No nii!
Nagu iga aasta, nii ka see aasta oli mess sama koha peal ja samas riigis.
Aga alustagem algusest!
Ilusti saime Rimi ees kokku, lugesime molud üle ja tehti tilluke invasioon poodi, kus mõningad kodanikud lahkusid ....juutsu ja muude delikaatsete toitudega. Mis keegi, seda teavad nad ise!
Laev oli ikka see sama vana Vana Tallinn. Nagises, kulunud ja tavaline. Seekorden kabiini stjuuard oli vahva mammi, viisak ja ontlik. Ilusti kohad jagatud, räägiti oma vahel juttu, söödi pirrokat, milledest Joss oli osadest teinud meelte turgutaja. Hirmus oli pirukate pärast aint Pikal Mikul. Luristati siidrivett ja õlutit. Mida aga tegi haritlaste kabiin, see jäägu nende teaqda! Boonusena oli lisaks striptiis koos Eesti politseiga ja üks kodanik sai 20-euro võrra rikkamaks!!! See ta Soomes päästis!! :)
Hommik oli virge. Sõime äärmiselt romantilist hommikusööki merevaatega ruumis, mille lage kattis merelt peegelduv päike! Väike boonus rooste varjamiseks akende all.
Maabusime, kõndisime. Ilus Helsingi hommik. Pisut jahe, meelivalt siiski. Seekord läks tee ruttu ja tundus kuidagi lühike.
Olime saabunud lokaalsesse ja Eesti mõistes, Mudelistide Mekasse. Kõike oli. Robuteid, lennukeid ( saja grammiseid, tiibade siruulatusega kuni neli meetrit, väikesi 100-grammiseid, tähtmootoriga ja muidu elektrikaid....)
Jahid, laevad, paadid...olid taas oma basseinides sõõre tegemas. Fossiilil oli taaskohtumine oma lapsepõlvega.
Seekordne robutite kampf oli nn. sumolaadne: kes kelle ringist välja lüllab või kummuli keerab. Päris maru.
Suur osa, 1/3,oli see aasta Warhammeri päralt. Täringud, lauad, mõõdulindid..keeruline ka koomiline..ei saa ma sellest aru. Andestage mulle mu mühaklikkus!
Raudteed olid taas omal kohal. Igasugu vigureid.
Mudelite poole pealt..kõike oli vist, mida taheti...no väikeste mööndustega. Kes sai see sai, kes otsis, see leidis. Tarvikute poole pealt oli ka kõik ornungis.... Dragoni uuem kaup oli rivis. Muid haruldusi...no kindlasti oli...
No kurat kõike oli! Kõigil oli midagi näpus.
Näidati ka elektrikate lindikava ja muidu vigurlendu.
Peale mudelikabelist lahkumist külastati armsaks saanud kivi, söödi klassikaks saanud pirukat, luristati, mida keegi ja aeti törts mehejuttu.
Kilomeeter ja pool, ning avanesid mudelipoe uksed, kus kõik see papp mis alles, laiaks löödi.
Tagasi tee oli tipa-tapa. Ei miskit erilist ootamist laevale pääsuks ja juba sõidutas meid Galaxy, Soome lahe hirm ja uhkus, tagasi Tallinna poole. Teel olles kuulati Airi Alvee meeletud noote, söödi viimaseid pirukaid ja nauditi ostetud karpide sisusid! Ilus hetk oli! ella 2215 paiku oli kõigil kodumaa pind jalge all ja kodusõit.
Kuhu jäid armsad lahkumineku kallistused ja suudlus-sellest ma aru ei saanud!
Kodus armsaks saanud karpe uuesti avades ja käega silitades sai uni magusa õnne osaliseks......
Tänan toredat seltskonda, toreda reis eest!!! Teiega on vahva!
Lugupidamisega
Raul
|