomik oli analoogiline sellega, mida kasutati varajaste Pz.Kpfw.III ja IV tankide juures, aga seda tüüpi masina jaoks oli antud roomik ilmselgelt kitsavõitu. Sõjaväelastelt laekunud tagasiside põhjal otsustades jätsid Neubaufahrzeug-i maastikuläbivus ja manööverdusvõime paremat soovida.
Nii see, kui ka järgnevad tankid olid varustatud sisetelefoniga ja tolle aja kõige kaasaegsema raadiojaamaga (pikalaine 10-vatine saatja-vastuvõtja) Berliinis asuvast firmast C.Lorenz AG. Pärast 1935 aastat said masinad ultralühilaine raadiojaamad.
Neubaufahrzeug-i esimese prototüübi katsetamise käigus selgus, et tankil on seeriatootmisega alustamiseks liiga palju puuduseid. Põhilised etteheited olid seotud peamise torni konstruktsiooniga. Kahe kahuri paiknemine vertikaalselt teineteise kohal osutus kasutamisel ebamugavaks – 37-mm kahuri laengukamber paiknes laadija jaoks liiga kõrgel. Pealegi segas laadija tööd komandör, kelle iste asus torni tagaosas keskel, otse kahurite taga. Selline asetus kindlustas komandörile küll ülihea vaatevälja, kuid koht oli liiga lähedal kahurite liikuvatele osadele, mis võisid talle tulistamise ajal trauma põhjustada. Laadija ülesandeks, lisaks kahurite laadimisele, oli ka kahurist paremal pool paiknevast kuulipildujast tulistamine. Katsetamine tõi välja, et praktiliselt saab laadija tegeleda vaid ühe asjaga korraga – kas tulistada kuulipildujast, või laadida kahureid.
Torni külgmiste luukide konstruktsioon osutus ebaõnnestunuks - projekteerijad võtsid need üle Groβtraktorilt, kuid seal paiknesid luugid torni tagaosas ja nende avanemise suund ei olnud tähtis, sest evakueerumisel jäid meeskonnaliikmed torni varju. Uuel tankil nihkusid luugid torni külgedele ja sõidu suunas ettepoole avanedes võisid tekitada ohtliku olukorra - sellise konstruktsiooni juures jäi pihtasaanud masinast lahkuv meeskond vaenlase tule eest kaitsetuks.
Õnnestunuks ei sanud lugeda ka porilaudade esiosade tugede kinnitamist sponsoonide külge – see segas roomikute vahetamist. Tanki tagaosal paiknev suur, jahutusõhku välja suunav kate piiras tagumise kuulipildujatornikese laskesektorit.

Niisuguse tanki mudelit pakub Trumpeter – numbriga 05528

Homme jälle.

Urmas.

Autor:  fossiil [ 08 Mär, 2020 10:10 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Teine prototüüp

Selleks et kiirendada puuduste likvideerimiseks ettevõetud töid, otsustati projekt pooleks jagada – nüüd vastutas Rheinmetall ainult tanki kere eest, torne koos relvastusega hakkas valmistama Krupp-i firma. 1935 aastal saadi valmis teine prototüüp, mis valmistati, samuti nagu eelmine, tavalisest, mitte soomusterasest. Uue masina peamiseks erinevuseks võrreldes eelkäijaga oli teistsuguse konstruktsiooniga torn, mis koostati valmimise kiirendamiseks keermesliidete abil. Torn oli muutunud palju tehnoloogilisemaks – see koosnes enamjaolt tasapinnalistest detailidest.

Pilt

foto1 Teine prototüüp raudteeplatvormil. Siin on hästi näha, kui kõva mees üks tankist üldse olla saab - poos ja näoilme väljendavad päris ilmekalt, et ta tunneb ennast rohkem kui erilisena ja naudib temast tüki maad madalamal asuvate "rottide" tähelepanu kohe täiega.. :wink:

foto2 Teine prototüüp külgvaates. Porilaua esiosa tugi on kaotsi läinud või siis teadlikult maha võetud.

Nüüd paigutati kahurid torni horisontaalselt teineteise kõrvale, mis põhjustas tulistamise hetkel torni pöörderingile asümmeetrilisi koormuseid. Aga sellisel konstruktsioonil oli ka positiivne külg – laadija töö muutus palju mugavamaks. Lisaks vabastati ta kuulipildujaga toimetamisest – see oli nüüd kahurite plokiga mehhaaniliselt seotud ja tulistamisega tegeles sihtur. Palju keerulisem ülesanne oli komandöri koha kahuritest eemale nihutamine. See oleks vajanud torni pöörderingi suurendamist ja järelikult ka tanki kere ümbertegemist. Lõpuks otsustati suurendada torni nišši, mille põhjale monteeriti komandöri iste. Torni külgmised luugid avanesid nüüd sõidusuunas tahapoole. Antud lahendust kasutati hiljem Pz.Kpfw.III ja Pz.Kpfw.IV tornide juures.
Peamise torni tagumise niši suurendamine lahendas komandöri paiknemisega seotud probleemid, kuid tõi kaasa vajaduse kuulipildujatornid ümber teha. Nende kõrgust tuli vähendada ja tornide laed horisontaalsena kujundada – esimesel variandil oli lagi kergelt kaldus. Väikeste tornide luugid toodi tugevasti ettepoole, selleks et suure torni nišš ei saaks neid ükskõik millise asendi korral täielikult ära blokeerida, samas oli luugist sisse ja väljaronimine nüüd palju ebamugavam.
Kere konstruktsioonis tehti samuti mõningaid muudatusi. Tagaosas paiknev väljuva jahutusõhu kate nihutati võimalikult palju paremale, et tagumise kuulipildujatorni laskesektorit veidigi suurendada. Muudeti summutite konstruktsiooni ja paigaldust ning ekspluatatsiooni käigus loobuti ka porilaua esiosa tugedest. Labida ja kirve kinnitused viidi porilaudadelt külgekraanidele. Arvati, et seal on tööriistad meeskonna jaoks vajadusel kättesaadavamad, kuid selline paigutus põhjustas maastikul ja läbi takistuste sõitmisel nende sagedase kaotsimineku ning edaspidi sellest loobuti.

Teise prototüübi mudelit valmistab Dragoni kloon – Cyber-Hobby, mudel on parajalt saatanliku numbriga: 6666

Järgmise korrani.

Autor:  vaoinas [ 08 Mär, 2020 12:58 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Ülipõnev kokkuvõte Neubaufahrzeugi kujunemisest.
Tore on fotodelt leida detaile, mis on tuttavad teisteltki saksa tankidelt ja jõudnud sinna tõenäoliselt just läbi Neubaufahrzeugi kogemuse: Väikesed tornid - Panzer I Ausf. A ja B. Torni külgluugid - Panzer IV. Komandöritorn - Panzer IV Ausf. A. Roomikud - Panzer III ja IV

Samas ootan kannatamatult ka seda, millal mudeli endaga algust tehakse.
Kuna ka mulle endale on Neubaufahrzeug väga südamelähedane ja tulevikus kavatsen selle mingil hetkel kindlasti just sama tootja karbist kokku panna, siis saab olema põnev vaadata, mis mind ees ootab.


Kristjan

Autor:  fossiil [ 08 Mär, 2020 23:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

No veidi tuleb veel oodata, kuigi esimese paketi lõikasin eile lahti, otsisin austeniidivaru välja ja toimetan.

Aga artikli ülespanemine venib pidimaterjali kvaliteedi pärast - netist pärit fotodele on tihti üksjagu rämu peale soditud ja sellega tegelemine võtab aega.

Olgu, veidi saab nüüd edasi minna:

Seeriamasinad

Kõik ettevõetud muudatused ja täiustamised parandasid masina funktsionaalsust ja töökindlust ning sõjaväelased tellisid juurde kolm uut, seekord juba soomusterasega kaitstud tanki. 1936 aastal said masinad valmis, nende konstruktsioonis oli tehtud terve rida muudatusi ja tankid erinesid esimestest soomustamata prototüüpidest. Samas oli kolmikul pisiasjades ka mõningaid omavahelisi erinevusi.

Pilt

foto1 Esimene seeriamasin - tank numbriga 8 - 1939 aasta kevadel Berliinis Rahvusvahelisel Auto- ja Mototehnika näitusel (IAMA)

foto2 Vardakujuline antenn alumises asendis

Peamine torn oli nüüd koostatud keevitamise teel, ainult torni pöördering oli külge needitud. Niši kuju muudeti veidi ja paigaldati täiustatud konstruktsiooniga komandotorn, mis meenutas küll endiselt prügitunni, kuid torni luuk koosnes nüüd kahest poolest. Tuleb märkida, et Nb.Fz. komandör täitis samaaegselt ka radisti ülesandeid. Kui esimene prototüüp kandis torni ülaosa ümbritsevat poolringi kujulist raamantenni, mida alates 1938 aastast enam näha ei olnud, siis ülejäänud neljal masinal olev antenn kujutas endast varrast, mida sai sõidusuunas ettepoole, spetsiaalsete tugede peale maha kallutada.

Kuna suure torni nišš oli nüüd teistsuguse kujuga, siis sai väikeste tornide kõrgust jälle suurendada. Need hakkasid väliselt meenutama Krupp-i firma poolt väljatöötatud kergetanki Pz.Kpfw.I torni. Tornide külgedel olnud neljast vaateluugist jäeti alles ainult kaks, kuna ülejäänuid praktiliselt ei kasutatud - eesmise parempoolse varjas ära kuulipilduja ja tagumise vaskpoolse - tanki kere. Lõpuks leiti rahuldav lahendus ka ebamugavaks muutunud luugi osas, see valmistati suurem ja avatud asendis kokkuvolditav. Nüüd sai luuki kiiresti avada suure torni ükskõik millise asendi juures, mis kindlustas tankistidele masinast mugava lahkumise. Kuulipilduja mask sarnanes Pz.Kpfw.I omaga, millest on tulnud legend, et Nb.Fz. kuulipildujatornid olid Pz.I torniga identsed ja erinesid viimasest ainult ühe kuulipilduja poolest. Tegelikult oli Neubaufahrzeug-i kuulipildujatorn Pz.I omast märgatavalt väiksem ja sellesse ei oleks kaks kuulipildujat koos tankistiga ära mahtunudki.

Soomusterasest valmistatud tankide kere peaaegu ei erinenudki teise prototüübi omast. Soomuse paksus kere esiosas oli 20 mm, külgedel ja taga 13 mm. Torni soomuse paksus oli ümberringi 15 mm. Seda hakkas juba siis väheks jääma, mida näitasid ka hiljem Norra lahingutega seotud sündmused.
Summutid pandi jälle porilaua peale lamama, neile lisati veel üks ja väiksem, labidas ja kirves koliti samuti masina esiossa porilaudade peale, seltsiks roomikute pingutamiseks mõeldud võtmed. Kusjuures kahel tankil paiknesid labidas ja kirves porilaudade välimistes servades ja võtmed sisemistes, aga ühel oli kõik vastupidi – võtmed väljaspool ja muud instrumendid sisemistes servades.
Tankidel erinesid ka porilaudade eesmised, ülespoole pööratavad porilapatsid, või õigemini nende konstruktsioon: kahel tankil oli liigendiks kaks lühikest hinge, aga ühel masinal, taktikalise numbriga 8, olid liigendiks terve porilaua laiusega hinged. Arvestati, et tavaolukorras on lapatsid alumises asendis, aga lahingusse minnes tõstetakse üles, et need ei saaks takistustest üle sõites vigastada. Tegelikkuses rebenesid need ikkagi korduvalt küljest ära.

Seda tüüpi tanki mudelit, millest saab kujundada masinad 3, 4 ja 5, valmistavad Amusing Hobby – 35A003, Trumpeter – 05529 ja Dragon – 6690.

Pilt

Kõik kolm seeriatanki oma taktikaliste numbritega

Esimesed tanke kaasavad õppused toimusid 1935 aasta augustis Munsteris. Neist võtsid osa Leichttraktorid, Großtraktorid ja ka kaks esimest Neubaufahrzeug-i. Fotodel on näha masinate taktikalised numbrid: Leicttraktoritele on kantud kolmekümnega, Großtraktoritele neljakümnega ja Neubaufahrzeug-idele viiekümnega seotud numbrid. Esimene Rheinmetall-i torniga Nb.Fz. kandis numbrit 051, masin Nr.9 kandis numbrit 054 ja Nr.10 numbrit 055. Seega kandis teine prototüüp numbrit 052 ja sellele järgnev Nr.8 numbrit 053.
Õppuste tulemustega jäädi rahule, kuid aeg oli juba edasi läinud. Kui tankil oleks aasta tagasi olnud üsna kindel šanss jõuda kas suuremasse või väiksemasse seeriasse, siis 1935 aasta lõpus hakkasid tootmisse jõudma juba Pz.Kpfw.III ja Pz.Kpfw.IV, aga mis kõige peamine – uued tankid olid projekteeritud värskelt väljatöötatud välksõja strateegia põhiselt. Neubaufahrzeug oli aga loodud, lähtudes 20-nendate aastate tankide kasutamise teooriast ja muutus seepärast koheselt perspektiivituks.
Tankid Nr.8 ja Nr.9 võeti ekspluatatsiooni 1937 aasta oktoobris Putlos-es. Kolmas tank, Nr.10, saadeti Grafenwöhr-i sõjaväepolügoonile; 1937 aasta oktoobris lülitati see uuesti loodud Erlangeni soomusrügemendi koosseisu.

30-nendate keskpaigast alates võis aimata läheneva sõja äikese-eelset õhustikku. Euroopas tegelesid paljud riigid peale palavikulise sõjaks valmistumise ka tulevase vastase desinformeerimise ja hirmutamisega. Selles valdkonnas läksidki kolm soomustatud monstrumit asja ette. Masinaid oskuslikult demonstreerides suudeti jätta mulje, et tegu on päris laialdase seeriatootmisega. Selle konksu otsa jäid praktiliselt kõikide potentsiaalsete vastaste luureteenistused.
1939 aasta kevadel esitleti masinat Nr.8 Berliinis Rahvusvahelisel Auto- ja Mototehnika näitusel (IAMA - Internationale Automobil- und Motorrad-Ausstellung), see oli esimene raske saksa lahingutank, mida publikule näidati. Masinaid Nr.8 ja Nr.9 demonstreeriti 1939 aasta 20 aprillil Adolf Hitleri sünnipäeva auks korraldatud paraadil.

Järgmise korrani, siis tuleb Unternehmen Weserübung

Autor:  fossiil [ 09 Mär, 2020 19:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Olgu siis pealegi, see piltide töötlemine võtab nii kaua aega, et piirdun parem jutu äratoomisega. Muidu ei saa mudeli kallale kes teab millal.... Nii et jätkame:

Sõjategevus

Tankid Nr.8, Nr.9 ja Nr.10 viibisid 1940 aastal Norras, sõjalisel operatsioonil koodnimega Unternehmen Weserübung. Masinad kuulusid soomusjakku z.b.V.40 - „Zug Horstmann“, ehk siis „Kampfgruppe Horstmann“. Tankile Nr.9 oli kantud täiendava märgisena täht „Z“ ja tankile Nr.10 täht „R“ ja hüüdnimi „Jumbo“. Kõigi kolme tanki esisoomusel oli elevandi pea kujutis. Terve jao hüüdnimeks oligi „Elevantide eskadron“. Fotodel on näha tankide Nr.8 ja Nr.9 meeskondi 1940 aasta 16 aprillil Stettini sadamas idapoolse kai ääres, masinate numbrid on juba üle võõbatud, kuid need on siiski aimatavad. 17 aprillil sai üksus XXIO grupi staabiülemalt kiirkorras väljakutse Oslosse. Järgmisel päeval saabusid nad transpordilaeval Buenos Aires koodnime „Noa laev 1“ all koos 13-nenda kuulipildujapataljoniga Oslo sadamasse. Lossimistöid ja lahinguoperatsioone viidi läbi alates 19 aprillist koos 196-nda jalaväediviisiga Gudbransdal-i piirkonnas. Horstmanni üksus läks selle operatsiooni käigus jagamisele: tankid Nr.8 ja Nr.9 lülitati Pellenghar-i lahingugrupi koosseisu, Nr.10 liideti Fisher-i lahingugrupiga.

Pilt

Tankid sadamas, ootamas Buenos Aires-e peale laadimist. Kas piltidel on kaks või kolm tanki? Hea küsimus...

1940 aasta 21 aprillil purunes tanki Nr.9 vasakpoolne keskmine tugiratas ülekuumenemise tõttu. Selle põhjuseks oli ülekoormus, mis tekkis Holt-i lähedal paiknevast katkisest sillast ümbersõitmisel. Tank pandi seisma Mölv-ist Rings-i poole väljuval suunal. 22 aprillil ligikaudu 10.30 pukseeriti masin tankiüksuse Oslo poolt Mölv-i raudteejaama. 24 juunil seisis see veel raudteeplatvormile laadituna ühes norra sadamas. Tank lossiti 29 juunil maha Taanis Aalborgis ja seejärel saadeti remonti Berliinis asuvasse Alkett-i tehasesse (Altmärkische Kettenfabrik in Berlin Borsigwalde).
Tankid Nr.8 ja Nr.10 võtsid 1940 aasta 21 aprillil koos 196-nda jalaväediviisiga osa lahingutest Lillehammeri ja Elverumi piirkonnas. 22 aprillil kohtus tank Nr.10 vahetult Balbergi lähistel (7 kilomeetrit Lillehammerist põhja poole) esimest korda inglise üksustega.

Tanki Nr.8 kasutati esimest korda lahingus Kvam-i lähistel. 2018 aasta augustis välja ilmunud fotol on näha, et 1940 aasta 25 aprillil seisis tank 800 meetri kaugusel Kvam-i sissesõidust ja oli täielikus lahinguvalmiduses. Briti rindeteadete kohaselt avas tank samal päeval kella 14.00 paiku tule piki Kvami peamist maanteed (tänapäeval Euroopa maantee) briti üksuste K.O.Y.L.I. allüksuse pihta. Esimesed mürsud tabasid Kvami kohal kõrguva künka nõlva. Vastavalt briti kindrali ettekandele tulistati vastase tanki 25-mm Hotchkiss-i tankitõrjekahurist kõigest 150 jardi (137 meetrit) pealt otse kahuri torusse, mille tulemusel hukkus tanki komandör Fw Faulhaber. Juht-mehaanik Uffz Lührig alustas masinaga kohe taandumist. Tagasiteel tabas tanki veel üks mürsk, seekord juhi kubrikut ja haavas tõsiselt juhti, kes öösel suri. Ta suutis tanki siiski tule ulatusest välja viia, sealkandis tänapäeval paikneva tankla lähedale. Kohe pärast seda hävitati tankitõrjekahur saksa suurtükiväe poolt. Tanki Nr.8 ei olnud enam võimalik remontida ja see lasti õhku. Masina üks pingutusratas ja jupp roomikut on säilinud ning neid saab näha Kvam-i muueumis, mis asub selle koha lähedal. 16 mail asendati tank Nr.8 Krupp-i torni kandva teise prototüübiga.

Tank Nr.10 võttis osa Kvami pärast peetud lahingutest. 27 aprillil oli lahingutegevuses vaheaeg, mis kasutati ära masina hooldamiseks. Briti allikate andmetel kasutati seda ka 28 aprillil Kvam-ist 25 kilomeetrit põhja pool asuva Otta pärast peetud lahingutes. Veidi hiljem sõitis ta Tretteni juures väikese tankikolonni eesotsas mööda briti masinate kolonnist.
Kolm tanki toodi 1940 aasta oktoobris Saksamaale tagasi. Oberleitnant Karl Horstmann sai aukõrgendust ja viidi üle teise allüksusesse. Kaks uuemat Neubaufahrzeug-i saadeti Heubergi ja anti üle Waffen-SS Wikingi-le. Teine prototüüp jõudis Berliini 1942 aasta novembri lõpus. Masin viidi ettevõtte Alkett Betriebsteil Metallwerke Löwenberg AG territooriumile 12-nenda paviljoni lähedal asuva tankide kogumispunkti juurde. See pargiti prantsuse, inglise ja nõukogude tankide vahele. Alkett viis saksa tankide arendamiseks vajalike kogemuste saamiseks läbi katsetusi välismaiste tankidega. Edasiselt läks prototüüp Nr.2 utiliseerimisele.

Tank Nr.10 kannatas ebaõnnestumiste pärast kõige vähem.

Rheinmetalli torniga esimest prototüüpi kasutati Putlose polügoonil väljaõppeks, 1937 aastal tehtud plaanid masina ümberehitamiseks „Nebelpanzer“-iks (Nebel oli tuntud rakettide arendaja) võisid olla eksperimentaalsel tasemel realiseeritud. Nii ilmus Pz.IV Nebelpanzer, mille relvastuses oli tulistamiseks mõeldud raam koos nelja raketiga. Olemas on ka 1939 aastast pärit foto, millel on jäädvustatud Nb.Fz. Borsigwaldes, Alkett-i lähedal. Raamantenn oli maha võetud juba 1938 aastal ja 1939 aasta aprillis paigaldati tankile palju võimsam mootor.
Aasta hiljem valiti masin välja baasiks uue sillaheitja arendamisel koos kahe tankiga BW II ja BW IV. 1940 aasta 19 aprillil toimusid Kummersdorfis uute sillaheitjate võrdlevad katsetused. Nende tulemuste alusel ei saanud „pehmest terasest tank“ tootmise alustamiseks heakskiitu.

Idarinne

Idarindel sõdimise teemal on päris palju spekuleeritud, kui tõsiselt võiks võtta alljärgnevat lõiku:

„Tank Nr.9 tehti hiljem uuesti korda ja see asus SS-Wiking soomusrügement 23 „Norge“ koosseisus. Ühel fotol (kus on tank numbriga 8 Kvami juures) on masinkirjas tekst: „Võitlus Karpaatides 1944“. Fotol oleval väljatrükil paikneb originaaltempel. Sest Rumeeniasse pidid jääma selle üksuse osad ja see viimane uus masin hävitati Rumeenia piiril 1944 aasta kevadel nõukogude vägede pealetungi ajal.
1945 aasta 25 jaanuaril nõudis Pommeri merekomandant 11-nendalt dessant-flotillilt Neubaufahrzeug-i. See asus Gdynias ja meeskond paiknes Swinemündes“.

Kõige rohkem tekitab küsimusi asjaolu, et kui nendest tankidest on olemas väidetavalt 307 fotot – alates projekti kavandist kuni Norra kampaania lõpuni, siis alates 1941 aastast igasugune fotomaterjal puudub. Võimalik, et midagi uut ilmub veel välja, seni on raske midagi konkreetset arvata.

Autor:  fossiil [ 09 Mär, 2020 20:15 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Teeme siis veidi juttu ka mudelitest, eelnenud loo vahel kribasin, et milline tootja missugust mudelit pakub. Kokku sai neid neli: Cyber-Hobby, Dragon, Amusing Hobby ja Trumpeter. Ehkki kaks esimest on erinevad ainult nime poolest. Nii palju kui olen suutnud kõiksugustes revüüdes, arvamuslugudes, mudelite koostajate kommentaarides kaevata, on tekkinud mõned järeldused. Või hoopis eelarvamused?

Igatahes on võimalik kõik viis reaalset tanki mudelite kujul valmis ehitada, mis on iseenesest üsna haruldane lugu. Parimaks peetakse Amusing Hobby loomingut, seejärel tuleb Trumpeter ning viimasena kaksikud Dragon/Cyber-Hobby. Veidi nagu üllatav, et "maailma parimate mudelite tootja" seekord nii kehvasti esines. Kui Cyber-Hobby Nr.6666 , ehk teise prototüübi torn erineb seeriamasinate omadest nii kruvipeade, kui ka sirge tagumise seina poolest, mis on ka reaalsete masinate fotodel jälgitav, siis Dragon võttis sama torni aluseks ka tankide 3, 4, 5 mudelite jaoks. Kruvipeade jäljed kaotati ära, aga tagumine sein jäigi sirge. No tegelikult on tegu rämeda tehnilise praagiga.

Aga mida ma siin pikalt seletan, võrdlusmoment on ju täiesti olemas: https://www.perthmilitarymodelling.com/ ... rzeug.html

Seekord pilte veel ei tule, nii et järgmise korrani.

Urmas.

Autor:  simmtann [ 10 Mär, 2020 13:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Ma tahaks ka kiita Urmast. Ma ise toimetan muidu ikka läikivate asjadega ja kõnealune krokodill jätab pigem külmaks. Küll aga on selliseid ajaloonurgakesi alati põnev ja huvitav lugeda. Samamoodi oli Kalle lennukiteemasid alati põnev ja hariv sirvida, kuigi lennundus ei paku samamoodi mulle erilist pinget. Mul on päriselt hea meel, et keegi ikka viitsib ja jaksab veel säherdust materjali toota. Ja Urmase peaaegu otse karbist mudeli valmismiprotsessil hoian ka kindlasti silma peal.

Mina tänan,
Tanel

Autor:  fossiil [ 14 Mär, 2020 20:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Tänan heade sõnade eest!

Nüüd olen jõudnud sinnamaale, et on ka midagi näidata. Mitte just eriti palju, aga minu tempo juures piisavalt. Alustasin täpselt nagu instruktsioon ette näeb, sponsoonide kere külge liimimisega. Paika läksid täpselt ja sellega probleeme ei tekkinud. Vasakpoolne:

Pilt

Ja parempoolne:

Pilt

Seejärel olin veidi aega nõutu – vedrustuse osas pakub tootja võimaluse paigaldada mudel dioraamile ning sellega seoses on komplektis päris palju erineva pikkusega künnalvedrude imitatsioone. Muidu on kõik liigagi tore, aga esimese hooga tekitavad segadust. Dioraami mul plaanis ei ole, nii et käiku läheb siledal alusel seisev masin. Sellega on samuti kaks varianti: kas jätta võimalus sponsoonide külgmiste luukide avamiseks või ei. Kui avada, siis tuleb iga luugi kõrvale liimida üks vedrustuse element, mis jääb avatud luugi korral veidi näha. Kui jätta luugid kinni, siis ei ole seda vaja ja võib kõik kärud ühtemoodi koostada. Aga nojah, pikk jutt, teadagi milline..., pealegi ei tea ma veel isegi, kas jätan luugid lahti või ei.
Liimisin nood kolm elementi kohale:

Pilt

Korraks käis läbi pea, et võiks ju neid kloonida ja pärast kõik kärud uhkete pikkade varte otsa sättida, aga loobusin – kui ikka komplekt sellist varianti ei paku, siis ei hakka ise enda elu keeruliseks ajama. Pealegi ei jää seda eriti nähagi.
Nii et kleepisin liigsetele avadele korgid ette – nendesse hakkavad kinnituma vedrustuse otste mulaažid – ja loobusin kõiksugustest maailmaparandamise mõtetest. Vähemalt selleks korraks:

Pilt

Ja siis kõik see kenadus paigale:

Pilt

Edasi vaatasin juba kere ülemise poole suunas ja teada värk – suur osa keevisõmblusi puudub. Aga need olid reaalsel masinal siiski päris hästi näha. Näiteks siin:

Pilt

Nii et austeniit-elektroodid valmis ja keevitama. Tüütu tegevus. Aga lõpuks sai kõik need kohad, mis enim silma riivasid, ka üle käidud. Ja veel – esisoomusel on paar lohku, mida tuli pahtliga veidi järele aidata. Tegelikult on vasakul küljel veel üks, aga hetkel pole näha, tuleb lihtsalt minu sõna uskuda. Ja minu suure töö ja vaeva tulemus:

Pilt

Esisoomusel on ka kaks tarilappi, mille külge tuleb hiljem liimida porilauda toetav kronstein. Kuna tegu on plastivaluga ja et sellise keerulise kujuga detaili saaks vormist kätte, näevad tarilapil olevad poldipead (või mutrid) välja rohkem kui omapärased. Ja tarilapp ise on parajalt paksuke:

Pilt

Päris tankil oli see see suht õhukesest materjalist:

Pilt

Nii et see tuleb veidi õhemaks teha. Aga poldid/mutrid? Nende jaoks on kaasas päris palju eri mõõtu isendeid, osa on mõeldud žiletiteraga mahalõikamiseks, aga teised saab ka külglõikajatega kätte. Sellised variandid siis:

Pilt

Ja nüüd sätime ülemise poole prooviks paika, no et kuidas tundub:

Pilt

Tundub päris kobe, vähemalt esialgu. Järgnevalt lõikasin raamidest välja porilauad ja jäin mõttesse: mida Kristjan minu asemel teeks? Õige – telliks plekist ja ei näeks mõttetut vaeva. Aga mina olen tellimise osas õige aja veidi mööda lasknud – millegi järel ootama jääda ei tahaks, nii et proovin olemasoleva kraamiga hakkama saada. Tegelikult on porikad päris kobedad, muster ja muud mummud-jublakad koos montaažiavadega kenasti olemas. Kuid porilaudade servad, ka välimised, on hullult paksud. Mõnel juhul ei ole see ehk kriitiline, aga et antud eksemplari roomikud on tagant ettepoole tõusva joonega ja porilauad koos nendega. Aga kui teha sellist „Deutschland, Deutschland über allen“ pilti, jäävad paksud servad kindla peale näha. Nii et Proxxon-ile frees otsa, lõikurid käepärast ja halloo sado-maso....
Nonii, ühe sain tehtud, siin nad siis on, loodan, et vahe on märgatav:

Pilt

Ja eadasi? Edasi tuleks kusagilt veel üks urmas kinni püüda, kes teise kah valmis nokiks...

Aga seniks järgmise korrani.

Autor:  vaoinas [ 14 Mär, 2020 21:02 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Nonii, läks lahti see ehitamine.

Väga põnev siiamaani. See keevistega jantimine ei tundu üldse väga meeldiv tegevus. Kuidas nende nurgapealsetega oli - kas keevise jaoks oli süvend nurgal olemas, või tuli kõigepealt selle tekitamisega tegeleda? Need vedrustuse elemendid on ka tagant tühjad - palju nad paistma jäävad, kui põhja alla piiluda?

Autor:  fossiil [ 14 Mär, 2020 21:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Eks see keevitamine on paras tüütus küll ja mingit süvendit nurkade peal ei ole. Nurgale lõikasin kitsa faasi, seejärel Tamiya teibi ribad kahele poole ja süstalt pigistama. Faktuur sai peale kantud figuurse otsaga süstlanõelaga. Korra proovisin ka Tamiya Epoxy Putty kasutamist - ühes sisenurgas on näha selline kollakat tooni õmblus, aga ei meeldinud. Võimalik, et olen enda meetodiga nii ära harjunud, et uued (minu jaoks)vigurid ei köida.
Seda vedrustuse värki vaatasin isegi kahtleva pilguga, aga tundub, et ei tohiks näha jääda. Eks hiljem paistab.

Autor:  fossiil [ 24 Mär, 2020 22:02 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Päris pikk vaikus mul vahepeal, aga eks siin on kõiksuguseid rohkem või vähem üllatavaid sündmuseid kah olnud, nii et vabandusi võib leida ühest servast teise. Koroona ei ole seni veel (vist?) jaole saanud (või on hoopis märkamatult üle käinud - mööda läinud?). Igatahes homsest peaks kujunenud olukord aitama minu tankiehitusele üksjagu kaasa - nädalane puhkus algamas. Vähemalt esialgu.

Aga vahepeal nokkisin hoolega porilaudu. Kuna need on plastikust, siis püüdsin vähemalt eesmised kinnituste üleminekud niiviisi lahendada et nad väga silma ei riivaks. Tükk aega sügasin targemat kohta ja ei suutnud otsustada, et kas jätan juhi vaateklapid lahti või ei. Alguses oli kange himu lahti teha - isegi juhi kubriku värvisin seest ära - üritasin tooni poolest seda kanoonilist elevandiluud kätte saada. Aga siis vaatasin pilte ja sain aru, et juhi vaateseadmed, mis karbis pakutakse, on küll kenad ja läbipaistvast plastikust, aga piltidel nähtuga eriti kokku ei sobi. Kleepisin siis raske südamega need klapid peale ja jäävadki nii. Ise uusi aretada - no mõne karbi puhul võiks ju midagi vahele jätta kah?
Ja siin ta siis on - poritiivad prooviks küljes ja juhi klapid kinni. Nende pilud trimmisin veidi sügavamaks:

Pilt

Kogu selle värgi juures olen seekord päris palju pidanud instruktsiooni uurima ja mõni asi on ikka täiega kümnesse läinud - sel mudelil on võimalik kõiksugused luugid ja luugikesed avatuks jätta. Nagu näiteks kütusepaakide kaaned. Ent enne paika liimimist on soovitav need ära värvida - sama elfenbein läks kohe asja ette. Arvan, et päris masinal olid need avad veel korkidega kinni kruvitud, aga komplektis ei pakuta. Kui mul peaks tulema mingi udune mõte neid avatuna näidata, siis usun et suudan sinna mingid korgid kah aretada:

Pilt

Aga muidu olen ikka kõva tegija kah - selle lasin kenasti silmade vahelt läbi joosta, et mõned montaažiavad tuleb enne juppide paika liimimist ise läbi puurida. No ja liimisin. Mootorikatet. Kohe mitu juppi järjest liimisin. Siis avastasin, et ventika pealse katte tihvtide jaoks ei olegi avasid.. Need olid jäänud teisele poolele. Tükk aega tuli sättida ja kontrollida, aga tehtud need said:

Pilt

Kuigi see ventika värk tundub paras vuhvel - no kas ühe tillukese vurri jaoks oli siis nii pirakat korupit vaja? Usun, et päris masinal oli neid seal vähemalt kaks. Aga kate peale ja aitab.
Üksjagu aega on võtnud ka mõned probleemsed kohad - pingutusratta kronsadest ühel oli imeliselt ebamugavas kohas üsna suur lohk. Poltide vahel ja veel mingi kribulane küljes ka. Kribula lõikasin maha ja pahteldama. Seejärel kribul jälle külge. Kirjutades vaevalt üks rida juttu, aga toimetades paras ports aega läinud:

Pilt

No ja nüüd siis üks peamine rõõm - rattad ja rattakesed. Pildil on näha, et vähe neid just ei ole. Ja kõik tahavad hoolikat puhastamist. Viimane kui üks. Järjest rohkem saan aru, et nii ülihea see komplekt nüüd ka ei ole, nagu ma endale sisendada püüdsin. Ja tegelikult on pildil ainult tanki ÜHE POOLE rattad. Teist sama palju tuleb alles raamist välja lõigata, Ja puhastada.. sadomaso...

Pilt

Järgmise korrani.

Autor:  vaoinas [ 25 Mär, 2020 12:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Liigub kenasti. Loodetavasti olukord riigis lisab Neubaufahrzeugile nüüd kõvasti tempot.

fossiil kirjutas:
Kuigi see ventika värk tundub paras vuhvel - no kas ühe tillukese vurri jaoks oli siis nii pirakat korupit vaja? Usun, et päris masinal oli neid seal vähemalt kaks. Aga kate peale ja aitab.


Üks ventikas on täiesti legit. Ilmselt on ventikakatte laiuse põhjuseks õhuvõtuava ristlõige.
Tõsi - alloleva foto järgi peaks see ainumas ventikas õige pisut suurem olema, kui Amusing teda kujutanud on.

Pilt


Kristjan

Autor:  fossiil [ 25 Mär, 2020 13:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Nonäedsa, mõni asi jääb (nagu tavaliselt) kahe silma vahele. Päris suur tundub see ventikas ja vääga sarnane nõuka T-35 ja T-28 masinate omale.
Pildil on arvatavasti moment, kus Neubau No8 meeskonna komandör ja juht-mehaanik on kutud, masin õhku lastud ning No8 asenduseks saadetud teine prototüüp kohale jõudnud. Masinatele tehakse hooldust ja selle käigus on tankile No 10 kantud järelehüüe hukkunud komandörile. Mul on ka järgmine foto, kus teisele protole on kantud järelehüüe hukkunud juhile.

Autor:  fossiil [ 27 Mär, 2020 23:27 ]
Teema pealkiri:  Re: Neubaufahrzeug

Tundub, et koroonapuhkusest on veidi abi kah: pidi algama kolmapäeval, aga lükkus päeva võrra edasi, kuid sellegipoolest on mõned arengud toimunud. Viimati olin seisus, kus terve hunnik rattaid ootas puhastamist, nüüd on sellega asjad ühel pool:

Pilt

Siin on nüüd terve tanki jagu korraga. Vähe just ei tundu ja aega nõuab palju. Kui oleksin pidanud kõiki järjest näpu vahel veeretama, siis tegeleksin sellega ilmselt ka praegu, aga sai veidi tööpinki kräunutatud ja valmis nad ongi.
Nüüd nokin kärude kallal, juppe on päris palju ja osad on ikka päris väikesed. No ja tugirullikute kronsteinid samuti - ikka parasjagu hoolikat nokitsemist. Aga kui kokku saab pandud, siis on hea vaadata, poldipead päris korralikud ja kroonmutter paistabki nagu kroonmutter. Splindi puudumine mind nutma ja ise tegema ei pane - seda ei märka niikuinii mitte keegi, kui just mõni kuri hing näpuga ei näita...
Siin on siis üks komplektne käru ja tugirullik, viimase proportsioon on küll veidi õhku täis, aga muidu ei tule too mutter hästi esile:

Pilt

Täna said rattad ka krundi alla ja nüüd nad haisevad omaette kinnises karbis. Eks homme paistab, ehk saab hakata bandaaže peale värvima.

Järgmise korrani.

Urmas

1. leht 5-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/